• Inimesed räägivad ja nurisevad, mõned on kohtussegi pöördunud, aga ei unusta.
• Miks me oleme sunnitud kombineerima ja oma riiki petma?
• Meie viimased presidendid on olnud näoga väljapoole.

Riigikogu lükkas siis automaksu tühistamise seaduse tagasi. Mootorsõiduki maksustamine on viimasel aastal palju poleemikat tekitanud. Iga maks on pisut ebameeldiv, aga automaksuga tehti väga paljudele valusalt liiga, kirjutab Jaak Pihlakas, Läänemaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht.

Nii ühiskond kui seaduseloojad said aru, et midagi läks väga valesti, aga parandama ei tõtta seda olukorda keegi. Rahvas ootab, et keegi valitsejatest tuleks eetrisse ja ütleks, et vabandage, läks veidi valesti ja me parandame selle. Aga ei, istutakse vaikselt nagu sead rukkis ja loodetakse, et küll pööbel vaiki jääb ja kõik laheneb nagu iseenesest. Aga vaat, ei jää vait. Inimesed räägivad sellest ja nurisevad, mõned tarmukamad on kohtussegi pöördunud, aga vaevalt nad sealtki abi saavad.

Lõpuks reageeris õiguskantsler, et oleks ikka vaja seda seadust muuta. Ebaõiglaselt koheldakse neid sõidukiomanikke, kelle masin on hävinenud või ärandatud ning need peavad ikkagi maksu tasuma terve aasta eest. Mainis ka veidi, et seadus kahjustab suurperesid ja puuetega inimesi. Vähemalt on teema taas kõrgemalt poolt tõstatatud. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann põrutas, et maks jääb ja mingit muudatust pole vaja teha! Eks näe, kes peale jääb.

Nüüdseks on kõik sõidukiomanikud saanud oma makseteate ja enamik vandunud, et mootorsõidukimaksu kehtestajaid ei toeta nad enam kunagi. Eks näe, rahva mälu on ju nii lühike.

Kõige valusamalt sai pihta teadagi, kes…

Automaksu algne idee oli kehtestada see ennekõike keskkonna- ja varamaksuna. Seadusloomes avastati, et luksuslikumaid masinaid ei saa maksustada, kuna nendega sõidavad seadusetegijad ju ise. Kes ikka saeb oksa, millel istub? Maksustame siis vanad ja keskkonda saastavamad romud, küll rahvas hakkab siis elektrimobiile ostma, aga tutkit – kedagi ei huvita need elektrikärud ja kust seda rahagi võtta, et uuem masin osta. Jälle olid võimumehed kimbatuses, ka sellistelt näljarottidelt pole mingit maksu loota. Firmasid ei saanud ka liiga maksustada, oli ju kolmikliit «ettevõtlus- ja ettevõtjasõbralik», kuigi just neid oleks kõige kergem koorida.

Loetumad uudised

Siis plahvatab ühel «geeniusel» mõte, et tuleb maksustada keskklass, neil on raha ja pisut paremad sõidukid. Eriti just mahtuniversaalide omanikud, sellised masinad on kallimad, võimsamate mootoritega ja massilt suuremad – ideaalne maksuobjekt.

Aga kes kannatab selle tõttu kõige rohkem? Maainimene, kellel peres ongi üks mahtuniversaaltüüpi väikebuss, mida kasutatakse nii oma peresõitudeks kui kaubikuna oma majapidamises. Kindlasti kannatavad ka suurpered, kes ei mahu tavaautosse. Kas seaduseloojad on proovinud mahutada tavalisse sõiduautosse kolm lastetooli? Või mida teha, kui peres on vähemat neli last, kes igaüks vajab oma istekohta?

Kõige valusamalt puudutab see puuetega inimesi, väiksesse sõiduautosse ei mahu kuidagi ratastooliga või muude abivahenditega. Vajatakse suuremat masinat, selliste aastamaks küündib pea 1000 euroni, aga puuetega inimeste kuusissetulekud moodustavad vaid poole sellest summast. Kaks kuud pead olema söömata, kommunaalarveid tasumata, ravimiteta, abivahenditeta, paikne jne. Kulla seaduseloojad, kas teil üldse ei ole inimlikkust või tervet mõistust?

Peaministrilt küsitakse riigikogu infotunnis, et kuidas nii saab, et kaks naabrimeest, kellel on täpselt samasugused masinad, peavad tasuma automaksuna erinevaid summasid? [—] Kulla Michalike, selge see, et üks naabrimees oli nutikam ja registreeris oma M1 kategooria, ehk sõiduauto/mahtuniversaali N1 kategooria sõidukiks ehk kaubikuks.

Nii palju on hoolimatust ja asjatundmatust meie valitsejate seas. Peaministrilt küsitakse riigikogu infotunnis, et kuidas nii saab, et kaks naabrimeest, kellel on täpselt samasugused masinad, peavad tasuma automaksuna erinevaid summasid? Peaminister teeb suured silmad ja teatab, et peab seda uurima. Kulla Michalike, selge see, et üks naabrimees oli nutikam ja registreeris oma M1 kategooria, ehk sõiduauto/mahtuniversaali N1 kategooria sõidukiks ehk kaubikuks.

Nii ka näiteks minu väikebuss, mis on M1 kategooria sõiduk ja aastamaks 523 eurot. Aga kui ma registreeriks ta kaubikuks, oleks aastamaks 50 eurot. Kui midagi seaduses ei muutu, siis sõidan minagi järgmisel aastal N1 kategooria sõidukiga. Pole midagi lihtsamat, üks istmerida välja visata, väike vahesein vahele ehitada, avaldus maanteeametile ja masin võetakse kaubikuna arvele. Või viia masin mõne teise naaberriigi registrisse. Aga miks me peame kombineerima ja oma riiki petma?

Kuna kasutan ise ratastooli, siis sõidan väikebussiga. Tegelikkuses pole ta sõiduauto, eemaldasin ostupäeval salongist kõik istmed ja kohandasin selle oma ratastooli ja abivahendite veoks.

Muidugi oleksin võinud ka kaubiku osta, aga buss on mugavam, vaiksem, ligipääsetavam ja ükskord ka kergem müüa. Seega sõidan tühja masinaga ja umbes 6500 km aastas.

Minu tuttav töötab firmas, kus on samad masinad mis mul, ainult võimsama mootoriga kaubikud, mis vuravad iga päev täiskoormaga, ca 65 000 km aastas ja nende aastamaks on 50 eurot. Või täna vaatasin Omniva suurt kaubikut pakiautomaadi juures. Huvi pärast sisestasin kalkulaatorisse selle numbrimärgi – 62 eurot aastamaks. Suurem, võimsam, 10 korda rohkem sõitva masina aastamaks on 10 korda odavam kui mul???

Kus on rahvamehed?

Meie suur häda on, et meie valitsejad ei räägi oma rahvaga. Enam pole meil ka selliseid rahva seas tunnustatud autoriteete, nagu omal ajal oli Lennart Meri. Mäletate veel neid intervjuusid lennujaama peldikust või Türi raudteejaamast. Alati oodati tema esinemisi ja pidupäevakõnesid. President oskas samastuda oma rahvaga, me tundsime et ta on üks meie hulgast ja talle läheb korda oma rahva käekäik. Või Endel Lippmaa või Arnold Rüütel, kes ei pidanud paljuks pista käsi ka tavainimese pihku ja uurida, kuidas läheb.

Meie viimased presidendid on olnud näoga väljapoole, paraku jääb sel juhul oma rahva poole…

Ei ole ka meie peaministrid inimlikult oma rahvaga rääkinud, selgitanud olukorda ega palunud rahvalt toetust ja mõistmist. Ei, pigem tulistatakse koormavaid seadusi, mõnitatakse teisitimõtlejaid…

Kes võiks olla see autoriteet, riigikogu esimees? Ärge tehke nalja!

Seetõttu peame ise rohkem üles näitama kodanikuvastutust. Nii paljudki loodavad, et venelased tõusevad varsti üles ja siis on hea ka nende varjus praegused võimurid minema kupatada. Demokraatlikum oleks meie valitsejad välja vahetada valimiste teel. Esimene võimalus avaneb meil KOVi valimistel. Ja tuletan veel kord kõigile meelde: unustage elektroonilised valimised ja eelhääletused, välistame kõik võimalused rahva tahet moonutada. Õigel päeval ja paberhääletusega.

Valimistel näeme, raisk!

https://sinuga.epikoda.ee/omastehoolduse-erinumber

1.aprillil kell 12.00 tuleb meile külla Linnateatri näitleja Egon Nuter. Kohtumine toimub Muusikakooli saalis, Kastani tn.7, Haapsalu.

https://arvamus.postimees.ee/8210589/jaak-pihlakas-kas-keegi-utleks-miks-gunekoloog-ja-lastearst-maaravad-inimestele-puudeid

Kas keegi ütleks, miks günekoloog ja lastearst määravad inimestele puudeid? 

Viimasel ajal on puuetega inimeste seas palju rahulolematust seoses puude määramisega. Delfis oli just usutlus antud teemal sotsiaalkaitseministri Signe Riisaloga, kes kinnitas, et kõik on hästi. Aga kas ka tegelikult on? Mul endal on puudelise staaži üle 40 aasta ja ma olen juhtinud puuetega inimeste katusorganisatsiooni 30 aastat, aga sellist katastroofilist olukorda pole enne olnud.

Ilmekaks faktiks on ka kurioosum, et mõne aastaga on puuetega inimeste arv vähenenud Eesti ca 40 tuhande inimese võrra. Suurt arengut meditsiinis pole toimunud, suremus on tavapärane, kuhu siis need inimesed on kadunud? Pigem peaks neid juurde tulema, kuna viimastel aastatel on olnud meie riigis märkimisväärne migratsioon, mis peaks kasvatama ka puuetega inimeste arvu.

Kuidas siis toimub praktikas töövõime hindamine ja puude määramine? Kui inimesel on terviseprobleemid, mis segavad töötamist või igapäevast toimetulekut, siis pöördub ta oma perearsti poole, kes hindab inimese tervislikku olukorda, vajadusel saadab erialaspetsialisti juurde. Kui kaebused on kinnitust leidnud ja ka e-tervise andmetes fikseeritud, siis on inimesel õigus esitada taotlus vastavatele ametkondadele. Tööealistel hindab töövõimet Töötukassa, kes selgitab välja kas inimesel on puuduv või osaline töövõime ning määrab selle olemasolul ka inimesele töövõimetoetuse, mis osalise töövõime korral on ca 350 eurot ja puuduva töövõime korral ca 615 eurot kuus.

Kui inimesel on terviseprobleemidest lähtuvalt on ka suurenenud kõrvalabi ja abivahendite vajadus, siis määratakse talle Sotsiaalkindlustusameti poolt ka puue. Ja sellega ongi probleem tekkinud. Puudeid määratakse viimasel ajal täiesti arusaamatult, reeglina kellel enne olnud puue, alandatakse seda kergemaks, pensionäridelt võetakse see hoopis ja senist puuet nimetatakse nüüd ealisteks iseärasusteks.

Informatsiooniks, et eksisteerib 3 puudeastet; sügav, raske ja kerge. Puude suurus on tööealisel sügava puudega inimesel 53,70 eurot, raske puudega 49,09 ja keskmise puude puhul 28,64 eurot, pensioniealistel on need poole väiksemad.

Töövõime hindamise ja puude määramise aluseks on ekspertarsti arvamus.

Kes on siis need saladuslikud ekspertarstid, kes määravad inimeste saatust. On ilmnenud, et nii mõnigi pole neist tervishoiutöötajate registris, ega oma pädevust inimese tervislikku olukorda hindama. Mina pole kusagilt leidnud avalikku nimekirja, kus oleks kirjas nende nimed, meditsiiniline taust ja kontaktandmed. Saame neid nimesid vaid lugeda oma puude määramise otsustest ja nüüd saime teada ka ministri jutust 2 nime – Aare Raudsepp ja Heli Penu.

Minister kommenteeris amputeeritud jalaga härra juhtumit kui ekspertarst Aare Raudsepp ei leidnud, et inimene vääriks mingit puuet. Siis kui ühejalgne kodanik esitas vaide selle otsuse peale tehti korduvekespertiis ja teine ekspertarst Heli Penu hinnalgul määrati mehele raske puue. Mõlemad arstid peaksid ju samade kriteeriumite põhjal inimest hindama, aga kuidas saadi nii erinevad tulemused?

Uurisin siis pisut nende 2 arsti tausta. Heli Penu on tervishoiutöötajate registris ja töötab Pärnu haiglas igapäevaselt neuroloogina. Aare Raudsepa nime tervishoiutöötajate registris ei ole, internetist otsides leidsin, et mingi aeg on ta tegutsenud günekoloogina ning olnud Eesti Gayliidu asutaja ja pärast selle likvideerija – siis selline värvikas, õigemini mitmevärviline tegelane.

Ka minul hinnati mõni aeg tagasi puuet. Mul on olnud viimased 10 aastat sügav puue (traumajärgselt murdunud 2 selgroolüli, alakeha halvatud, liigun ratastoolis, käsi on 8 korda opereeritud ja veel hulgaliselt muid tüsistusi ja piiranguid jne)., Minu perearsti ja eriarstide arvamuse kohaselt puue veelgi süvenenud ja e-tervises kanne, et vajab ööpäevaringselt kõrvalabi. Aga ekspertarsti hinnangu alusel määrati mulle kergem, ehk raske puue.

Minu tervislikku olukorda hindas eksperdina lastearst Gerda Ainoo. Tema arvamuse kohaselt liigun ma rõõmsalt raskusteta ratastooliga treppidel, tõstan oma haigete kätega raskusi vaatamata sellele, et kõõlused on rebenenud, küünarnärv vigastatud ja näpud liikumispiiratusega ja tundetud.

Muidugi ei olnud ma sellega nõus ja esitasin Sotsiaalkindlustusametile vaide. Kiirelt tuli ebameeldivas toonis vastus, neljal lehel igasugused paragrahvid ja lõppotsus, et vaie rahuldamata jätta. Kaasatud oli teine ekspert, meile juba tuttav Aare Raudsepp,  kes kinnitas, et nii on ja ei mingit kobinat. Põhjus oli, et nemad annavad sügava puude vaid voodihaigele, keda on vaja keerata-joota-sööta-kasida. Minule on aga väljastatud mootorsõiduki juhtimiseks tervisetõend!!! Kus seaduses on  kirjas, et sügava puudega inimene ei tohi autot juhtida kui ta saab sellega hakkama? Minu perearsti arvamust, et vajan ööpäevaringselt abi, ei arvestatud. Küll aga arvestati, et perearst on tervisetõendi väljastanud.

Kui inimene taotleb puuet, siis peab ta täitma 65 leheküljelise küsimustiku enda hakkamasaamise  kohta. Küsitakse küll liikumise kohta treppide, kas suudad tõsta patja või tühja pappkasti, aga mitte üks küsimus kas pöörad end voodis ise? Ja kui ei küsita, siis ei oska ka vastata ning ekspert tõdeb rõõmuga, et inimest pole vaja keerata ja sügavast puudest võib vaid unistada.

Tegelikult peaks seadusejärgselt hindama igat küsimust-vastust 4 palli süsteemis, kerge-mõõdukas-raske-täielik. Praegu annavad ekspertarstid neid hinnanguid oma suva järgi, kuigi sul on täielik võimetus, siis nemad panevad raske. On see nende suvaline tõlgendus või siiski mõjutatakse neid kõrgemalt poolt? Pole ju saladuseks, et puude määramine on üsna kallis protseduur ja kes tahaks oma osast loobuda ja seetõttu määratakse neid puudeid nagu riigile kasulik?  Ühe puude määramiseks käivad inimese paberid läbi mitme ametniku käes ja ütleb vanasõnagi, et kui pekitükke jagad, siis jäävad ka endal näpud rasvaseks. Siit ka vastus küsimusele, et miks määratakse inimesel puue iga mõne aasta tagant. Kõik saavad ju aru, et amputeeritud jalg ei kasva kunagi tagasi, aga sa pead seda pidevalt tõestama, kuna see annab leiva ametnike lauale.

Miks need puuded siis inimestele nii tähtsad on? Rahaliselt pole praegu vahet, saad mõne euro lisaks või mitte, aga paljude riiklike ja kohalike omavalitsuste teenuste ja soodustuste saamiseks on vaja kehtivat puuderaskusastet.  Puude olemasolul saad kasutada tasuta või soodustingimustel ühistransporti, Invatransporti, igapäevaelu toetamise teenust, rehabilitatsiooniteenust, hooldajad saavad lisapuhkusepäevi jne.

Töövõime hindamisega on aastatega saadud lõppuks hakkama. Aastaid hinnati inimesel töövõimekaotuse protsenti, tegemist oli keeruka ja segase süsteemiga, kus keegi ei osanud vastata, kas näiteks 70% töövõimekaotusega inimene on töövõimeline või ei ole ja kes peab temaga tegelema või mis tööd ta võib teha jne. Praegu hinnatakse inimest konkreetselt, et kas ta on töövõimeline, osalise töövõimega või töövõimetu.

Ehk peaks tegema ka nii puude määramistega. Kolme suhteliselt segase määranguga raskusastet tuleks muuta 2 astmeliseks. Kergem puue neile, kes kasutavad vaid abivahendeid ja vajavad puuet teenuste ja soodustuste saamiseks ning raske puue, kes vajavad lisaks pidevat kõrvalabi. Hindamiskriteeriumid olgu selged ja üheselt tõlgendavad, nii puudelisele, tema perearstile, ekspertarstile ja Sotsiaalkindlustusametile.

Lõpetuseks veel üks mõte ministri usutlusest – tulevikus peab puude määramine täiskasvanutel lõppema igaveseks. Nii, et oodake, varsti on õnn meie õuel ….

Järjekordne kogunemine toimub juba tuleval esmaspäeval, 03. märtsil kell 17:00.

Kohtume Haapsalu Hoolekandekeskuses, aadressil Kuuse 32a, Haapsalu.

Olete oodatud!

Puuetega inimesed, nende sissetulekud ja automaks.

Mõnda aega tagasi, täpsemalt 29.jaanuari Postimehes kirjutasin automaksust, mis teeb liiga puuetega inimestele. Jutt oli üksikisast, kes hooldab oma sügava puudega poega ning peab maksma automaksu 864 eurot, lisaks tõstatasin teisigi puuetega inimeste valupunkte. See artikkel tekitas palju vastukaja, nii et lisaks ajalehele, palusid inimesed mul jagada antud teemat ka sotsiaalvõrgustikus ja tegingi seda oma Facebooki konto kaudu. Seda jagati 160 korda. Lugejad olid aktiivsed kommenteerima, tundus et teema on igati aktuaalne ja puudutab väga paljusid.

Sadade kommentaaride hulgast leidsin vaid ühe negatiivse, kus üks firmajuht hurjutas, et mis te hädaldate, tema auto RAM 1500 aastamaks on üle tuhande euro. Hallo jõmm, puuetega inimestele on isiklik sõiduvahend eluliselt vajalik abivahend, mitte „riistapikendus“. Pealegi teenib firma auto oma kulud tasa ja toob omanikule kasugi.

Puuetega inimesed tänasid teema tõstatamise eest, tõdedes et see kõik on neile nii tuttav ning jagasid omi lugusid kuidas neil on samad probleemid nii automaksuga kui ka puude määramisega.

Kohe meenub üks lugu, just vanaduspensionile jäänud liikumispuudega inimeselt. Nagu tavaks on saanud, vanaduspensionile minekuga võeti temalt puue ja ekspertarst tunnistas ta terveks, ehkki mehel on sünnist saati jalad osaliselt halvatud. Auto registreerimismaksu hirmus müüdi aasta lõpus pere suhteliselt kobe sõiduauto, lisaks veidi kinnisvara, ning laste ja sugulaste abiga soetati aasta lõpus perre uus Volkswagen väikebuss, mida saaks kasutada veel aastaid, üha halveneva tervisega isa transportimiseks. Muidugi „unustas“ bussi müüja mainimata, et antud masina aastamaks saab olema 1200  eurot ja just selline automaksuarve esitatigi. Kuna puudega isa tervis on eluaeg halb olnud ja töötanud vaid osalise koormusega ning seetõttu puudub tal vajalik tööstaaž vanaduspensioni määramiseks, siis on ta rahvapensioni saaja, mis hetkel on 372 eurot. Mingit puuderaha ega automaksukompensatsiooni temale kui pensioniealisele ei makstud. Seega kulub automaksule tema 3,5 kuu sissetulek. Aga inimene tahaks sel ajal ka süüa, kommunaalarved tuleb tasuda, vaja on teha kulutusi nii ravimitele kui ka abivahenditele, rääkimata et läheks kinno või ostaks lastelastele paki komme.

Inimesed pakkusid lahenduseks, et müüge oma masinad maha või vahetage vanemate vastu. Kes neid masinaid ostab normaalse hinna eest, pealegi miks müüa oma abivahend kui see on nii vajalik. Vanal autol on omad hädad, jalutu inimene ei saa riskida, et jääd talvisel, pimedal ajal rikke tõttu kusagile metsa vahele, seetõttu on puudelised püüdnud omale hankida pisut kallemaid ja töökindlamaid masinaid. Mootorkärude ja Zaparožetsite aeg on möödas.

Pakuti ka, et kasutage invatransporti. Kasutaks hea meelega kui see funktsiooneeriks normaalselt. Paraku pakuvad omavalitsused küll antud teenust, aga seda saab kasutada vaid teatud juhtudel, eluliselt vajalikeks olukordadeks, need on ravile, kooli-tööle ja kauplusesse minekuks. Sõitude arvul ja kilomeetritel on piirang, see ei toimi puhkepäeviti ega väljaspool tööaega ning teenust tuleb mitu päeva ette tellida. Unustage ära kui tahate sõita näiteks kontserdile, sõpradele-sugulastele külla, pulma-juubelile-matusele, omaste hauale, selleks pole teenus ette nätud. Seega isiklik sõiduvahend annab puudega inimesele vabaduse ja inimväärikuse.

Palju oli kommentaarides juttu, et riik aitab ju teid kogu aeg, palju on räägitud puudetoetuste suurendamisest ja automaksu kompenseerimisest. Ja siis sain aru, et tavaühiskonnal pole aimugi puuetega inimeste probleemidest ega sissetulekutest.

Ka kaalukauss on siin väga viltu, riik teeb alati küll pressiteateid ja muid avaldusi kui mingeid toetusi tõstetakse või määratakse uusi. Tihti on kisa palju, aga villa vähe. Paraku need, kes neid teenuseid-toetusi saavad, ei kipu sõna võtma, et kuidas ja kas need meetmed ka nende elu parandavad.

Käesolevaga tahaksin veidi ühiskonna teadlikkust tõsta, et kuidas meil läheb. Olen ka ise raske puudega inimene, ratastooliga liikuja ja 523 eurose automaksu ohver.

Ajalooliselt on olnud, et „iga vald toidab oma sandid“. Vigased inimesed olid oma pere või kogukonna hoole alla, mingit riigipoolset toetust nad ei saanud. Nõukogude ajal hakati sellistele inimestele maksma invaliidsuspensioni. Invaliidid olid jagatud kolme gruppi ja vastavalt tervislikule olukorrale määrati neile, kas I, II või III invaliidsusgrupp. Rusikareegel oli, et esimese grupi said voodihaiged, jalutud, pimedad ja kinnistes hoolekandeasutuses viibivad vaimupuudega inimesed. Teise grupi said liikumisabivahenditega, amputeeritud jäsemetega, poolpimedad või vabalt ühiskonnas liikuvad vaimupuudega inimesed ja kolmanda grupi kergemate hädadega ning sisemiste haigustega inimesed. Invaliidsusgrupi määras arstlik komisjon, mis koosnes vähemalt viiest spetsialistist. Grupi taotleja pidi isiklikult kõik arstid läbi käima, kes andsid omapoolse hinnangu inimese tervisele. Kord kuus käis polikliinikus koos nendest arstidest koosnev konsiilium, kelle ette pidi grupitaotleja minema. Reeglina pidi inimene end paljaks võtma ja konsiilium vaatas ühiselt ja vaagis, milline grupp inimesele määrata. Muidugi oli see protseduur tülikas ning alandav, aga otsus oli alati õiglane ja läbipaistev. Invaliidsuspensioni suurus oli võrreldav, viletsamalt tasustatud inimese kuupalgaga, I ja II grupi pensioni suurus oli 100-120 rubla. Kellel oli tööstaaž rohkem ja parem palk enne invaliidistumist, see sai suuremat pensioni. Minu esimene pension II grupiga oli 115 rubla. III gr. puhul oli toetus väiksem kuid tal oli võimalus lisaks töötada. I gr. puhul oli töötamiskeeld, II gr. tohtis tööle minna osalise tööajaga.

Ka puuetega lapsed läbisid vastava komisjoni.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega nimetati invaliidid ümber vaeguriteks, hiljem erivajadustega inimesteks või puudega inimesteks – vahet pole mis värvi kass on, peaasi et hiiri püüab.

Inimeste terviseandmed kolisid internetti ning inimeste tervislikku olukorda hindas ekspertarst, perearsti ja eriarsti tervisekirjelduste põhjal. Invaliidsuse asemel hakati hindama inimeste töövõime kaotuse protsenti. Riikliku toetuse saamiseks pidi inimesel olema vähemalt 40% töövõimest kadunud. Mida suurem oli see protsent, seda suurem oli toetus. Nüüd ei kannatanud selle suurus, õigemini väiksus, võrdlust välja ei töölkäijate palkadega ega vanaduspensionitega. Lisaks hakati hindama ka inimese tervisekaotusest tingitud lisakulutuste ja kõrvalabi vajadust. Seda hakati nimetama puude määramiseks. Kui sa olid üsna abitu ja vajasid abivahendeid, siis määrati sulle sügav puue, kui vajad korra päevas kõrvalist abi ja vähem abivahendeid siis anti raske ja kui aeg-ajalt vajasid abi teatud tegevustes siis keskmine puue. Puudetoetused olid 10-40 eurot. Kõik toetused maksti Sotsiaalkindlustusameti poolt.

Viimane suur muutus toimus 2016.aastal kui käivitus Töövõimereform. Suurimaks erinevuseks oli, et töövõime ja isikliku toimetuleku kaotuse asemel hakati hindama inimese allesjäänud töövõimet ja toimetulekut. Lapsed ja vanaduspensioniealised jäid Sotsiaalkindlustusameti hallata, aga tööealiste puudelistega hakkas tegelema Töötukassa. Endiste protsentide asemel jaotati inimesed kolme kategooriasse – töövõimeline, osalise töövõimega või puuduva töövõimega. Töövõimet hindab endiselt pere- või eriarsti e-terviseandmete põhjal ekspertarst. Aga, kas ekspertarst on ikka tõeline ekspert? Viimastel päevadel on lekkinud ajakirjandusse, et nii mõnelgi „eksperdil“ puudub selleks voli ning nad pole üldse tervishoiutöötajate registris, lisaks on nad pensionärid, kellel on nõukaaegsed teadmised ja praktikad. Ja kas nad otsustavad oma peaga või mõjutatakse neid kõrgemalt poolt?

Puuduva töövõime korral on toetuse suurus 20,57 eurot päevas, mis teeb 30-päevase kuu puhul 617 eurot ja osalise töövõime puhul 11,72 eurot päevas, ehk peaaegu 352 eurot kuus.

Lisaks määrab Sotsiaalkindlustusamet ekspertarsti hinnangu alusel inimesele puude kui tal on lisavajadused. Asi oli normaalne kuni kolm aastat tagasi hakkas Eestis üks „imeline tervenemisprotsess“ Mitte, et suur läbimurre oleks meditsiinis olnud, vaid ekspertarstid oma hinnangutega tunnistasid kümned tuhanded inimesed täiesti terveks või vähendasid enamike  puueastmeid. Vaevalt 60% sügava puudega inimestest sai taashindamisel oma puude tagasi, ülejäänutest said nüüd raske puudega inimesed, rasketest said keskmised ja viimastelt võeti hoopis puue. Lisaks pooltel vanaduspensioniealistelt võeti samuti puue, põhjendades et need tervisehädad on nüüd seotud ealiste iseärasustega.

Kui 3 aastat tagasi oli puue umbes 12% elanikkonnast, ehk umbes 150 tuhandel inimesel, siis praegu on see langenud 8% peale, ehk puue on umbes 107800-l kodanikul. Ja puuetega inimeste arvu langus jätkub pidevalt. Rusikareegel maailmas on, et ca 10% elanikkonnast on puudega. Tundub, et meie riigi poliitikute targal juhtimisel liigume Euroopa viie rikkama riigi ja ka viie tervema elanikkonnaga riigi poole.  Kuidas on olukord tegelikult?

Kuna riik automaksu soodustust ei teinud puudega inimestele ning lubas seda toetuste tõstmise teel täielikult kompenseerida, siis vaatame kui suured need tõusud siis tegelikult on? Kas tegemist on kuld- või hoopis mädamunadega?

1.juunist tõusevad puudega laste toetused ca 20 eurot kuus, vanaduspensioniealistel 0 eurot ja raske puudega isikul mõnekümnest sendist kuni mõne euroni. Suur tänu selle eest, ei tea kas puudega inimesed oskavadki nii suurte summadega majandada?

Muidugi ametnikud lasevad liugu ja pasundavad otsusel, et mõelge sügava puudega inimese toetus tõuseb peaaegu 50 eurot. See on tõesti märkimisväärne tõus, kuid ärge unustage, et varsti meil enam pole neid sügava puudega inimesi. Praegu on neid 10200, paari aasta pärast ehk 5000???

Ja ühekordne autoaastamaksu kompensatsioon, sellest on küll rõõmu. Eriti neil sügava füüsilise- ja vaimupuudega tööealistel, kes lamavad hooldekodudes ja kellel pole kunagi autot olnud ega saa ka olema. Nende sõitude eest hoolitseb hooldekodu ja kuhu neil sõitagi, parimal juhul ehk haiglasse, halvemal juhul surnukuuri. Palun andke andeks mulle mu iroonia. Aga kõigile sügava puudega inimestele laekus arvele 250 eurot, raske puudega inimestele 60 eurot. Vanaduspensioniealised puudega inimesed aga peavad sellest kompensatsioonist oma suu puhtaks pühkima.

Lõpetuseks võtame ühe konkreetse arvutuse. Näidiseks suvalise ratastooli kasutava inimese, tal on käed terved ja ekspertarst määrab talle osalise töövõime. Tema sissetulek on 352 eurot, lisaks määratakse talle raske puue, mis nüüd tõuseb 1.juunist 49,09 eurolt 50 euroni, ehk 91 senti. Kokku on tema kuu sissetulek 402 eurot. Kuna tal on raske liikumispuue, siis ükski tööandja ei soovi teda tööle kuna tema tööviljakus on madalam ja muud erinõuded on liiga kulukad, et kaaluksid üles tema palkamise. Küll aga peab see „pooltöövõimeline“ täitma aktiivsusnõudeid, et oma toestust saada, otsima tööd, käima Töötukassas end möllimas, osalema Töötukassa muudes meetmetes. Selleks vajab ta isiklikku sõiduvahendit. Väiksesse autosse, mille aastamaks on väiksem ta ei mahu oma abivahenditega ja seega tuleb muretseda mahtuniversaaltüüpi masin, mille aastamaks on 500-1200 eurot, aga sissetulek on 402 + ühekordne kompensatsioon 60 eurot. Mitusada eurot jääb puudu, kus siin on lahendus?

Ahastav ebaõiglus automaksuga.

On hetki, kui ei saa või õigemini ei tohi enam vaikida. Minu jaoks said ületatud kõik piirid, kui lugesin Facebookist Valdeko Palgi ahastavat appikarjet automaksu teemal. Mäletate veel seda üksikisa saatest “Inglite aeg“, kes hooldas oma sügava puudega ajukahjustusega poega. Selle pere unistuseks oli omada invakohandustega väikebussi, mis lahendaks paljud nende igapäevased probleemid. Eriliselt jäi meelde isa veekalkvel silmad, kui ta unistas, et siis sõidaks nad mere äärde ja poeg Tanel saab näha esimest korda elus merd.

Kõik läkski hästi. Lahkete annetajate abil said nad Ford Transit Custom omanikeks. Oi seda rõõmu, mida nad tunda said, kuid nüüd varjutab seda suur mure automaksu pärast – nende postkasti potsatas arve 864 eurot.

Tuletan siin lugejatele meelde, et  automaksuideedega tuldi välja paari aasta eest ja siis lohutati kõiki, et see puudutab vaid luksuslimusiinide ostjaid ja vanu saastavaid masinaid, enamikku inimesi ei puuduta see üldse mitte või minimaalselt. Paraku on tänaseks olukord just vastupidine, põhiline automaksumaksja on tavaline autoomanik oma tavalise autoga.

Puuetega inimestele ei ole auto mingi luksusese vaid igapäevaselt, eluliselt vajalik abivahend. Eriti mugav nii puudega inimesele kui ka tema abistajale, kui on tegemist veidi mahukama masinaga, et sinna mahuks lisaks inimestele ka puudega inimese abivahendid. Nii ka selle pere puhul on ainumõeldav pisibuss, Tanel saab ratastooliga siseneda ja seal saab teda kinnitada. Ruumi on nii isale, pojale kui ka pühadele abivahenditele mis sellise kooslusega kaasa rändab.

Esialgses mootorsõidukimaksu seaduses oli arvestatud sellega, et puuetega inimeste veoks kohandatud sõidukid vabastatakse automaksust, aga „Kardioru saks“ arvas, et see diskrimineerib teisi puudega inimesi kellel pole autot ja jättis selle seaduse välja kuulutamata. Meie valitsejatele see sobis, meie minister pani uued prillid ette ja teatas, et puuetega inimesed ei pea muretsema, riik tuleb appi – neile makstakse ühekordset toetust automaksu mõjude vähendamiseks. Seadus sai välja kuulutatud ja räige maksukirves pandi halastamatult tööle.

Nüüd siis pisut sellest riigipoolsest kompenseerimisest. Ühekordset toetust makstakse sügava puudega lapsele 142 eurot, raske puudega lapsele 95 eurot ning sügava puudega tööealisele inimesele 250 eurot ja raske puudega tööealisele 60 eurot – kas siin pole tegemist eriti räige diskimineerimisega? Toetust saavad vaid lapsed ja tööealised puudega inimesed, aga 2/3 puudega inimestest on pensioniealised, kas neil polegi vajadusi? Kindlasti on.

Niisiis riik maksis 21000-le inimesele kokku seda toetust 2,1 miljonit eurot, olenema sellest, kas sul on auto või mitte. Kas nüüd on kõik rahul – kindlasti mitte. Valdeku ja Taneli auto aastamaks on 864 eurot, riik kompenseeris sellest 250 kuid 614 eurot tuleb ise juurde maksta. Kust see summa võtta, eriti peres kes elab vaid isapensionist ja poja töövõimehüvitisest? Arvatavasti ei aita ka omavalitsus, tavaliselt on puudega inimeste pered saanud juba igasuguseid toetusi. Mida siis teha?

Mõnel lugejal võib tekkida küsimus, et mis see minu asi on siin sellest kirjutada. Ka mind puudutab sama probleem. Esiteks juhin ma suurt puuetega inimeste organisatsiooni ja puutun igapäevaselt analoogsete probleemidega kokku. Ja teiseks olen ka mina ratastooli kasutav inimene ja silmitsi ebaõiglaselt suure automaksuarvega. Paar aastat tagasi vahetasin oma 17 aastat vana väikebussi uue sõiduvahendi vastu, tahtsin olla keskkonnateadlik ja lootsin suurt soodustust automaksu näol, aga paraku ma eksisin. Vaatasin maksukalkulaatorist, et vana masina eest oleksin maksnud 63,50 eurot, siis praegu pean tasuma oma Toyota Proace Verso mahtuniversaali eest 523 eurot See ei kannata mingit võrdlust näiteks 6,2 liitrilise töömahuga, 20 aastat vana Chevrolet Chevy Van bussiga, mille aastamaks on 50 eurot. Minu masinal on 1,5 liitriline, Euro 6 saastekvootidele vastav mootor ja maksan 10 korda rohkem maksu kui vana, saastav ja raskem ront, kus siin on loogika???

Kui riigil on nii suur rahapuudus, siis ka puudega inimesed saavad aru, et on vaja ka panustada. Miks ei võiks riik maksustada sügava- ja raske liikumis- ja nägemispuudega täiskasvanute ja lastega perede autod miinimummääraga, ehk aastamaksuga 50 eurot? Riik oleks teeninud miljoneid ja kõik oleks  olnud rahul.

Veidi ka nendest puuetest. Minu tutvusringkonnas on sadu puudega inimesi ja viimasel ajal on saanud reegliks, et inimeste puudeastmeid vähendatakse või võetakse hoopis ära. Aitan inimestel pidevalt teha vaideid, kuid kehtivad otsused jäävad muutmata. Jällegi puutab see teema ka mind, nimelt oli mul viimased 10 aastat sügav puue. Mul on traumajärgne selgroovigastus ja liigun vaid ratastoolis. Kuna koormus on vaid kätel, siis on ka need saanud palju vatti. Mulle on tehtud 9 operatsiooni kätele, rääkimata muudest traumajärgsetest tüsistustest. Nüüd aga ekspertarsti arvamuse kohaselt ei määratud mulle enam seda puuet, vaid alandati raske peale. Aastatega aga minu tervislik olukord halveneb, aga see pole tähtis. Muidugi vaidlustasin selle puudeotsuse ja vastuseks sain ähvardava kirja, et minu perearsti arvamus neid ei huvit, kuna ta on väljastanud mulle autojuhi tervisetõendi ja nüüd kirjeldab minu terviseprobleeme. Aga kes teaks paremini minu hädasid kui just minu perearst? Ja kus on kirjas, et sügava puudega inimene ei tohi autot juhtida kui näeb, kuuleb ja ta käed on võimelised juhtimissedmeid käsitsema?

Ütlen avalikult välja, et ma pole rahul oma riigi ja selle juhtimisega. Inimesed, me peame ise hakkama rohkem enda eest seisma, poliitikute peale loota ei saa. Praegusel võimukoalitsioonil pole riigimehelikkust tunnistada, et nad ei saa hakkama ja kui nii edasi siis maksustavad nad meid surnuks.

Ma ei kutsu siin kohe kedagi hangudega Toompeale meelt avaldama, aga alustame oma saadikutest, tõmbame nad korralikult liistule ega lase enam end uinutada nende mesimagusast jutust. Alustame e-valimistest. Aastaid on see olnud poliitikute lemmikteema, kes usub ja kes mitte, nii ka rahva puhul. Teeme siis ise ära, keda ei rahulda praegune olukord, siis unustage need e-hääletused ja eelhääletused – need pole kontrollitavad! Kas me ei suuda siis üks kord 4 aasta jooksul minna ühel kindlal päeval valima, vaid sellisel juhul on kõik aus ja kontrollitav ning e-valimistega ei saa manipuleerida. Ja pidage meeles, et Riigikogu valimised on alati märtsi esimesel pühapäeval, planeerige siis see oma kalendrisse.

Aga mida öelda Valdekule ja Tanelile lohutuseks? Ehk aitab neid pisut moraalselt vähemalt see kirjatükk.

Ja avaldage survet oma valitsejatele!

https://www.emta.ee/uudised/ulevaade-aastatel-2025-2026-kehtima-hakkavatest-maksumuudatustest

EPLi veebiseminarid alustavad uuel aastal uue hooga! 

Uue aasta avaseminarile “Terves kehas terve vaim!” kolmapäeval, 22. jaanuaril, tulevad rääkima Eesti Paraolümpiakomiteest Kaia Kollo ning personaaltreener Janika Koch-Mäe.

Jaanuarikuu on traditsiooniliselt olnud uute algatuste kuu. Räägime tervisest, liikumisest ja toitumisest.
Seminarile saab registreeruda https://forms.gle/2XHSgb2ZpsFyg2VX8, või saates e-maili aadressile epl@pimedateliit.ee. Seminari link ning seminari slaidid (kui kasutatakse) saadetakse päev enne seminari algust (teisipäeval). Seminarid algavad kell 11.00.

Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mille kohaselt saab alates 1. veebruarist 2027 puude raskusastet määrata kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast. Muudatuse eesmärk on tagada laste võrdne kohtlemine, mis omakorda lihtsustab abi saamist lapse vanema jaoks. 

“Puudega lapse vanusepiiri tõstmine tagab võrdse kohtlemise ja parema selguse erivajadusega laste vanematele. See tähendab, et puudega lapsed saavad vajalikku tuge kauem – kuni täisealiseks saamiseni. Selline muudatus aitab luua õiglasema ja sidusama süsteemi, pakkudes peredele kindlustunnet ja tuge just siis, kui noored seda kõige rohkem vajavad” sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. 

Muudatus tagab õiglasema kohtlemise ka harvikhaigusega lastele, kellel pole puude raskusastet tuvastatud, kuid kes saavad edaspidi harvikhaigusega lapse toetust kuni 18-aastaseks saamiseni. 

Senini on erivajadusega laste vanemates tekitanud segadust, miks nende alaealisel lapsel tuleb 16-aastaselt hinnata töövõimet ja tööealise puude raskusastet, kuigi selles vanuses lapsed tavaliselt alles õpivad ega ole tööturuga seotud. Edaspidi pole enam vaja eri süsteemide abi saamise erisusi meeles pidada. 

Puudega lapse vanusepiiri tõstmisega muudetakse ka muuseumiseadust, ühistranspordiseadust, ravikindlustuse seadust ja sotsiaalhoolekande seadust, kus soodustused ja teenused on praegu seotud 16. eluaastaga. 

Kõikide eelnimetatud muudatuste jõustumise aeg on 01.02.2027. 

Tähtsamad muudatused tähestiku järjekorras:  

• Abivahendid. 2025. aasta 1. septembrist saab riigipoolse soodustusega abivahendeid soetada ilma eelneva puude raskusastme või vähenenud töövõime hindamiseta. Lapsed saavad abivahendeid 90% soodustusega ja tööealised vastavalt abivahendite määruse loetelule. 2025. aasta algusest tõstetakse ka osa abivahendite riigiosalust, sh näiteks liikumisabivahendid, osaliselt inkontinentsustooted (sidemed, mähkmed) ja jalatsid. 
• Lastega töötavate spetsialistide hoolsuskohustus. 1. jaanuarist 2025 jõustuvad lastekaitseseaduse muudatused, millega Eesti jõuab nende riikide hulka, kus lastega töötavatel spetsialistidel (nt õpetajad, tervishoiutöötajad, treenerid, huviringijuhendajad) on oma ametiülesannetest tulenevalt kõrgendatud hoolsuskohustus abivajavat last märgata ja lastekaitset temast teavitada. Abivajavast lapsest teavitamise kohustus on tegelikult igal inimesel, kes hädas olevat last märkab. Abivajavast lapsest on kõige lihtsam teavitada üleriiklikul lasteabitelefonil 116111. Et hiljem ei peaks nentima, et kõik teadsid, kuid ei teinud midagi, tasub alati nõu pidada spetsialistidega. 
• Pensionitõus. 2025. aastal prognoositakse pensionide kasvuks ligikaudu 5,3%. Pensionite tasakaalus hoidmiseks palkade ja hindade muutusega arvutatakse pensionid igal kevadel indekseerimise abil ümber. 1. aprilli pensionide indekseerimine peaks tõstma prognooside kohaselt keskmise vanaduspensioni 813 euroni ja rahvapensioni 391 euroni. Pensioniteadlikkuse suurendamiseks ning pensionivalikute motiveerimiseks  korraldab sotsiaalministeerium 12. märtsil 2025 Pensionipäeva konverentsi. 
• Pensionide (ja puudetoetuste) maksmine. Kui 5. kuupäev langeb nädalavahetusele, kantakse 2025. aastal pensionid ja puudega inimese sotsiaaltoetus üle esmaspäeval või teisipäeval, mitte enam eelneval reedel. Sotsiaalkindlustusamet soovitab sellega seoses kõik püsikorraldused ja tähtajad üle vaadata. Tuleval aastal on selliseid kuid neli: jaanuar, aprill, juuli ja oktoober. Kõigil muudel kuudel toimub makse tavapäraselt 5. kuupäeval. Lisainfo SKA kodulehelt: Kuidas muutub pensionide maksmise kord 2025. aastal? | Sotsiaalkindlustusamet 
• Pensioni tulumaksuvaba piir. Alates 2025. aastast jääb pensionide tulumaksuvaba piir püsima 776 eurole kuus ehk 2025. aasta riigieelarve kärped ei mõjuta vanaduspensioni suurust ning vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba tulu püsib jätkuvalt kõrgem kui üldine maksuvaba tulu.  
• Perearstiabi Ukraina sõjapõgenikele. 1. jaanuarist 2025 osutatakse Ukraina sõjapõgenikele perearstiabi samadel alustel Eesti elanikega. See tähendab, et kõik Eestisse elama jäänud sõjapõgenikud, kes veel ei kuulu perearsti nimistusse, peavad üldarstiabi saamiseks endale perearsti leidma. Lisainfo Tervisekassa kodulehel: Ukraina sõjapõgenikud hakkavad perearstiabi saama võrdsetel alustel Eesti elanikega  | Tervisekassa 
• Puudetoetused. Alates 2025. aasta 1. juunist tõusevad raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetuseid. Samuti makstakse samadele sihtgruppidele 2025. aasta I kvartalis välja ühekordne mootorsõidukimaksu mõju leevendamise toetus. Toetuste tõusu info: 2025. aastal saavad raske ja sügava puudega lapsed ning tööealised ühekordset lisatoetust, samuti tõusevad juunis nende puudetoetused | Sotsiaalministeerium  
• Päeva- ja nädalahoid intellektipuudega inimestele. 1. jaanuarist on mõõduka, raske või sügava intellektipuudega inimestel, kes vajavad suurt hooldust, kuid saavad osa ajast elada lähedastega koos, võimalik kuni 23 päeva kuus kasutada päeva- ja nädalahoiuteenust. Seni on olnud võimalus kasutada igapäevaelu toetamise teenust, mis on aga mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele ja tegeleb pigem iseseisvusele suunamisega.   
• Retsepti- visiidi- ja voodipäevatasud. 1. jaanuarist tõuseb ravikindlustatud isiku retsepti omaosalus ehk retseptitasu 2,5 eurolt 3,5 eurole.  Alates 1. aprillist 2025. a suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5-lt eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Visiiditasu ei tõuse ja on ka edaspidi 5 eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel ja alla aastaste laste emadel, üle 63-aastastel, töövõimetus- või vanaduspensioni saajatel ning töötutel. Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse raseduse või sünnituse tõttu, siis visiiditasu maksmist ei tohi nõuda. See tähendab, et omaosaluskoormuse muudatustel on Eesti lähtunud OECD soovitustest, et kaitsta haavatavamas olukorras inimesi. Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud inimese jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, tohib1. aprillist visiiditasu küsida kord aastas. Samasugused õigused ja piirangud visiiditasudele hakkavad kehtima ka füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kui osutavad teenust patsiendile pere- või eriarsti saatekirja alusel. 
• Tervisteenuste maksusoodustus. Tööandjad saavad 2025. aastast soovi korral tasuda maksusoodustusega töötajate hambaravi, füsioteraapia või toitumis-nõustaja eest. Varem piirnes maksuerand vaid sportimise ja eraravikindlustuse paketiga.  Terviseprobleemide ennetamine on parim viis, kuidas tagada Eesti inimestele pikem ja tervem elu ning hoida kontrolli all ravikindlustuse kulud. 
• Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadme hüvitis. 1. jaanuarist 2025 laieneb täiendava hüvitise maksmise süsteem, millele lisatakse ka meditsiiniseadmete kulud. Hüvitist saavad ravikindlustatud inimesed, kes on kalendriaasta jooksul tasunud Tervisekassa hüvitatavate ravimite ja meditsiiniseadmete soodusretseptide eest vähemalt 100 eurot vältimatut omaosalust. Lisainfo: Uuel aastal hakkab kehtima täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis | Tervisekassa  
• Uued raviteenused ja meditsiiniseadmed. Alates 2025. aastast on Eesti elanikkonnale kättesaadavad uued ja täiustatud ravivõimalused arstiabis. Samuti laienevad sõeluuringute sihtrühmad: rinnavähi sõeluuringusse kaasatakse 72-aastased naised, jämesoolevähi sõeluuringusse 58-aastased ning alustatakse geneetilise riski põhist rinnavähi sõeluuringut 40-aastastele. Lisaks, 1. jaanuarist lisandub 81 uut Tervisekassa poolt rahastatavat meditsiiniseadet. Lisainfo: Tervisekassa hakkab rahastama uusi raviteenuseid | Tervisekassa ja Tervisekassa hakkab hüvitama uusi meditsiiniseadmeid | Tervisekassa  
• Uus rahvatervishoiu seadus. 1. septembrist 2025 hakkab kehtima uus rahvatervishoiu seadus, millega on näiteks solaariumi- ja tätoveerimisteenused lubatud vaid täisealistele. Esmakordselt on seaduses alus sekkuda ka libameditsiini levitamisesse, et kaitsta inimesi otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste eest. Seadus annab terviseametile õiguse alustada järelevalvet ja määrata trahv, kui tehakse üleskutseid kasutada näiteks konnamürki või MMS-i tervise hoidmise, kaitsmise või parandamise nimel. Uue seaduse alusel on ka kõigil teistel ministeeriumidel ülesanded rahvatervishoiu korraldamisel, mh tuleb erinevate otsuste kavandamisel hinnata rahvastiku tervisele avalduvat mõju ja sellega ka arvestada.  
• Vaimse tervise abi. KOVidel on 2025. aastast püsirahastus kodulähedaste vaimse tervise teenuste pakkumiseks. Tuleval aastal on omavalitsustele vaimse tervise teenuste jaoks ette nähtud 1,54 miljonit eurot, millega riik on loonud eeldused, et kõikides omavalitsustes oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi oma elanikele paremini kättesaadav. 
• Õendusabi. 1. jaanuarist väheneb statsionaarse õendusabi omaosalus 15 protsendilt kümnele ehk Tervisekassa hakkab tasuma varasema 85% asemel 90% teenuse hinnast, mõjutades positiivselt umbes 14 000 inimest aastas, neist enamik vanemaealised. Õendusabis on inimeste jaoks kõige suurem omaosalus – keskmiselt viibib inimene õendusabis 36-päeva, mille  eest peab praegu maksma oma taskust üle 800 euro. Muudatuse tulemusena väheneb hind inimeste jaoks keskmiselt 240 eurot.   
• Üksielava pensionäri toetus. 2025. aastast ei maksa riik üksi elava pensionäri toetust ööpäevaringse hooldusteenuse saajatele, sest hooldereformi tulemusel vähenes inimeste omaosalus hooldekodu koha eest tasumisel ja 200-eurone aastas korra makstav sotsiaaltoetus ei ole enam eesmärgipärane. Muudatus puudutab 2025. aastal ca 6700 inimest ja aitab riigil tuleval aastal vähendada kulusid 1,34 miljoni euro võrra. 

27.12.2024 kell 12.00 esineb Uudo Sepp koos Tallinna Metodisti koguduse muusikutega Haapsalu Sotsiaalmajas.

Üritus on tasuta. Ootame rohket osavõttu.

Esmaspäeval, 16.12.2024 kell 12.45 Haapsalu Sotsiaalmajas.

Oodatud kõik huvilised.

Neljapäeval, 5.detsembril kell 12.00 toimub Haapsalu Sotsiaalmaja Apelsini toas avalik loeng jalgade tervishoiust. Lektor Tatjana Tšernoglazova ravimifirmast Wörwag Pharma.

Üritus on tasuta ja on oodatud kõik huvilised.

Pühapäeval, 17.novembril kell 13.00 toimub Haapsalu Muusikakooli saalis Loodeteatri etendus, Andrus Kivirähu komöödia “Kõster”.

Etendus kestab ca 1 tund ja pilet maksab 5 eurot.

Teisipäeval, 05.novembril kell 12.00 tuleb meile külla kauaaegne Tallinna Loomaia direktor Mati Kaal. Avalik kohtumine toimub Haapsalu Muusikakooli saalis.

Üritus on tasuta.

Kui seni maksis sotsiaalkindlustusamet (SKA) olukorras, kus pensioni- ja sotsiaaltoetuste päev ehk kuu viies päev langes nädalavahetusele, toetused välja sellele eelneval reedel, siis uuest aastast kord muutub ning raha jõuab kontole pärast nädalavahetust.

Riigieelarve kokkuhoiukohtadega seoses pikenevad 2025. aastast sotsiaalkindlustusameti erinevate menetluste maksimaalsed tähtajad. Kärbete tõttu tuleb vähendada ametnike arvu, kuid töö kvaliteedis ja korrektsuses järeleandmisi teha ei saa.

Millised on uued tähtajad?

+ puude raskusastme tuvastamise maksimaalne tähtaeg pikeneb 15 päevalt 30 tööpäevani

+ pensionide ja perehüvitiste taotluste menetlemise tähtajad pikenevad samuti 30 tööpäevani

+ pensionide ja sotsiaaltoetuste väljamaksmine toimub iga kuu 5. kuupäevale järgneva kahe tööpäeva jooksul.

Tegemist on maksimaalsete tähtaegadega ja enamasti toimub menetlus kiiremini. Soovitame taotlused esitada siiski aegsasti, et vältida katkestusi vajaliku abi saamisel.

Igas kuus taotleb pensioni ligi 1000 ja perehüvitisi 6000 inimest, puude raskusastet hindab aastas ca 57 000 inimest. Selleks, et tulla toime personalikärbetega ja säilitada kõrge töö kvaliteet, on menetlusaegade pikendamine vajalik.

Ole teadlik ja esita taotlused varakult!

Alates augustist saavad kuulmispuudega inimesed, kes vajavad viipekeeletõlget, kasutada uut mobiilirakendust, mis lihtsustab suhtlemist ja pakub rohkem võimalusi.

“Tänu rakendusele saavad kuulmispuudega inimesed nüüd kasutada professionaalset viipekeeletõlki ühe nupuvajutusega, mis hõlbustab suhtlemist igapäevastes olukordades,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. “Tänase piiratud viipekeele tõlkide arvu juures on uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmine teenuse korraldamisel igati hädavajalik samm, mistõttu on mul hea meel, et pea kolm aastat tagasi Eesti Kurtide Liidu poolt tehtud ettepanek võtta kasutusele uus tõlkerakendus on tänaseks koostöös sotsiaalkindlustusameti ja tšehhi arendajaga DeafCom’iga realiseerunud.”

Kaugtõlke osutamine Eestis algas 2018. aastal. Toona valmistas Astangu Kutserahabilitatsiooni Keskus ette viipekeeletõlke kaugtõlke teenuse osutamiseks. Juba sama aasta oktoobris leiti hanke tulemusel kaks teenuspakkujat, kes olid inimestele toeks Skype vahendusel. 2019. aastast võttis tõlketeenuste, sealhulgas kaug- ja kirjutustõlke pakkumise ja arendamise enda peale sotsiaalkindlustusamet.

 
“Eestis on hinnanguliselt 1300-1500 viipekeele emakeelega inimest, kellel võiks sellest mobiilirakendusest kasu olla. Uudne lahendus toob uusi kasutusvõimalusi. Kui varemalt oli suhtlus võimalik vaid viipekeele kasutaja algatusel, siis nüüdsest saab rakenduse kasutajale arst, sotsiaaltöötaja või ametnik tagasi helistada.  Rakenduse kasutaja näeb, kui pikk on teenuse järjekord, saab tõlkeliini tööajal teha SOS olukorras hädaabikõnesid ning broneerida tõlke olulisteks kohtumiseks,” selgitas sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu.

Kaugtõlketeenus võimaldab viipekeelsetel inimeste ja viipekeeletõlgil suhelda videokõne kaudu, kuulja liitub kõnega telefoni teel. Sujuvama ülemineku tagamiseks nii klientidele kui tõlkidele on augustis kaugtõlketeenus paralleelselt kasutuses nii uues mobiilirakenduses kui Skypes. Mobiilirakenduses saab üleminekuperioodil kasutada kaugtõlketeenust E, K ja R kell 11-15 ja T kell 10-12. Ülejäänud ajal on tõlge Skypes (E-R 9-18 ja L 10-16).

Mobiilirakenduse kasutamiseks tuleb end kasutajaks registreerida ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Sotsiaalkindlustusameti töötaja kinnitab taotluse 72 tunni jooksul, misjärel saab inimene kaugtõlketeenust kasutada. Mobiilirakenduse leiab nii App Store’st kui ka Google Play’st trükkides otsingusõnaks „tõlketeenus“. Mugavaim viis leida mobiilirakendused on allolevate linkide kaudu:

• App Store: https://apps.apple.com/us/app/t%C3%B5lketeenus/id1539904507?platform=iphone 
• Google Play: https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.deafcom.app 

Lisainfo: 

2023. aasta seisuga kasutas kaugtõlke teenust 289 inimest, kellest 43% on vanuses 30-39. Kaugtõlget kasutatakse kiiretes igapäevastes olukordades, nt teenuste tarbimine (34%), tervishoiuasutusega suhtlemine (23 %) ja suhtlus KOV või riigiasutustega (13%). Pea pooled kõned on 5 – 15 minuti pikkused. Kõige aktiivsemad kasutajad on Harjumaalt (71%).

Kaugtõlge on väga kuluefektiivne teenus. Mullu oli see avatud ligi 3200 tundi, millest vaid 8% jooksul olid tõlgid valves ning kogu ülejäänud aja tegelesid tõlketööga. Kui keskmiselt kasutab klient kaugtõlget 5,1 tundi aastas, siis mullu küündis see number aktiivsemate klientide puhul koguni 88 tunnini.

Sandra Laurimaa
tõlketeenuste projektijuht

erihoolekande ja rehabilitatsiooni talitus
Sotsiaalkindlustusamet
___________________________

53443479

www.sotsiaalkindlustusamet.ee

Eesti Puuetega Inimeste Koja eestvedamisel on valminud omastehoolduse infopunkt https://omastehooldusest.ee, kust leiab nõu ja abi omastehoolduse teemadel.

Uus veebikeskkond on suunatud kõikidele omastehooldajatele, hooldusvajadusega inimestele, valdkonna spetsialistidele ning ka kõigile neile, kes soovivad oma omastehooldajast sõpra toetada või hooldusvajadusega inimesele abiks olla.

Läänemaa PIK suvepäev puuetega inimestele toimub reedel, 5.juulil kell 12-18 Parila vana koolimaja platsil. Buss üritusele väljub Haapsalu Raudteejaamast kell 11.30 (Veekeskuse eest 11.33), tagasi linna toob buss Parilast kell 18.00. Osalustasu 5 eurot.

Päevakava;

12.00 Suvepäevade avamine

12.10 Terviseteemaline loeng – lektor Hiina vaimsete praktikate õpetaja Riina Hein

14.00 Pidulik lõunasöök

15.00 Kultuuriprogramm – Superstaar Uudo Sepp – Jaanilõke, pannkoogid, viktoriin, tants ja meeleolukas koosviibimine.

Täiendav info ja registreerimine kuni 1.juulini tel 53 73 58 40

Kolmapäeval, 12.juunil kell 12 on meil külas telemees Kristjan Jõekalda. Üritus toimub Haapsalu Muusikakooli saalis, Kastani tn.7 Haapsalu.

11.aprillil 2024 kell 12.00 tuleb meile külla muusik Ivo Linna, kes annab Haapsalu Sotsiaalmajas, Kastani tn.7 tasuta kontserdi ja räägib oma elust.

Üritust korraldab Läänemaa Invaühing

8.dets kell 18.00 annab meile Keila Rahvateater AX Haapsalu Sotsiaalmajas etenduse Hüljatud.

Pileti hind 5 eurot. Olete oodatud ja teavitage ka teisi huvilisi

Läänemaa Puuetega Inimeste Koda kutsub INFOPÄEVALE

kolmapäeval 15.11 kl 12.00

SOTSIAALMAJJA MEIE ARGIPÄEVA MURED!

Räägime kuidas end aidata kui oled sattunud ohvriks? Kuidas laenata raha omale, sõbrale, tuttavale?

Kuidas teha testamenti, kuidas toimub pärimine?

Lektorid Tallinnast, Haapsalust. Kohtumist juhib Kalle Tõnisma.

Töötab kohvik.

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab 16. novembril ettevõtlusega alustamise baaskoolituse. 

Koolituse eesmärk on toetada eeskätt EPIKoja võrgustikku kuuluvate puuetega inimeste ettevõtte asutamiseks vajalike baasteadmiste omandamist.

Päevakava

10.00 – 11.30 Äriidee – miks, mida ja kellele? Minu toode/teenus; kes on kliendid; kes on konkurendid; turg; kuidas jõuan oma kliendini

11.30 – 11.45 Sirutuspaus

11.45 – 13.15 Asutamise põhitõed, kohustused-vastutus, juriidika. Ettevõtlusvormid, asutamine, äriseadustik

13.15 – 13.45 Lõunapaus

13.45 – 15.15 Maksundus ja raamatupidamine– tööjõumaksud, ettevõtlusega soetud kulud, tulumaks, käibemaks, omahinna kujunemine

Koolitaja: Katrin Tammepõld, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse Ettevõtluskonsultant.

Katrin on lõpetanud ärikorralduse eriala, läbinud TAltech-is erinevad täiendkoolitused raamatupidamise ja finantsjuhtimise valdkonnas. Töötanud ca 15 aastat finantssektoris, 6 aastat jaekaubanduses ja nüüd 4-aastat Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuses ettevõtluskonsultandina, lisaks on ta viimased 10 aastat vedanud oma raamatupidamisettevõtet.

Koolitus toimub Zoom videokõnede keskkonnas.

Registreerumine koolitusele kuni 12. novembrini: https://bit.ly/47fJ2nt

Koolitusel on tagatud viipekeele ja kirjutustõlge.

Lisainfo ja küsimused: Tauno Asuja, tel: 5401 0449, e-post: tauno.asuja@epikoda.ee

Kutsume erivajadusega laste lähedasi ja teisi asjast huvitatuid kohtuma Eesti Puuetega Inimeste Koja juriidilise nõustaja Kristi Rekandiga. Räägime puuetega lastega seotud murekohtadest sh vaide koostamisest.

Kohtumine toimub reedel, 27.oktoobril, kell 18.00, Haapsalu sotsiaalmaja kohvikus (Kastani 7, Haapsalu linn, Haapsalu linn).

Kutsume teid sel laupäeval jalgrattaga sõitma ja üheskoos olema. Saate sel moel kaasa aidata teadlikkuse tõstmisele lapsepõlvetraumade pikaajalise mõju osas. 

Haapsalus on retke juhtratturina eestvedajaks treener Agu Lehemaa.

Tore oleks teid meie hulgas väntamas näha!

12-14 kestev rattasõit algab Rannarootsi Ärikeskuse parklast, finiš sealsamas

14-16 arutelu Cafe Tallinn terrassil, kohal on terapeut ja kuulamissaadikute koolitaja Meeli Laane. 

Lähem info rattaretke kohta ja plakat on manusesse lisatud. Olen siiralt tänulik, kui saate seda oma suhtlusvõrgustike abil levitada.

Hetkel vajame veel 3 juhtratturit, kes helkurveste kandes on valmis kolonni teekonna turvalisuse tagamist toetama.

Vabatahtlikel kaasa aidata või üles astuda soovijatel palun ühendust võtta tel 55 35 773 või saata e-kiri mure@mure.ee. 

Tulge ja näidake oma liikumisoskust ja muid andeid!

Kuna tegemist 100% heategevusliku kogukonnaüritusega, siis tänutäheks on pakkuda reklaamivõimalus oma ettevõtmistele ja muidugi sära osalejate silmades. 

Lingid etappide kohta:

Plakatid: www.mure.ee

Videod: 

Pärnu- https://youtu.be/1Z04v6XOJWQ

Kuressaare- https://youtu.be/PMEY3e82hXo

Allpool on esimeste etappide ettevalmistamisel saadetud teave. 

Parimate soovidega

Vaike Kukk

Kampaaniaürituse idee algataja

55 35 773

Toimub esmaspäeval, 19.juunil kell 12.00 Haapsalu Sotsiaalmajas. Oodatud kõik ühingu liikmed, huvilised saavad astuda ka ühingu liikmeks.

2. juunil kell 14:00 kohtume meie Koja ruumides soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Christian Veskega, kes tutvustab oma institutsiooni tegevust ja ootab meiepoolsete probleemide tõstatamist.

Kõik huvilised on oodatud!

8.mail kell 17.30 Haapsalu Sotsiaalmajas. Vestlust juhib psühholoog ja pereterapeut Kairit Kivimägi.

2.mail kell 14.00 on meil külas Voldemar Kuslap, kes räägib oma elust ja annab tasuta kontserdi Haapsalu Sotsiaalmajas, muusikakooli saalis. Olete oodatud!

Neljapäeval, 30.märtsil kell 13.30 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas, Apelsini toas avalik loeng. Kõneleb diabeediõde Tiina Uibopuu. Võimalik astuda Läänemaa Diabeetikute Seltsi liikmeks. Olete oodatud!

Olete oodatud valimiseelsele debatile mida juhib Märt Treier, teisipäeval 21.02.2023 kell 12.00 Haapsalu Sotsiaalmajja. Osalevad Helle-Moonika Helme (EKRE), Janek Mäggi (Keskerakond), Mikk Lõhmus (Isamaa), Kalle Laanet (Reformierakond), Madis Kallas (SDE), Kalev Stoicescu (Eesti 200) ja Toomas Kasemaa (Parempoolsed).

Neljapäeval, 19.jaanuaril kell 12.00 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas kohtumine näitleja, lavastaja, muusiku ja helilooja Marko Matverega.

Üritus on tasuta.

Läänemaa Diabeetikute Selts kutsub osalema avalikul üritusel 23.novembril kell 16.00 Haapsalu sotsiaalmajja. Kohtume EDA presidendi Ulvi Tammer Jäätese ja Eesti Diabeedikeskuse juhataja endokrinoloogi dr. Marju Pastiga.

Infopäev Haapsalu Sotsiaalmajas 24.oktoobril kell 18.00. Oodatud pereliikmed ja lähedased. Tugigrupi koosolek.

Korraldaja LPLVÜ

P ä e v a k a v a:

10.00 – väljasõit – Endla 59, Tallinna Puuetega Inimeste Koda

11.30 – Ants Laikmaa majamuuseumi külastamine

13.00 – lõuna Haapsalu Sotsiaalmajas

14.00 – teabepäev „Mis on pimekurtus? Kohtumine pimekurtidega“

16.00 – Haapsalu sidemuuseumi külastamine, jalutuskäik
Rannapromenaadil

18.00 – väljasõit Tallinna

19.30 – saabumine Tallinna

Kõik huvilised on oodatud teabepäevale!

Head võrgustiku liikmed

Töö käib täies hoos ja sügishooaeg algas kiiremas tempos, kui oodatud. Ma loodan, et te peate vastu ka meie kojast tulevale infohulgale ning me suudame üheskoos leida lahendused nii sisendi kokkupanemisel kui ka muude tegemiste osas, et puuetega inimeste vajadused oleksid esindatud, tagatud ja mõistetud üleriigiliselt.

Pöördun seoses 2023. aastal Riigikogu valimistega, kuna EPIKoda on kaasatud, et aidata Riigi valimisteenistusel tagada valimisjaoskondade ligipääsetavus, puuetega inimeste vajadustele vastav teenindus valimisjaoskondades ja e-hääletustel. Riigi valimisteenistuselt on tulnud meile ülevaatamiseks mitu dokumenti, mille kriteeriumide osas oodatakse meiepoolseid ettepanekuid. Kriteeriumid on:

• Hääletamisruumide asukohtade määramine
• Hääletajate ligipääsetavuse tagamine
• Kontroll-leht hääletamisruumide ligipääsetavuse hindamiseks

Saadan dokumendid teile tutvumiseks.

Samuti korraldab EPIKoda oktoobri teisel nädalal infoürituse, kus teeb meile ettekande Nelli Valder Valimisteenistusest ja räägib juba lähemalt 2023. aasta Riigikogu valimiste ligipääsetavusest, peale mida on võimalus osaleda küsimustega arutelul. Registreerimise lingi saadame esimesel võimalusel, viimati järgmise nädala alguseks.

Olete väga oodatud tutvuma dokumentidega.

Parimat

Mari Puuram

 Hääletamisruumide asukohtade määramine

Hääletamisruumi mõiste

Hääletamisruum on Eesti avalikus ruumis ajutine nähtus, olles avatud vaid valimisnädala jooksul. Hääletamisruum on hoones selgelt eristatud ala, kus valija teostab hääletamisõigust. Hääletamisruumis on selleks hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ning hääletamiskast(id). Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon, kelle suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. Hääletamisruumis on keelatud agitatsioon ja hääletajal on keelatud hääletamisruumist välja viia hääletamissedelit. Hääletamisruumini liikumine hoones on viidastatud.

Asukohtade määramise põhimõtted

Hääletamisruumi asukoht on sobiv, kui ta vastab neljale tingimusele: ligipääsetavus, lähedus, harjumuspärasus ja eristatavus. Hääletamisruumi asukoha määramisel peab arvestama ka, et tuleb täita tehnilised tingimused, mis võimaldaksid hääletamist kasutades elektroonilist valijate nimekirja.

Ligipääsetavus

Hääletamisruum peab olema ligipääsetav kõigile hääletajatele, sealhulgas erivajadustega ja puuetega inimestele. See tähendab, et hoone juures peavad olema parkimisvõimalused, liikumisteed hääletamisruumini peavad olema takistusteta ja viidastatud. Hoonesse peab olema võimalik ratastooli või lapsevankriga siseneda. Hääletamisruum peab lifti puudumisel asuma samal korrusel kui hoone peasissepääs ja peab olema ratastooli või lapsevankriga liikumiseks piisavalt ruumikas. Tagatud peab olema liikumistee ja ruumi piisav valgustatus. Juhul, kui hoone sissepääsuuksed ei avane automaatselt, tuleb hääletajale muuta kättesaadavaks hääletamise korraldajate abi hoonesse sisenemisel.

Lähedus

Hääletamisruum peab asuma hääletajate elukohtadele piisavalt lähedal. Valdade ja linnade piires tuleb valida hääletamisruumi asukohaks hoone, mis on keskuses või tihedamalt asustatud alal. Asukoha valikul tuleb eelistada hääletamisruumi, mis jääb hääletajate liikumisteedele. Valimisnädala sees avatud hääletamisruumi puhul tuleks arvestada hääletajate liikumistrajektooriga: kodu-töö-kauplus-lasteaed või kool. Nädalavahetusel avatud hääletamisruumi puhul tuleks arvestada hääletajate liikumistrajektooriga: kodu-vaba aja veetmise koht–kultuuriasutus-kauplus. Hääletamisruumi asukoha määramisel tuleb arvestada, et hääletamisruumini oleks valijal võimalik liikuda kas ühistranspordi või autoga.

Harjumuspärasus

Hääletamisruum peab asuma sellises hoones, mis on hääletajale tuttav. Hääletamisruumi asukoha määramisel tuleb arvestada seda, kus hääletaja on valla või linna piires harjunud kasutama avalikke teenuseid või kogunema vaba aja veetmiseks. Varem valimistel kasutatud hääletamisruumide asukohad on ennast õigustanud, kui nende reaalne teeninduskoormus on olnud vähemalt üle 400 hääletaja hääletamisruumi kohta terve valimisnädala vältel. Valijad on harjunud hääletamisruumidega, mis asuvad kultuurikeskustes, vallavalitsuste hoonetes, koolimajades, raamatukogudes ning seltsi- või rahvamajades. Tallinnas, Tartus ja Pärnus ollakse harjunud ka hääletamisruumidega, mis asuvad suurtes kaubanduskeskustes.

Eristatavus

Hääletamisruum peab hoones asuma kohas, kus on tagatud hääletajate õigus hääletada salaja. See tähendab, et hääletamiskabiinid peab saama hääletamisruumis paigaldada nii, et hääletamissedeli täitmine ei ole väliskeskkonnast jälgitav. Hääletamisruumis peab valitsema valimisrahu. See tähendab, et poliitiline reklaam ei tohi hääletamisruumi paista ega kosta. Valimisrahu on kõige paremini tagatud, kui hääletamisruumiks on hoone teistest osadest ustega eraldatud ruum. Kui see pole võimalik, siis peab hääletamisruum olema piisava kõrgusega vaheseintega ülejäänud hoone aladest eraldatud. Hääletamisruumi piiride kohta peab olema täpne info. See aitab ka erakondadel ning kodanikuühendustel orienteeruda, kus neil ei ole lubatud jagada kampaaniamaterjale või veenda hääletajaid nende eelistustes.

Tehnilised tingimused

Elektroonilise valijate nimekirja kasutamiseks peab hääletamisruumiks olema piisavalt suur ala ja tehnilised võimalused arvutitega töökohtade sisustamiseks s.t tehnilist infrastruktuuri ja töötavat internetiühendust.

Rahvatervis

Hääletamisruumiks peab olema piisavalt suur ala, et võimaldada valijatel liikuda hajutatult. Hajutatuse nõue eeldab, et võimalusel paigutatakse hääletamiskabiinid, hääletamissedeli väljaandmise ja hääletamiskasti(de) asukohad selliselt, et nende vahel on vähemalt 2 meetrit.

Lisa 1. Hääletajate ligipääsetavuse tagamine

Hääletamisruumid peavad olema ligipääsetavad kõigile valijatele. Ligipääsetavus peab olema tagatud nii füüsilise kui ka inforuumi mõttes. Mitmekorruselises hoones tuleb hääletamisruumi asukohana eelistada esimest korrust ja ruume, mis asuvad võimalikult hoone sissepääsu lähedal. Valla- või linnasekretäri ülesanne on toetada jaoskonnakomisjone ligipääsetavuseks vajalike kohanduste tegemisel. Jaoskonnakomisjoni ülesanne on tagada, et kõik valijad saaksid hääletamisruumis oma hääletamisõigust teostada.

Selleks tuleb jaoskonnakomisjonil enne hääletamisruumi avamist teha kindlaks, kas:

• puuetega inimesed saavad hoone läheduses parkida;
• parklast hooneni viiv tee on ratastooli või muu abivahendi kasutajale takistusteta läbitav;
• hoonesse pääseb kaldteed kasutades;
• hoone välisuks avaneb automaatselt või on lihtsalt avatav;
• välisuksest hääletamisruumini viiv tee on piisava laiusega (minimaalselt 1,5 m);
• välisuksest hääletamisruumini viiv tee on ratastooli või muu abivahendi kasutajale takistusteta läbitav;
• hääletamisruumis on loodud hääletamisvõimalus ratastoolis või istudes hääletamiseks;
• hoone siseruumid on valgustatud;
• hääletamisruumis on piisavalt ruumi ratastooli või muu abivahendiga liikumiseks;
• hääletamisruumis on istekohad, kus puhkust vajavad valijad saavad istuda (mõned toolid ka ilma käetugedeta).

Kirjeldatud tingimused peavad olema tagatud kogu hääletamisruumi lahtioleku aja jooksul.

Valijate abistamine
Hääletamisruumi valikul tuleb eelistada ligipääsetavaid hooneid ja ruume. Kui seda ei ole võimalik täielikult tagada, peab jaoskonnakomisjon mõtlema läbi, kuidas tagada puuetega inimeste maksimaalne iseseisev liikumine. Takistuste korral peab jaoskonnakomisjon olema valmis abistama puuetega valijaid hääletamisruumi sisenemisel ja väljumisel ning hääletamistoimingute tegemisel.

Kui puuetega valijatel on takistused hoonesse sisenemisel või hoones liikumisel, peab olema tagatud selge informatsioon abi andmise kohta. Jaoskonnakomisjoni kontakttelefon peab olema kergesti märgatav, leitav veebist ja hoonesse sisenemisel. Jaoskonnakomisjon peab hoidma telefoni avatud (kõne, SMS) ja olema valmis valijaid hoonesse sisenemisel juhendama või abistama. Jaoskonnakomisjoni ülesanne on tagada valija turvaline ja takistusteta liikumine hoones. Hääletamisruumi leidmiseks tuleb hoone koridoridesse paigaldada suunaviidad. Valla- või linnasekretärilt saate universaalsed suunaviidad, millele tuleb kleepida noolega kleebis, mis näitab kus suunas asub hääletamisruum.

Erandkorras, kui valijal ei ole võimalik hääletamisruumini liikuda, võib jaoskonnakomisjon viia hääletamiskasti, hääletamissedeli ja allkirjalehe valijani hoonest välja. Selleks tuleb esmalt valijate nimekirjas isikut tõendava dokumendi alusel kontrollida valija hääletamisõigust. Vastava hääletamistoimingu teostamise juures peab olema vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Tagatud peab olema hääletamise salajasus.

Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha ka jaoskonnakomisjoni liige. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha ka jaoskonnakomisjoni liige. Valija võib sedeli täitmisel ja kasti laskmisel abi paluda ka teiselt valijalt, kuid mitte elukohajärgse valimisringkonna kandidaadilt.

Nägemispuudega valijad
Nägemispuudega valijad (vaegnägijad ja pimedad) võivad liikuda juhtkoeraga, saatjaga või valget keppi kasutades. Vaegnägijatele on hääletamisruumis luubid, mis võimaldavad lihtsamalt kandidaatide nimekirju lugeda. Luubid peavad olema kättesaadavad kogu hääletamisruumi lahtioleku aja jooksul. Hääletamisruumis peab olema vähemalt üks kandidaatide nimekiri, mis ei ole seinale kinnitatud ja mida saab tänu sellele luubiga lihtsamalt lugeda. Soovitatav on nägemispuudega valija liikumistee hoone välisuksest kuni hääletamisruumini märgistada.

Nägemispuudega valijatega suhtlemisel tuleb arvestada järgmist:

• Ole valmis valijat liikumisel abistama vastavalt tema enda antud juhistele.
• Ole valmis valija palvel lugema ette kandidaatide nimekirja.
• Anna juhiseid võimalikult selgelt ja lihtsalt.
• Pimedate juhtkoera ei tohi segada.
  
  

Kuulmispuudega valijad
Kuulmispuudega valijad (vaegkuuljad ja kurdid) kasutavad suhtlemisel väga erinevaid viise, sealhulgas viipekeelt. Viipekeelt emakeelena kõnelevate kurtide jaoks on avatud ka viipekeele tõlketeenus, mida saab kurdi algatusel vajaduse korral kasutada suhtlemisel hääletamisruumis. See teenus võimaldab suhelda kurdiga telefoniühenduse kaudu. Tagatud peab olema hääletamise salajasus ja teenust hääletamiskabiinis kasutada ei tohi.

Kuulmispuudega valijatega suhtlemisel tuleb arvestada järgmist:

• Enne suhtlemist tuleb tõmmata endale tähelepanu – puudutada õrnalt valija õlga või talle lehvitada.
• Suhtlemisel ole näoga valija poole ja hoia silmsidet.
• Räägi selgelt ja normaalses tempos ning kasuta tavalisi näoilmeid.
• Jää rahulikuks ja vajaduse korral korda enda öeldut. Ära tõsta häält ega karju.
• Kui sinust ei saada aru, ole valmis selgitusi andma teiste sõnadega.
• Ole valmis teksti esitama kirjalikult.
• Vajaduse korral esita lisaküsimusi, et kontrollida, kas inimene sai aru.

Liikumispuudega valijad
Liikumispuudega valijad võivad liikuda erinevaid abivahendeid kasutades, näiteks ratastooli, käimisraami, karkude või kepi abil. Liikumispuudega valijatele on hääletamisruumis hääletamiseks valmis pandud sirmiga varustatud laud. Oluline on jälgida, et ratastooliga pääseks laua äärde hääletamissedelit täitma. Sirm tagab valijale hääletamise salajasuse. Valimisringkonna kandidaatide nimekiri on kinnitatud sirmi sisekülgedele valijale sobivale kõrgusele või asetatud väljatrükitult lauale.

Liikumispuudega valijatega suhtlemisel tuleb inimeselt küsida, kuidas saab teda aidata, ja käituda saadud juhtnööride järgi.

Lisa 3. Kontroll-leht hääletamisruumide ligipääsetavuse hindamiseks

Hääletamisruumid peavad olema ligipääsetavad kõigile hääletajatele, sealhulgas erivajadustega ja puuetega inimestele. Ligipääsetavus peab olema tagatud nii füüsilise kui ka inforuumi mõttes. Kontroll-leht on abivahendiks valla- ja linnavalitsustele, et hinnata hääletamisruumide asukoha sobivust. Samas annab kontroll-leht ka ülevaate kohandustest, mida tuleb Riigikogu valimiste ajaks teha, kui hääletamisruumi ei ole võimalik täielikult ligipääsetavasse hoonesse paigutada.

Puuetega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele on sätestatud määruses, kust leiate vajadusel kontroll-lehes esitatud nõuete numbrilised väärtused^[1].

[1] Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele.- RT I, 31.05.2018. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055

Viide küsimustiku lingile on siin:

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfTlDZob7JugbGEhULyBRlaqQPHzAB3n4yCjZlsZsUBwYXMEQ/viewform?fbclid=IwAR0iNpLfsKIoQhNWw9Wrb2xLGMnMgSn_L5fndgE2ZAuzX-wQ6XbEUSYThII

Esimesest juulist jõustuva sotsiaalkaitseministri määrusega on edaspidi võimalik sotsiaalkindlustusametil tuvastada puude raskusaste vanaduspensioniealisel inimesel muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral eluajaks.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul oli senine süsteem olnud abivajajatele ebamõistlikult koormav ning jõustuva määruse pealmiseks eesmärgiks on bürokraatia vähendamine kõikidele osapooltele. „Oluline on lihtsustada puude raskusastme tuvastamist nendele inimestele, kelle seisundist tulenevad tegutsemisvõime piirangud püsivad samal tasemel või süvenevad.“

Senini oli võimalik vanaduspensioniealisel inimesel tuvastada puude raskusaste sõltumata inimese seisundist maksimaalselt viieks aastaks.

Sarnane säte on varem kehtinud juba laste kohta, kuid muudatustega võimaldatakse edaspidi ka keskmise puudega lastel tuvastada muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi korral puude raskusaste kuni 16-aastaseks saamiseni. Varem sai selliseid otsuseid teha vaid raske ja sügava puude raskusastme korral, kuid praktika on näidanud, et teatud juhtudel on vaja teha pikaajalisi otsuseid ka keskmise puudega lastele või vanaduspensioniealistele.

Määrusega täpsustati ka muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi definitsiooni, mis oli varem seotud vaid raske ja sügava puude raskusastmega ning täiendati kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve hindamise aluseid. Muudatused vähendavad oluliselt muutumatu seisundiga inimeste või nende esindajate koormust puude raskusastme korduvtaotlemisel.

Puudega noorte arengunõustamine on loominguline partnerlus, kus professionaalse ettevalmistusega nõustaja toetab noore arengut õpingute ja/või karjäärivalikute tegemisel ning toimetulekul muutustega. Nõustamisel keskendutakse tulevikule, aidates noorel eesmärke püstitada, takistustele lahendusi leida ning praktiliste tegevusteni jõuda. Arengunõustamisel julgustatakse noort avastama oma potentsiaali ja seda maksimaalselt ära kasutama. Noor ja nõustaja lepivad esmalt kokku, kas ja mis teemal täpselt koostööd tehakse.

“Meie koostöö keskmeks on noor oma teadmiste ja oskustega, kes leiab kahepoolse suhtlemise käigus vastused enda küsimustele. See aga ei asenda psühholoogilist abi, teraapiat, ega individuaalset mentorlust,” Selgitab Liis Tamman.
Iga huvitatud puudega noor võib saada kuni kolm tasuta individuaalset arengunõustamise sessiooni kahe kuu jooksul. Vajadusel tagame viipekeele- või kirjutustõlke.

Arengunõustamine on EPIFondi ja EPIKoja poolt ning eraannetajate toel pilootprojektina loodud võimalus 18-30-aastastele puudega noortele saada tasuta individuaalset tuge õpingute ja/või karjäärivalikute tegemiseks. Tutvustav video: https://www.facebook.com/EPIFond/videos/728581851188324.

Kui teie organisatsioonil on huvi või juba konkreetseid noori, kellel on soov arengunõustamisel osaleda, palun kontakteeruda:
Liis Tamman
info@signicha.com
56 272 707
OÜ Significant Change

Tere!

Kirjutan Keiu Roosimäe projekti ”NAINE”/puudefeminism ehk“Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!” nimel. Meil on hetkel käimas aktiivne küsitlus erivajadustega naistele, mis aitaks meil kaardistada nende muresid ja rõõme ning projekti järgmistes staadiumites potentsiaalselt vastavalt küsitluse tulemustele ka reaalseid muutusi luua ning kuhu ootame teid kõiki aktiivselt osalema. 🙂 Küsitlusega käsikäes korraldame ka auhinnaloosi, milles osalevad kõik, kes küsitluse lõpus soovivad oma kontakti jätta. Muidu on küsitlus 100% anonüümne. Selle hooaja esimene loos tuleb juba sellel kolmapäeval, 22.06 ja auhinnaks on komplekt tooteid kosmeetikabrändilt Tilk! (https://tilk.bio/et/tootekategooria/koik-tooted/). Lisan manusesse ka pildi seekordsete auhindadega. (Järgmistel loosimistel lähevad välja auhinnad Pauligilt ja Apollo Kinolt.)

Palume võimaluse korral antud küsitlust edasi jagada.

Küsitlus asub järgnevatel aadressitel:

EST

RUS

Oleksime väga tänulikud, kui saaksite hilisemalt esmaspäeval või teisipäeval seda küsitlust edasi jagada oma meililistides ja ka sotsiaalmeediakanalitel. (Kui aga kuidagi esmaspäeval või teisipäeval ei jõua, siis võib ka natuke hiljem jagada, kuna küsitlus jääb aktiivseks ka peale 22.06 ja kunagi hiljem tulevad ka uued loosid.) Usume, et sellest võidaksid kõik ning oleme ühtlasi avatud kõiksuguseks koostööd ka enda poolt!

Lisan lingi ka postitusele. Võite jagada hoopis otse ka seda linki, kuna seal on ka selgitav tekst juures või siis saate kopeerida sealt teksti otse:

(Saadan igaks juhuks ka teises formaadis sama kirja, kus jagan teile ainult postitust, sest seal on nii küsitluse link kui ka selgitus olemas.)

Ette tänades,

Jaanika

Koolitus toimub kolmapäeval, 08.juunil, kell 15.30-18.45 Haapsalus, C. K. nim. Muusikakooli saalis, Kastani 7, Haapsalu linn, Haapsalu linn.

Koolitajaks on SA Eesti Lastefondi juhataja Sirje Grossmann-Loot, ATH tugirühmajuht 2001. aastast, pereterapeut, koolitaja.

Osalema on oodatud lapsevanemad, pereliikmed, õpetajad, tugiisikud ja kõik lapsele olulised täiskasvanud.

Koolitus on osalejatele tasuta.

Oma osalemisest palume märku anda 4.juuniks aadressil: lplvyhendus@gmail.com

Oleme jõudnud pika ringiga taas soojemate ilmadeni ning nüüd avanes
meil võimalus korraldada noortele ja alustavatele huvilistele
paraspordilaager. Seekord on toimumiskohaks ja ajaks 13.-15. mai
Kääriku Puhke- ja Spordikeskuses. Alustame reede lõunast ning
kojusõit toimuks pühapäeva lõunal.

Laagri hind ühele osalejale on 35 € ja ühele
sõbrale/saatjale/abilisele 25 € sisaldab:

majutus, toitlustus 3x päevas + vahepalad, töötuba.

Paraspordialad:

· Boccia

· Istevõrkpall

· Ratastoolikorvpall

· parasulgpall

Laagris on osalejatele abiliseks Tallinna Ülikooli rekreatsiooni
üliõpilased, kes annavad oma panuse laagri sujuvaks toimimiseks.

Huvi korral kirjutage: kaia@paralympic.ee

Mõistame, et etteteatamise aeg on lühike, kuid loodame, et huvi ja
võimaluste korral siiski piisav.

Lisaküsimustele vastan meelsasti!

Tervitustega,

Kaia Kollo
Liikumisharrastuse juht | kaia@paralympic.ee

Mob: +372 5263 683

Eesti Paralümpiakomitee | Jalgpalli 1, | www.paralympic.ee [1]

Praktiline info automaatsubtiitrite kohta | vaegkuuljatele ja nägijatele | ERR

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiMDA4YjQ4Y2MtNTM5ZC00OWFkLTg5MDEtYzM1ZGM2NDk1NmE0IiwidCI6IjRmYjQ2MmUyLWE2MzktNGJlNC1iM2U1LTM2ZWM1MTg0M2M5MSIsImMiOjl9

TOETUSED JA HÜVITISED 

Rasedus- ja sünnituspuhkus muutub emapuhkuseks  

Rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse 1. aprillist emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakkab Sotsiaalkindlustusamet emadele maksma ema vanemahüvitist. Vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud individuaalselt emale ja osa isale ning ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks. https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused  

Lapsevanematel tekib võimalus kuni kaks kuud olla samal ajal kahekesi vanemapuhkusel ja saada mõlemal samal ajal vanemahüvitist. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni. https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused  

Jõustuvad paindlikumad võimalused kombineerida osakoormusega töötamist ja puhkamist ning vanemate hoolduskoormuse jaotamist. Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.  Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad vaheldumisi lapsega kodus olla. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused 

Lapsepuhkust antakse edaspidi mõlemale vanemale eraldi ja lapsepõhiselt, millega laheneb lapsepuhkuse päevade kasutamise probleem kärgperedes. Mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus, ühe lapse kohta on kummalgi võimalik kasutada tasustatud vanemapuhkust 10 päeva kuni lapse 14 aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Sellega koos tõuseb ka lapsepuhkuse tasu pooleni vanema keskmisest palgast. Üleminek uuele süsteemile toimub 1. aprillist. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused 

Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õiguse laieneb hoolduspere vanematele. Suureneb hoolduspere vanematele makstav toetus. Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Lisaks suureneb seoses alampalga tõusuga ka hoolduspere vanematele makstava toetuse alammäär, mis on edaspidi 327 eurot kuus lapse kohta.  https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused 

Suuremat hambaravihüvitist hakkavad saama ka töötud ja toimetulekutoetuse saajad, tasuta hambaravi laieneb vähipatsientidele. Ortodontilist ravi võimaldatakse edaspidi ka 19-aastastele ja vanematele patsientidele, kellel on huule-suulaelõhe või muud näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud ja harvikhaigused, mis vajavad ravi hilisemas vanuses. Alla 19-aastastele on Eestis hambaravi jätkuvalt tasuta.  https://www.sm.ee/et/uudised/tulevast-aastast-saavad-korgendatud-maaras-hambaravihuvitist-ka-tootud-ja-toimetulekutoetuse    

Jätkub haiguspäevade varasem hüvitamine. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Kuni 2022. aasta lõpuni jätkub praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandja tasub teise kuni viienda päeva eest ja Eesti Haigekassa alates kuuendast haigestumise päevast. Samasugustel tingimustel saavad haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.   

Töötasu alammäär tõuseb 654 euroni, tunnitasu 3,86 euroni. Tegemist on töötasuga, mille töötaja peab minimaalselt saama täistööajaga töötades. Töötasu alammäära tõus on 70 eurot, on viimase 10 aasta suurim. 

Suureneb ajutise töötamise (tööampsude) töötasu lubatud maksimumsuurus, mis võib  2022. aastal olla kuni 261,6 eurot kuus, ilma et selle arvelt väheneks töötuskindlustushüvitis.  

Suureneb ka töövõimetoetus, aga selle täpne suurus selgub alles I kvartali lõpus, kui toimub sotsiaalmaksuga indekseerimine. 

Tõusevad vanadus- ja rahvapension, samuti üksi elava pensionäri toetus 

1. aprilli indekseerimisega tõuseb pension ca 38 euro võrra, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 591 eurot.  Tõuseb ka üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2 kordne Statistikaameti avaldatav Eesti keskmine vanaduspension, mis 2022. aastal on 669 eurot. https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-kinnitas-erakorralise-pensionitousu-2023-aastaks  

Alates 1. maist on kavas käivitada vaktsiinikindlustus

Sotsiaalministeeriumis valmis eelnõu, millega on kavas käivitada patsiendi- ja vaktsiinikindlustus.  Vaktsiinikindlustus on toeks inimesele, kellel on vaktsineerimise järel esinenud haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime. Loodava süsteemi eesmärk on julgustada inimesi vaktsineerima, kaitstes seeläbi ennast ja teisi ohtlike nakkushaiguste eest. Esimeses etapid on kavas hüvitada tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid. Kui Riigikogu jõuab seaduse õigeaegselt vastu võtta, käivitub tuleva aasta 1. mail vaktsiinikindlustus. 
https://www.sm.ee/et/uudised/patsiendi-ja-vaktsiinikindlustuse-eelnou-sai-valmis  

UUED JA PAREMAD TEENUSED 

Töötajad saavad õiguse taotleda paindlikke töö- ja eraeluga seotud tingimusi. Alates 1. aprillist saavad kõik töötajad õiguse küsida tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi. Töötaja taotlusele peab tööandja mõistliku aja jooksul reageerima. See, et töötaja taotleb töö- ja pereelu ühitamise võimalusi ei tohi anda alust temaga töösuhte lõpetamiseks.  
https://www.sm.ee/et/uudised/euroopa-liidu-noukogu-vottis-vastu-direktiivid-tootingimuste-suurema-labipaistvuse-ning-too  

Riik hakkab tulevast aastast rahastama mitmeid uusi tervishoiuteenuseid, meditsiiniseadmeid ja ravimeid. Riskirühmadele hakatakse hüvitama ka COVID-19 suukaudseid ravimeid koduseks raviks 

·        Diagnoosimis- ja ravivõimalused paranevad nii onkoloogias, hematoloogias, neuroloogias, kardioloogias, kirurgias, uroloogias, depressiooniravis kui ka haavaravis. https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-tulevast-aastast-rahastama-mitmeid-uusi-tervishoiuteenuseid  

·        Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu täieneb tulevast aastast 566 uue meditsiiniseadmega. Lisaks muutuvad vajalikud seadmed paljudele inimestele ka rahaliselt kättesaadavamaks, kuna mitmete tooterühmade hüvitamine tõuseb 90%ni piirhinnast. Märkimisväärselt paraneb diabeetikutele veresuhkru kontrolliks vajalike meditsiiniseadmete kättesaadavus. https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-paraneb-abivahendite-ning-meditsiiniseadmete-kattesaadavus  

·        Seoses uute haigla- ja retseptiravimite lisamisega soodusravimite loetellu paraneb ravimite kättesaadavus ning arstide ja patsientide valikuvõimalus leida soodsam ja sobivaim raviviis. 100% hüvitatavate ravimite loetellu lisanduvad COVID-19 ravimid riskirühma patsientidele. https://haigekassa.ee/uudised/jaanuarist-huvitab-haigekassa-mitmeid-uusi-ravimeid ja https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-toetas-covid-19-ravimite-soetamist  

Haiglates tekib võimalus valmistada ja kasutada erandkorras uudseid ravimeid 

Jaanuaris jõustub nn ravimivalmistamise haiglaerand, millega haiglatel tekib võimalus valmistada ja kasutada erandkorras uudseid ravimeid. Haiglaerand on uudse ravimi erandkorras valmistamine ja kasutamine Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Haiglaerandi korras võib ravimit valmistada, kui patsiendi senised ravivõimalused on ammendunud, ravimi kasutamine on meditsiiniliselt põhjendatud ning ravimi kohta on olemas piisavalt teadusandmeid, mis lubavad eeldada, et ravimist saadav kasu ületab ravimi kasutamisega kaasnevad riskid. Muudatus võimaldab pakkuda patsientidele ravivõimalusi, mis ei olnud seni kättesaadavad.  https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-algatas-ravimite-kliiniliste-uuringutega-seotud-ravimiseaduse-muudatused   

Tervise Arengu Instituut hakkab katsetama laste tervisliku eluviisi kujundamise teaduspõhist sekkumisprogrammi Seikluste Laegas  

Seikluste Laegas on laste tervisliku eluviisi kujundamise teaduspõhine sekkumisprogramm, kuhu kaasatakse lapsevanemaid. See on suunatud 4-6-aastaste laste tervislike toitumis-ja liikumisharjumuste kujundamisele. Seikluste Laegas aitab lasteaia tegevusse järjepidevalt ja mõtestatult põimida nelja käitumisharjumust: tervislikku toitumist, vee joomist, piisavat liikumist ja istumisaja vähendamist. 2022/2023 õppeaastal on kavas katsetada sekkumisprogrammi kuni kümnes lasteaias.  
Lisainfo: Valdo Jahilo, Tervise Arengu Instituudi kommunikatsioonijuht, valdo.jahilo@tai.ee   

Omavalitsused saavad kohustuse elanike andmete uuendamiseks 14 päeva jooksul, mis võimaldab muuta täisautomaatseks üksielava pensionäri toetuse maksmise ning kaotaks iga-aastase kohustuse hooldekodu elanikel oma elukoha tõendi esitamiseks. 

Aasta jooksul jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused võimaldavad lõplikult automatiseerida üksi elava pensionäri toetuse väljamaksmise ning lõpetada hooldekodus elavatelt inimestelt iga-aastaselt tõendi küsimise hooldekodus elamise kohta. Selleks viiakse sisse sotsiaalkindlustuse infosüsteemi nõue, mille kohaselt peavad KOV-d esitama seal elavate inimeste andmeid 14 päeva jooksul seal elama asumisest või sealt lahkumisest. 

Alates 1. septembrist hakkab sotsiaalkindlustusamet pakkuma riiklikku perelepituse teenust, mis võimaldab lahku läinud või lahku minevatel vanematel jõuda oma lapse edasise elukorralduse osas kokkuleppele. Perelepituses on võimalik kokku leppida, kuidas toimub lapse ja vanemate suhtlemine pärast lahkuminekut ning leppida kokku lapse ülalpidamises. Lisaks suunatakse edaspidi üldjuhul kõik lapsevanemad, kes esitavad kohtusse avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks, perelepitusse. Perelepitusse ei saa kohustuslikus korras suunata peresid, kus on esinenud lähisuhtevägivalda, küll aga on spetsiaalse väljaõppega perelepitajad valmis ka selliseid peresid vastu võtma, kui pere seda soovib. Riiklik perelepitusteenus on tasuta. https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-riikliku-perelepitussusteemi-loomise  

Väärkoheldud laste paremaks abistamiseks avatakse Lastemaja ka Lääne-Eestis  

Aasta teisel poolel avab sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eestis lastemaja. 

Lastemaja on lapsesõbralik koht seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks, kus lapse heaolu nimel tegutsevad koos erinevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, arst, psühholoog jt. Praegu asuvad lastemajad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid abi saavad vajaduse korral kõik lapsed elukohast sõltumata.  
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/lastekaitse/lastemaja  

Päevakava:
12.00-12.45 Mida silmas pidada teenuste taotlemisel kohalikust omavalitsusest?
Juta Saarevet, Õiguskantsleri Kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht
12.45-13.30 Ülevaade vaktsineerimise hetkeolukorrast.
Piret Rospu, Tabasalu perearstikeskuse perearst
13.30-13.45 Sirutuspaus
13.45-14.30 Töötukassa poolt pakutavad teenused vähenenud töövõimega inimestele.
Sirlis Sõmer-Kull, Eesti Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja
14.30-15.15 Ülevaade abivahendite valdkonna plaanidest ja muudatustest.
Annika Kiik, Sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse peaspetsialist

Infopäev toimub Zoom videokõnede keskkonnas.
Infopäeval on tagatud eesti viipekeele ja kirjutustõlge.
Registreerumine infopäevale kuni 19. novembrini: https://bit.ly/3F29ZNf
Infopäev salvestatakse ja jääb järelvaadatavaks EPIKoja YouTube kanalil.
Lisainfo ja küsimused: Tauno Asuja, e-post: tauno.asuja@epikoda.ee, tel: 661 66 14

Eesti Puuetega Inimeste KodaEstonian Chamber of Disabled Peopleepikoda@epikoda.ee+372 661 6629Toompuiestee 10, Tallinn 10137

Maxima otsib IT toe konsultanti.

Toimub neljapäeval, 7 oktoobril kell 14 Haapsalu Sotsiaalmajas, muusikakooli saalis. Kaasa vaktsineerimispass või mask.

Täpsem info toimuva koolituse ja projekti kohta https://eestielu.goodnews.ee

https://mixyioxf.smai.ly/browser/ZB1zfL8nRh__QKF_t2AXaWN0C4qM5yGyGHvEkNma-rwa3eIOSHOT5oOMVt9EXx-U87pkg_5SkSGBulYjhHBK-Z2GB4tU6eir0EaLygqOAqajbopEDiDCTro7kD5WXfRE45yvaAGhGSt6F0FAxreim2sLB4gaCb0m/

Uuring on suunatud kõigile omastehooldajatele, kes abistavad eakaid, hapra tervisega või puudega inimesi kogu Euroopas ja on valmis jagama oma kogemusi seoses COVID-19 kriisiga.Uuring on kättesaadav eestikeelsena järgnevalt lingilt:https://www.surveymonkey.com/r/8B5NBJR?lang=et

Sotsiaalkindlustusamet koostöös Sotsiaalministeeriumiga viivad 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini läbi pilootprojekti „Abivahendite võimaldamine tööealistele ilma puude ja töövõime languseta“. See annab ka ilma puude ja töövõime languseta tööealistele inimestele (vanuses 16-63) võimaluse soetada riigipoolse soodustusega abivahendeid.

Kes saavad piloodis osaleda?

Tööealised inimesed:

• kellel ei ole tuvastatud puuet ega töövõime langust
• kellel on alles pooleli puude ja/või töövõime hindamise protsess
• kellel spetsialist või arst on tuvastanud abivahendi vajaduse (abivahendi tõend)

Milliseid abivahendeid soetada saab?

Abivahendite võimaldamise aluseks pilootprojektis on kehtiv abivahendite loetelu (307.46 KB, PDF). Soetada saab kõiki loetelus olevaid abivahendeid, loetelus sätestatud tingimustel ja abivahendi tõendi olemasolul. Näiteks on loetelus 04.33.03.01 ISO koodiga istmepadjad lamatiste vältimiseks tõendi väljastajaks kas perearst, eriarst, rehabilitatsiooni meeskond, füsioterapeut, tegevusterapeut, õde või ämmaemand ning antud toote piirhinnaks 400 eurot, millest riik hüvitab 90%. 

Samuti on pilootprojektis osaleda soovivatel inimesel võimalik taotleda abivahendit erimenetluse kaudu.

Juhul kui Sinu abivahendi vajadus on pikaajaline ja kasutad abivahendi üüriteenust pilootprojektis olles, on mõistlik siiski taotleda ka puudet ja/või töövõime langust, et saaksid pilootprojekti lõppedes abivahendit riigi osalusega edasi kasutada. 

Kuidas projektis osaleda?

Osalemiseks on vajalik abivahendi tõendi olemasolu ja vanuse sihtgruppi kuulumine. Projektis osalemise soovist anna teada tõendi väljastajale ja ettevõttele kuhu abivahendit soetama lähed. Tõendi saab vastavalt abivahendite loetelule (307.46 KB, PDF) väljastada kas perearst, eriarst, õde, füsioterapeut, tegevusterapeut, ämmaemand või optometrist. Infot abivahendite kohta saab abivahendeid müüvast ettevõtetest, sotsiaalkindlustusameti kodulehelt või abivahendi tõendi väljastanud arstilt ja/või spetsialistilt.

Abivahendeid müüvasse ettevõttesse minnes võta kaasa oma isikut tõendav dokument ja arsti või spetsialisti väljastatud abivahendi tõend. Kõik piloodis osalevate ettevõtete kontaktid leiab alates 2021. aasta jaanuarist sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, kus need jooksvalt ka täienevad.

Pilootprojekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine” raames.

Küsimuste korral pöördu:

Annika Kiik, peaspetsialist tel: 5694 6586, annika.kiik@sotsiaalkindlustusamet.ee

Sigrid Laan, peaspetsialist tel 5306 8287, sigrid.laan@sotsiaalkindlustusamet.ee  

Kairit Pärna, peaspetsialist tel: 5332 8606, kairit.parna@sotsiaalkindlustusamet.ee

Juhime tähelepanu, et 2021.a. suurenes riigipoolne sotsiaalmaksusoodustus, mida makstakse läbi Töötukassa puuetega inimeste tööandjale. 2020. aastal oli see summa 540 eurot ehk sotsiaalmaks 178,20 eurot; 2021. aastal 584 eurot ehk sotsiaalmaks 192,72 eurot, olenemata tööandja poolt töötajale makstava tasu suurusest. Täpsem infohttps://www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaive-kasum/sotsiaalmaks/juhendid/sotsiaalmaksusoodustus-vahenenud-toovoimega-isiku

Sotsiaalkindlustusameti abivahendite e-teenuse arendus on jõudnud
järgimisesse etappi ning alates 1. detsembrist ei pea kliendid enam
abivahendi kaarti taotlema ega kaasas kandma, sest kogu info inimese
abivahenditehingute kohta liigub teenuseosutajate ja ameti vahel
elektrooniliselt. Oma abivahendite ostu- ja üüritehingute kohta saab
inimene infot vaadata ameti iseteenindusest.

Abivahendite e-teenus on osaliselt kasutusel olnud juba oktoobrist ning
seda arendatakse pidevalt edasi. Sotsiaalkindlustusameti abivahendite
talituse juhi Tiia Orlovski sõnul on kaks kuud olnud piisav aeg
veendumaks, et digitaalne süsteem toimib ja teenuseosutajad on saanud
harjuda uute tööprotsessidega. „Täname kõiki oma teenusepakkujaid
ja kliente mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest seoses uuele
süsteemile üleminekuga,“ ütles ta.

„Päris paberivaba meie teenus veel ei ole, sest endiselt peab klient
abivahendit ostma või rentima minnes kaasas kandma arsti või mõne
teise pädeva spetsialisti poolt välja antud tõendit, mis kinnitab
tema abivahendi vajadust.“ rääkis Orlovski ja lisas, et
sotsiaalkindlustusamet jätkab teenuse arendamisega ning tulevikus on
plaanis digitaalseks muuta ka see tõend.

„Juhul, kui märkate, et meie iseteeninduses olevad varasemad tehingud
erinevad teie paberkaardil märgitud tehingutest, siis palume, et
annaksite meile sellest teada. Saate meiega suhelda läbi iseteeninduse.
Vajadusel palume lisada ka koopia või foto oma kaardil oleva info
kohta,“ kutsus Orlovski inimesi üles ebatäpsuste korral ametiga
ühendust võtma.

Alates 26. novembrist isikliku abivahendi kaarti enam posti teel ei
saadeta. Vajadusel väljastatakse kaarte kuni kuu lõpuni
klienditeenindustes üle Eesti.

Sotsiaalkindlustusametil on abivahendite valdkonnas 158
lepingupartnerit, kellel on üle Eesti 450 teeninduspunkti. Abivahendeid
vajas eelmisel aastal 56 000 inimest ning eelmise aasta abivahendite
eelarve oli umbes 13 miljonit eurot.
Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse saab siseneda kodulehe kaudu
aadressil sotsiaalkindlustusamet.ee [1] või otselingiga
iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee [2]. Keskkonda saab sisse logida
ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Lisaks iseteenindusele saab
ametiga suhelda e-posti info@sotsiaalkindlustusamet.ee teel või
helistades infotelefonile 612 1360.

Links:
——
[1] http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/
[2] http://www.iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee/

Swedbank Eestis kutsub erivajadustega inimesi tutvuma, millist tööd on
võimalik Swedbankis teha. Üritus toimub seekord veebis, aga
sellegipoolest avaneb huvilistele suurepärane võimalus tutvuda
klienditeenindajate igapäevaste toimetustega, heita pilk IT
tööpõllule ja kuulda erivajadusega töötajate kogemusi.

Selleks, et sellest kõigest osas saada, olete oodatud 6. novembril kell
10:00 – 13:00 töövarjupäevale. Üritusele on vajalik
eelregistreerimine, misjärel saadetakse teile ürituse veebilingi
e-mailile (Teamsi keskkonnas).

Registreerimine 👉 bit.ly/registreeru-töövarjupäevale [1]

Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/263993255028003/

Otsime mistahes vanuses inimesi, kes on nõus osalema 10–15 nädalat kestvas teadusuuringus telefoniseltsi pakkujatena.

Tallinna Ülikooli teadur Tiina Tambaum viib läbi arendusuuringu, et välja töötada metoodika vanemate inimestega telefoniseltsi pidamiseks.

Enne iga kõnet saab osaleja teemad ja mängud, millele oma kõnes toetuda. Pärast iga kõnet täidab osaleja lühikese ankeedi kõne ülesehituse ja selle komponentide kohta (kuid mitte selle kohta, mida täpselt räägiti). Kord kuus kogunevad kõik telefoniseltsi pakkujad virtuaalselt ja arutavad, kuidas kõnesid sisukamaks muuta ning mida parandada ja uuendada.

Uuringus osalemiseks on tarvis
– leida vanem inimene, kes on üksilduse riskis ja kes on sellega nõus, et tema telefonikaaslane osaleb uuringus;
– täita eelankeet telefoniseltsi pakkumise senise kogemuse ning eesmärkide kohta, samuti lühike info inimese kohta, kellele seltsi pakud;  
– sõlmida uurijaga konfidentsiaalsus- ja koostöökokkulepe;
– teha regulaarselt kord nädalas telefoniseltsi kõnesid, mis kestavad vähemalt 20 minutit ja soovituslikult mitte rohkem kui tund;
– täita vahetult pärast iga kõne tagasisideleht;
– kohtuda virtuaalselt uuringu kestel kord kuus uuringus osalejatega. 
 
Uuringu algus on planeeritud novembrisse, kuid täpne aeg sõltub, kuidas õnnestub osalejaid leida. Vanema inimese kohta, kellega telefonivestluseid peetakse, küsime uuringu alguses ja lõpus mõned üldandmed, mis uuringu läbiviijale jäävad anonüümseks. Isiklikku teavet, sh ka mitte seda, mida ta telefonikõnede ajal räägib, uuringu käigus ei koguta. Analüüsi tulemused avaldatatakse ainult üldistatud ja isikustamata kujul.

Regulaarsete telefonikõnede tegemine vanemas eas sugulastele ja sõpradele on tavapärane ja ei vaja mingi metoodika järgmist, küll aga huvitab meid telefoniselts, mis on rahuldustpakkuv mõlemale osapoolele, aitab säilitada vanema inimese kognitiivseid võimeid, toetab elu mõtestamist ja tulevikutunnetust. Telefoniseltsi pidamise metoodika väljaarendamine on uuenduslik lähenemine nii täiskavanuõppe kui kogukonnaõppe valdkonnas.

Palun küsige lisa, jagage või andke oma huvist teada:
Tiina Tambaum
tiina.tambaum@tlu.ee
53 424 504

Eestis elas 1 328 976 inimest, neist puue on omistatud 157 925 inimesele, kellest 1967 elab Lääne maakonnas.

Teisipäeval, 10. märtsil, kell 12
toimub Haapsalu Muusikakooli saalis
infopäev erivajadusega inimestele.

Kohtume päästeameti, politsei ja kohaliku omavalitsuse esindajatega.

Teemaks “Kuidas käituda kriisiolukorras?”

Oodatud on kõik huvilised!

Meie koostööpartner Sihtasutus Õigusteenuste Büroo (ÕTB) osutab TASUTA ÕIGUSABITEENUST ERIVAJADUSEGA INIMESTELE.

¤ Oleme valmis abistama erivajadusega inimesi nende
elukondlike õigusmurede lahendamisel (pereasjad, eluase,
töövaldkonna küsimused, võlad, toetused, teenused jms.).

Erivajadusega isiku huvides võivad juristi poole pöörduda ka
sihtgrupi pereliikmed või volitatud isikud.

Kohtumised juristiga toimuvad koostöös piirkondlike Puuetega
Inimeste Kodadega ning vajadusel ka veebisilla (Skype) või
telefoni vahendusel. Haapsalus toimuvad nõustamispäevad Kastani 7, Läänemaa PIK-is, 12.03, 09.04, 14.05 ja
11.06.
Nõustamisaja broneerimiseks vajalik eelregistreerimine ÕTB telefonil 5385 0005! Abi on helistamise kaugusel!
Lisainfo: ÕTB veebilehelt www.otb.ee
EPIKoja veebilehelt http://www.epikoda.ee/tegevus/oigusnoustamine
Nõustamispäevi toetab EV JustiitsministeeriumTasuta õigusabi aastast 2001

20. jaanuaril avanes taotlusvoor, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse.

„Igal inimesel peab olema võimalus liikuda vabalt oma kodus ja saada ka kodust välja. Vahel piisab vaid väga pisikestest kohandustest, et tagada inimesele iseseisev toimetulek oma kodus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Sel aastal on kõikidel omavalitsustel taaskord võimalus taotleda riigilt selleks vahendeid, et parandada oma inimeste toimetulekut. Kutsun kõiki üles seda võimalust kasutama.“

Täpsemat infot kodukohanduse taotlemise osas saab iga inimene uurida oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes korraldab oma inimeste jaoks eraldi taotluste korje. Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOVi kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Selle aasta taotlusvooru eelarve on kaks miljonit eurot ja omavalitsustel on võimalik Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada taotlusi 31. augustini.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne –ümberehitused. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist.

Esimene taotlusvoor toimus 2018. aastal ning selles rahuldati 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 2,34 miljoni euro eest. Teine taotlusvoor toimus 2019. aastal. Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas siis 74 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 5,09 miljoni euro eest.

„Ootame samavõrd aktiivset taotlemist ka kolmandas voorus,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen. „Seda toetab kindlasti ka taotlemise lihtsus omavalitsustele standardiseeritud ühikuhindade näol ja enam kui pooleaastane maksimaalne taotluse ettevalmistamise periood.“

Varasematel aastatel on kokku toetatud enam kui 1700 puudega inimese eluruumi kohandamist. Enim on toetatud tualettruumi kohandamist, kaldtee rajamist, platvormtõstuki paigaldust ning välis- või siseukse kohandamist.

Alates 1. oktoobrist 2019 jõustub abivahendite määruse muudatus, milles on tehtud erinevaid täiendusi. Järgnevalt on välja toodud olulisemad määruse täiendused.

Ühe suure muudatusena täiendati oluliselt nende abivahendite loetelu, kus puudub korduva tõendi vajadus. Korduva tõendi kaotamine tähendab seda, et kui inimene on eelnevalt tõendi alusel abivahendeid soetanud ja selle kohta on tema isikliku abivahendi kaardil kanne olemas, ei pea ta uut arstitõendit esitama. Pärast muudatust jääb korduva tõendi vajadus 41 abivahendi puhul, mh madratsid lamatiste vältimiseks, seisuraamid, jalatsid ja kuulmisaparaadid.

2019. aasta jaanuaris jõustunud muudatustega ei vaja vanaduspensioniealised inimesed enam uriini imavate abivahendite ostmiseks kordustõendit (ISO-kood 09.30), sest selle sihtrühma vajadus enamasti ei muutu. Uue muudatusega laiendatakse erisust ka tööealistele inimestele. Uriinipidamatuse jaoks mõeldud toodete, sh mähkmete ostmisel vajavad korduvat tõendit hetkel veel lapsed (kuni 18-aastased), sest nende olukord vajab edasist analüüsi.

Täiendavalt kaotatakse sihtrühmi läbivalt kordustõendi vajadus järgmistel abivahenditel:

● puusaproteesid (ISO-kood 06.24.18) ● sukajalgatõmbaja (ISO-kood 09.09.03) ● tualetitoolid (ISO-kood 09.12.03) ● potikõrgendused (ISO-kood 09.12.15) ● tualettpaberitangid (ISO-kood 09.12.27) ● siibrid (ISO-kood 09.12.33) ● püsikateetrid (ISO-kood 09.24.03) ● ühekordsed kateetrid (ISO-kood 09.24.06) ● peenisekatted (ISO-kood 09.24.09) ● vanni- ja dušitoolid (ISO-kood 09.33.03) ● vanni-, duši- ja mähkimislauad (ISO-kood 09.33.12) ● ühe käega käsitsetavad käimisabivahendid (ISO-kood 12.03) ● käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks (ISO-kood 12.06) ● autokohandused mootori käsitlemiseks(ISO-kood 12.12.04) ● liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) ● puudega lastele mõeldud kolmerattalised pedaalidega jalgrattad (ISO-kood 12.18.06.02) ● käsiratastoolid (ISO-kood 12.22) ● elektrilised ratastoolid (ISO-kood 12.23.06) ● kärud (ISO-kood 12.27.07) ● libistamislauad ja -matid (12.31.03)

● teisaldatavad käsipuud tõusmiseks (ISO-kood 12.31.09) ● tõsterihmad ja -rakmed (ISO-kood 12.31.15) ● lingtõstukid (ISO-kood 12.36.03) ● voodilauad (ISO-kood 18.03.15) ● eriistmed (ISO-kood 18.09.21) ● seljatoed (ISO-kood 18.10.03) ● elektrilise reguleerimisega voodid (ISO-kood 18.12.10) ● toetusabivahendid (ISO-kood 18.18) ● kaasaskantav kaldtee (ISO-kood 18.30.15) ● raadiosagedusega ülekandesüsteemid (ISO-kood 22.18.24) ● dialoogiseadmed (ISO-kood 22.21.09) ● visuaalse signaaliga seadmed (ISO-kood 22.27.03) ● mehaanilise signaaliga seadmed (ISO-kood 22.27.09) ● keskkonnahäiresüsteemid (ISO-kood 22.27.21) ● haaramistangid (ISO-kood 24.21.03)

Vanaduspensioniealistel inimestel tehakse täiendav muudatus, millega kaotatakse uriinipidamatuse abivahendite esmase tõendi vajadus. See tähendab, et vanaduspensioniealine inimene ei pea uriinipidamatuse kompenseerimiseks mõeldud (ISO-kood 09.30) toodete (nt mähkmete, sidemete) vajaduse tekkimisel esitama esmast tõendit.

Abivahendite loetelu korrastamine

Riigi kompenseeritavate abivahendite loetelust võetakse välja mitmed tooted.

Oluline muudatus puudutab treening- ja ergomeeterjalgrattaid. Abivahendite loetelust leiab tooted ja vahendid, mille abil saab ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustust või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist või sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Sellised abivahendid on näiteks proteesid, ratastoolid, kuulmisabivahendid, mis kompenseerivad ja parandavad inimese iseseisvat toimetulekut, mh füüsilist iseseisvust. Treening- ja ergomeeterjalgrataste puhul leidub riiklikus süsteemis alternatiivseid toetavaid teenuseid teistes süsteemides, näiteks taastusravi. Need aitavad taastada ja säilitada inimese füüsilist ja vaimset võimekust, näiteks insuldijärgselt halvatud kehaosa tööd.

Kolmerattalised standardsed jalgrattad on mõeldud selleks, et neid kasutataks laiemal eesmärgil kui puudest tuleneva lisavajaduse kompenseerimiseks. Kolmerattalised standardsed jalgrattad on osaliselt käsitatavad kui mugavusabivahendid, mida kasutatakse asendustootena autole või bussiühenduse kitsaskohtadele. Näiteks on sotsiaalkindlustusametile esitatud eritaotlus jalgratta väljaostuks põhjendusega, et auto kasutamine on riigisoodustusega jalgratta soetamisest kulukam. See ei ole puudest tuleneva lisavajaduse kompenseerimine. Kui aga inimene vajab siiski konkreetselt puudest tingitud erivajaduse tõttu spetsiaalsete kohandustega jalgratast, saab ta ametile esitada erimenetluse taotluse.

Täiendavalt võetakse riigi rahastatavate toodete loetelust välja varbasirutajad ja -toed, sõrmikud ja labakindad, mittelibisevad alused, abivahendid lõikamiseks, hakkimiseks ja tükeldamiseks, lugemis- ja töövalgustid, helistamistarvikud, raamatutoed ja -hoidjad. Enamiku toodete puhul on loetelust väljavõtmise põhjus selles, et tegemist ei ole puudest tuleneva vajadusega. Neid tooteid võib vajada ka inimene, kellel ei ole puuet ega töövõime langust. Kui aga inimene vajab puudest tulenevate kohandustega toodet, võib ta jätkuvalt esitada sotsiaalkindlustusametile erisuse taotluse.

Abivahendi piirhindadega seotud muudatused

Ühtlasi tõstetakse mitmete abivahendite piirhindu. Näiteks tõstetakse puudega lastele mõeldud kohandustega kolmerattaliste jalgrataste (ISO-kood 12.18.06.02) üürimise piirhinda 41.50 eurolt 68 euroni.

Lisaks tõstetakse autole mõeldud käsijuhtimisseadme (ISO-kood 12.12.04) piirhinda 885 eurolt 1500 euroni. Liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) piirhind ühtlustatakse käsijuhtimisseadme piirhinnaga samale tasemele, sest tegemist on samal eesmärgil kasutatavate ja sageli sarnaste seadmetega.

Tõendi nõude muudatused

Lamatiste vältimiseks mõeldud madratsi tõend (ISO-kood 04.33.06) laieneb edaspidi muudele lamatiste vältimise toodetele (ISO-kood 04.33.03.02).

Elektrilise reguleerimisega voodile (ISO-kood 18.12.10) väljastatud tõend laieneb libilinadele (ISO-kood 12.31.03.02) ja voodilauale (ISO-kood 18.03.15).

Nii saab näiteks elektrilise reguleerimisega voodi tõendiga soetada hiljem vajaduse tekkimisel libilina või voodilaua ilma täiendava tõendita.

Abivahendite kirjeldustes ja kompenseerimise tingimustes tehtavad täpsustused

Kommunikatsioonivõimendi (ISO-koodi 22.06.06) juurde lisatakse eritaotluse klausel. Edaspidi saab kommunikatsioonivõimendit soetada ainult eriotsuse alusel.

Pestavate aluslinade (ISO-koodi 09.30.45) juures tehakse tehniline parandus ning lisatakse märge „H“ veergu. Seega, edaspidi ei saa inimene, kes viibib hooldusteenusel, soetada pestavat aluslina riigisoodustusega. Põhjuseks on asjaolu, et pestavad aluslinad on otseselt seotud hooldusteenuse osutamisega ning vajaduse tekkimisel peab need tagama hoolekandeasutus.

Käsijuhtimisseadme (ISO-kood 12.12.04) ja liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) näidustuse lahtrisse lisatakse nõue, et inimesel peab olema abivahendi saamiseks kehtiv autojuhiluba. Nõue tagab, et riik rahastab autoga juhtimiseks mõeldud kohandusi inimesele, kellel on kehtiv juhtimisõigus.

Keskkonnahäiresüsteemide (ISO-koodi 22.27.21) näidustuse lahtrisse lisatakse sihtrühma täpsustus, mille kohaselt saab laps osta riigipoolse soodustusega keskkonnahäiresüsteemi alates kuuendast eluaastast.

Lisainfo: Merlin Veinberg, sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse nõunik merlin.veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee, 4350594

Veidi statistikat – Läänemaal elab 20646 inimest, neist 9,6% on puudega 1978 (lapsi 133, tööealisi 933, vanaduspensioniealisi 912), oleme üks tervema elanikkonnaga maakondi Eestis (näit. Põlvamaal on see % – 24,7)
Keda huvitab täpsem statistika, siis see on nüüd avalik

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/statistika-ja-aruandlus/hoolekande-statistika-kohalike-omavalitsuste-loikes?fbclid=IwAR13jf4iE-MtPy19pocAdTwG8pjGFdt_rampToBd9tNrJSYdecFyvPR6xLQ

24.-25. septembril toimus Läänemaa Puuetega Inimeste Koja (Koda) seminarnõupidamine Laitse Rallypargi puhkemajas. Seminar oli mõeldud ühingute aktivistidele sotsiaalvaldkonda puudutava informatsiooni edastamiseks. Lisaks seminariteemadele said liikmed tutvuda Laitse vaatamisväärsustega.
Laitse Rallyparki jõudes tutvustas omanik Üllar Suvemaa vanaautode näitust. Kollektsioonis on pea 50 iludust: tõldautod, BMW, NL-aegsed ja USA-raud (Chevrolet).
Esimese päeva seminari teema: Sotsiaalabi ja -hooldustöö probleemid ja mured Läänemaal, mille esitas Koja tegevjuht Jaak Pihlakas. Pikemalt oli juttu Koja tulevikust ja rahastamisest ning kuidas aktiviseerida ja toetada ühingute tegevust.
Teise päeva seminari juhtisid Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare teemal: Haapsalu sotsiaaltöö mured ja tulevikusuunad ja Haapsalu Sotsiaalmaja direktor Serli Küünarpuu teemal: Haapsalu Sotsiaalmaja tegevuse tulem, tulevikusuunad. Seminari kokkuvõtete tegemisel esitati küsimusi ja uusi mõtteid puuetega inimeste elukvaliteedi parandamiseks. Murevõtmeks jäi õhku rippuma, et napib aktiivseid ja teotahtelisi inimesi, kes oleks ühingute eesotsas aitamas puuetega inimesi.
Kahe tööpäeva lõpetuseks saime trikiautoga testida oma oskusi Rallypargi slaalomirajal. Autoga pööret sooritades tuli rooli keerata vastupidiselt suunale.
Koju sõites külastasime Laitse Graniitvillat ja Laitse lossi kõrval rajatud madalatest elupuudest kuplikujulist hekklabürinti, mis kannab nime „Tuhande tuti mägi”.
Mõttetalgute pidamine on vajalik, sest koostöös peitub jõud ja jagatud mure on pool muret.
Suur tänu Kojale ürituse korraldamise ja uute kogemustepagasi täiendamise eest!

Tiiu Leidsalu

Läänemaa Nägemisvaegurite Ühingust

Haapsalu Kontaktikeskus otsib puuetega inimeste seast endale tööjõudu.Müügikonsultant- Haapsalu (flaier)

1. Ööbimine / puhkamine / üritused 15 € in / öö (10.50 € in /öö EPL liikmetele) Hind ei sisalda hommikusööki

2. Peamaja rentimine üheks ööpäevaks 250 € (175 € EPL liikmetele) Sisaldab 29 voodikohta ja peosaale

3. Peamaja peosaali rent Alates 75 € (alates 50 € EPL liikmetele)

4. Puhkemaja nr 6 rentimine üheks ööpäevaks 150 € (105 € EPL liikmetele)

5. Saunamaja Eerika rentimine üheks ööpäevaks Kuni 7 in 150 € (105 € EPL liikmetele) Üle 7 in on hind kokkuleppel

6. Eerika sauna kasutamine üheks õhtuks Kuni 10 in 70 € (50 € EPL liikmetele)

7. Juhtkoera majutamine 1 € / öp (ka EPL liikmetele)

– Hinnad sisaldavad käibemaksu. – Hinnas sisalduvad voodipesu ja saunalina. – Toitlustus on kokkuleppel. – Oma toiduvalmistamise võimalus. – Paadi vette laskmine ja hoidmine on kliendile tasuta. – Ranna ja ujumissilla kasutamine on kliendile tasuta. – Broneerimisel võidakse rakendada broneerimise tasu. – Kohapeal puudub kaardiga maksmise võimalus.

Olete oodatud!

Madis Raudsepp Ivika Raudsepp Juhataja Perenaine Tel +372 5343 3001 Tel +372 5595 4824 madis@rannik.ee ivika@rannik.ee

12. aprillil algusega kell 10:00 – 12:00 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas (aadress Kastani 7) nägemispuudega inimestele abivahendite esitlus. Sel päeval nägemiskontrolli ei teostata.
Abivahendeid tutvustab Abivahendikeskus Silmalaegas Tallinnast.
Oodatud on kõik, kel nägemisega probleeme!

Läänemaa Nägemisvaegurite Ühing
Tiiu Leidsalu,
mob. +37258503765

1. aprillist tõuseb ka pensionide, toetuste ja hüvitiste ühe kojukande hind seniselt 7.70 eurolt 8.10 euroni.

Pensionide, toetuste ja hüvitiste kojutoomise väljamaksmise periood on 5.–15. kuupäevani. Eesti Töötukassa makstava töövõimetoetuse kojukanded toimuvad hiljemalt 10. kuupäeval. Pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande teenust osutab sotsiaalkindlustusametile ja töötukassale Omniva.

Need inimesed, kelle pensionid, toetused ja hüvitised kantakse pangakontole, ei pea midagi maksma. Kes vajavad kojukannet, soovitaks uurida, kas kuulutute nende hulka, kes saavad taotleda seda tasuta.
Tasuta kojukannet saavad liikumistakistusega inimesed või need, kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav. Taotluse vorm asub sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Blanketid/Pension/avaldus_valjamaksuviisi_valikuks_2015.pdf . Töötukassa tingimused on samad – põhjendatud taotluse esitamisel maksab töötukassa töövõimetoetust sügava puudega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav. Seega suhelge vajadusel enda juhtumikorraldajaga või saatke vabas vormis avaldus aadressile info@tootukassa.ee .

Statistika järgi on iga kaheksas Eesti inimene puudega. Kui aga arvudesse süveneda, siis selgub, et maakonniti on numbrid väga erinevad. Miks see nii on ja mis asi üldse on puue?
Eestis on 158 474 puudega inimest ning sotsiaalkindlustusametile esitatakse kuus keskmiselt 6200 puude tuvastamise taotlust. Neist 60% on korduvtaotlejad, kellele on varem juba puue määratud, 40% on esmased taotlejad. Igal aastal lisandub väga palju uusi puude taotlejaid, kelle hulka kuuluvad peamiselt tööealised inimesed.
Puuetega inimeste arv on maakonniti väga erinev. Kõige rohkem on puuetega inimesi Põlva maakonnas – neljandik elanikest. Kõige vähem on puuetega inimesi Harjumaal, umbes seitse protsenti. Vanuserühmade lõikes on pilt veelgi vastuolulisem. Nii on üle poolte Põlvamaa pensioniealistest inimestest puudega, samas kui Harjumaa pensioniealistest inimestest on puudega vaid viiendik.
Nii suured erinevused tekitavad palju küsimusi. Miks on inimeste tervis piirkonniti nii erinev? Kas meie inimeste tervis on tõesti nii halb? Või kas puuet taotletakse, ilma et see oleks õigustatud, tehes sellest endale lisasissetulek?
Mis on puue?
Puue on pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund, mida iseloomustab keha mõne struktuuri või funktsiooni püsiv puudulikkus või häire (üks või mitu). Seda häiret või puudulikkust ei saa ravi või ravimitega kompenseerida või oluliselt leevendada. Seetõttu on inimese toimetulek tavaolukordades piiratud ning ta vajab hakkama saamiseks teenuseid ja/või abivahendeid.
Puude esmadiagnoosimise korral on ravi tulemuslikkuse hindamiseks vajalik vähemalt kuue kuu pikkune periood (näiteks traumade, depressiooni, südame-veresoonkonna või luu- ja lihaskonna haiguste korral). Ilma selleta on vara rääkida piirangutest, mida pole raviga võimalik kompenseerida. Seetõttu on ka sellisel juhul vara tulla puuet taotlema.
Töövõime hindamise käigus hindab töötukassa piiranguid töötamisel ning sotsiaalkindlustusamet hindab puude tuvastamise käigus piiranguid ühiskonnaelus osalemisel. Seega ei võrdu töövõime vähenemine automaatselt puudega.
Mis ei ole puue?
Inimestes võib tekitada segadust asjaolu, et puude mõiste on ajas muutunud. Tänapäeval vaadeldakse puuet sotsiaalses kontekstis – kuidas inimese reaalselt erinevates keskkondades toime tuleb. Näiteks kui inimesel on astma, mida saab rohtudega kontrolli all hoida ning mis ei takista tal ühiskonnaeluga hakkama saamist, siis tal puuet ei ole.
Puue ei ole see, kui inimene vajab ägeda või kroonilise haiguse ravi või peab sagedasti külastama arsti. Puue ei võrdu ka tingimata haiguse või vigastusega. Ka pärast ägedat haigestumist või traumajärgset seisundit ei saa hinnata, kas inimesel võib olla puue. Näiteks kui inimene murrab jalaluu, siis reeglina see paraneb ja kuue kuu jooksul selgub, kas inimene taastub vigastusest või jäävad talle takistused ühiskonnaelus hakkamasaamisel.
Kindlasti ei ole puue hariduslik erivajadus, näiteks erinevad õpivilumuste häired. Häälikuseade vajadus ei põhjusta kõnepuuet. Sageli infektsioonhaigusi põdevate laste puhul, kes puuduvad seetõttu lasteaiast või koolist, on tegemist sagenenud ravivajadusega, mitte puudega. Kui raviarst pole neil puhkudel kirjeldanud püsivaid funktsioonipiiranguid, puudub puude tuvastamiseks alus. Lapse abistamine ravimitega mõned korrad päevas on eakohane kõrvalabi ja see ei ole puude tuvastamise aluseks. Piiranguid põhjustavaid seisundeid peab hindama kitsam eriala spetsialist (näiteks kliiniline logopeed lapse kõnepuuet, mida kinnitab lasteneuroloog või -psühhiaater).
Ka erivajadus pole sama, mis puue. Kui inimese abivajadus suureneb vanuse tõttu, ei ole see puue, vaid eakohane muutuse. Sel juhul tuleb inimesele pakkuda igapäevaeluga toimetulekuks vastavaid teenuseid, mitte taotleda puuet.
Raviteenuste vajadus ei ole puude tuvastamise aluseks, puude mittetuvastamise otsus ei ole takistuseks vajalike raviteenuste saamisel. See tähendab, et inimese abistamiseks on teisigi võimalusi kui vaid puude määramine. Puude õiglane määramine on aga oluline selleks, et kõik abivajajad saaksid vajalikku tuge ning abi jõuab abivajajani.
Kuidas määratakse puuet?
Sotsiaalkindlustusameti ekspertarst hindab taotluse ja raviarsti terviseandmete põhjal, kas ja millise raskusastmega puue määrata. Inimene saab siinkohal ise väga palju menetluse kiirendamisele kaasa aidata. Selleks tuleb enne taotluse esitamist käia oma pere- või eriarsti vastuvõtul ning paluda arstil kindlasti teha terviseandmete kohta sissekanne tervise infosüsteemi.
Palju on Eestis puudega inimesi?
Eestis on 158 474 puudega inimest. Neist 52% (81 957) on pensioniealised, 41% tööealised (64 673) ja 7% (11 844) lapsed. Sotsiaalkindlustusamet maksab puuetega inimeste sotsiaaltoetust 5,7 miljonit eurot kuus, mis teeb aasta peale kokku 70 miljonit eurot. Harju maakonnas on kokku 43 879 puudega inimest, mis tähendab, et 7,5% Harju maakonna elanikest on puudega.

Aprillis toimub iga-aastane indekseerimine, mis toob kaasa kõigi pensionide tõusu. Lisaks vanaduspensionidele tõusevad ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid ning suureneb rahvapensioni määr.

1. aprillist kasvab umbes 350 000 pensionäri pension keskmiselt 8,4%. Nagu ei ole olemas keskmist inimest, ei ole ka kõigi jaoks kehtivat keskmist pensioni ega täpselt ühesugust pensionitõusu. Igale inimesele arvutatakse individuaalne pension, mis sõltub tema eelnevast tööpanusest ning suureneb indekseerimise tulemusel erinevalt. Pensioni täpne kasv sõltub pensionäri pensionistaažist. Näiteks tõuseb 44-aastase staažiga inimese keskmine pension seniselt 446,5 eurolt 483,24 euroni.

Igal aastal ümber arvutatava pensioniindeksi suurus sõltub sellest, kuidas on kasvanud eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ja muutunud tarbijahinnaindeks. Sel aastal on indeksi väärtus 1,084. Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 191,6 eurot ja aastahinne 6,627 eurot. Lisaks baasosa ja aastahinde tõusule suureneb rahvapensioni määr 189,31 eurolt 205,21 euroni.

Kes soovib saada varakult aimu oma pensionitõusu suurusest, saab sotsiaalkindlustusameti kodulehel kasutada indekseerimise kalkulaatorit. Kui sisestada sinna praegune pensionisumma, annab kalkulaator tulemuseks eeldatava uue pensionisumma. Kalkulaatoriga saab arvutada vaid uut vanaduspensioni summat ja see annab õige tulemuse vaid juhul, kui kõik vanaduspensioni saamise alused on jäänud samaks. Näiteks kui vanaduspensionär on vahepeal käinud tööl ning otsustab edaspidi kasutada töötasult tulumaksuvabastust, ei pruugi kalkulaator anda täpset tulemust.

2019. aasta indeksi järgi ümber arvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist. Oma uut pensioni suurust saab alates 1. aprillist vaadata riigiportaali eesti.ee alalehelt Minule makstav pension, toetused ja hüvitised. Lisainfot leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ja infotelefonil 661 0551.

Töövõimetoetust arvutatakse päevamäära järgi. 2019. aasta 31. märtsini on töövõimetoetuse päevamäär 12,72 eurot.

Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on (kuni 31. märtsini 2019):
osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (7,2504 eurot päevas, keskmiselt 217,51 eurot kuus);
puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (12,72 eurot päevas, keskmiselt 381,60 eurot kuus).

Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on (alates 1.aprillist 2019):
osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (7,8603 eurot päevas, keskmiselt 235,81 eurot kuus);
puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (13,79 eurot päevas, keskmiselt 413,70 eurot kuus).

Töövõimetoetuse kalkulaatori leiad siit: https://www.sm.ee/et/toovoimetoetus#T%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imetoetuse%20kalkulaator

· 1. jaanuarist alustab tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon, mida tänavu katsetati Pärnus. Kriisiabi telefoni number on alates 1. jaanuarist 116 006. Eesmärk on anda abivajajale kohest emotsionaalset tuge ja julgustada võtma kontakti teiste abistavate süsteemidega – ohvriabi töötajaga, naiste tugikeskusega, kohaliku omavalitsusega, perearstiga.

· Perearsti nõuandetelefonilt 1220 hakkab saama isikustatud nõu. Kui praegu on telefoninõuanne anonüümne, siis alates 2019. aasta 1. augustist tekib nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. See võimaldab saada nõuandetelefonil tulevikus ka näiteks lühiajalist retseptipikendust juba väljakirjutatud ravimitele. Lisainfo tervishoiuteenuste loetelu muudatustest: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-voimalused-laste-raviks-ja-tugevneb-peremeditsiin

Laste ja perede heaolu suureneb tänu pereteraapia ja vanemlike oskuste arendamise programmidele, mis saavad 2019. aastast täiendava riikliku püsirahastuse. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ on 2019. aastal võimalik kaasata senisest üle kahe korra rohkem väikelaste vanemaid, laieneda rohkematesse kohalikkesse omavalitsustesse ja suurendada rahastust Ida-Virumaal. Mitmedimensioonilist pereteraapiat saab pakkuda järjepidevalt kuni 200 lapsele aastas, tagades, et mitmekülgsete probleemidega lapsed saavad abi, mis aitab ennetada probleemide süvenemist ja edasiste õigusrikkumiste toimepanemist. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/laste-ja-perede-programmid-saavad-riikliku-pusirahastuse

Abivahendite kättesaadavus paraneb veelgi, et paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning hoida ära võimalike tervisekahjude tekkimine või süvenemine. 2019. aastast tehakse abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline muutus (ravimite kompenseerimisega sarnane eelarve planeerimine), mis võimaldab abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel tagada abivahendi igale abivajajale. Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/uus-rahastamispohimote-toob-jargnevatel-aastatel-abivahendite-huvitamisse-olulises-mahus

2019. aasta sügisest on hooldekodude elanikele gripi vastu vaktsineerimine tasuta. Tasuta gripivastast vaktsineerimist võimaldatakse järgmisest sügisest nii üldhooldekodude kui erihooldekodude elanikele. Eesti inimesed on Euroopa võrdluses kõige vähem gripi vastu vaktsineeritud ja meil on kõrgeim suremus gripi tüsistustesse. Gripist tingitud suremuse vähendamiseks luuakse esmajärjekorras võimalused tasuta vaktsineerimiseks hoolekandeasutustes elavatele inimestele, kelle jaoks on sageli vanuse, terviseseisundi ning rahaliste võimaluste tõttu omaosalusega tervishoiuteenused raskesti kättesaadavad. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/jargmisest-sugisest-hooldekodude-elanikele-gripi-vastu-vaktsineerimine-tasuta
Laienevad tasuta hambaravi võimalused füüsilise ja vaimse puudega inimestele. Puudega inimestele on arsti ettekirjutusel määratud üldnarkoosis osutatav hambaravi olnud tasuta ka seni. Uuest aastast võimaldatakse tasuta hambaravi ka neile vaimse ja füüsilise puudega inimestele, kellele üldnarkoos ei ole näidustatud, kuid kes oma üldise tervisliku seisundi tõttu ei saa oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Lisainfo tervishoiuteenuste loetelu muudatustest: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-voimalused-laste-raviks-ja-tugevneb-peremeditsiin

2019. aastast saavad perearstid konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ning ravi määramiseks tervise infosüsteemi vahendusel juba 21 erialal. Perearstid saavad uuest aastast hakata küsima e-konsultatsiooni ka taastusravi ja valuravi arstidelt, naha- ja suguhaiguste arstidelt ning veresoontekirurgidelt. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-perearstide-e-konsultatsiooni-voimalused
Tööle hakkab üleriigiline digiregistratuur. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus on saanud valmis üleriigilise digiregistratuuri lahenduse, mida esimesena hakkab alates 2019. aasta algusest kasutama Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Patsientide jaoks tähendab haiglate ülese digiregistratuuri kasutuselevõtt, et kõiki olemasolevaid eriarsti aegu saab broneerida, tühistada või muuta ühes digikeskkonnas. Teised haiglad ühinevad sellega järgmise poole aasta jooksul. Üleriigiline digiregistratuur on kavas käivitada alates 1. juulist 2019.

· Eestist ja Soomest saab kaks esimest riiki Euroopas, kes hakkavad omavahel retseptiandmeid vahetama. Jaanuarist saavad Eestit külastavatel soomlastel osta siin asuvast apteegist välja Soomes väljakirjutatud retseptiravimeid. Eestlaste jaoks avaneb võimalus Soomes asuvas apteegis ravimiretseptide realiseerimiseks 2019. aasta jooksul. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/eesti-ja-soome-hakkavad-esimesena-euroopas-digiretsepte-vahetama

Toetused ja hüvitised

Lapsetoetus esimesele lapsele tõuseb 60 euroni kuus. 2019. aastast on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere 2017. aasta 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.

Riik hakkab hüvitama lastele kaasaegseid insuliinipumpasid. Haigekassa tasub tulevast aastast 90% ulatuses lastele soetatud kaasaegsete insuliinipumpade eest, mis oskavad nahaaluse sensori abil ise veresuhkrut määrata ja vajadusel insuliini süstida. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-1-jaanuarist-huvitama-lastele-kaasaegseid-insuliinipumpasid

Toetatakse uute töökohtade loomist Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. 2019. aastal saavad Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tööandjad, kes loovad kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta, taotleda töötukassast töökoha loomise toetust. Et soodustada eelkõige töökohtade loomist, mille panus piirkondade majandusarengusse oleks suurem, toetatakse ainult neid töökohti, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2019. aastal teeb 810 eurot. Tööandjaid toetatakse ka uute töötajate oskuste arendamisel, hüvitades vajadusel iga värvatud töötaja koolituskuludest kuni 2500 eurot. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-toetama-ida-ja-kagu-eestisse-uute-tookohtade-loomist

Muutub vanemahüvitise arvestusperiood. 1. septembrist 2019 arvestatakse vanemahüvitist rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu alusel. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/muudatused-perehuvitiste-seaduses-septembris-2019

1. septembrist 2019 ei määra sotsiaalkindlustusamet enam lapsehooldustasu ja selle vahendid seotakse vanemahüvitise süsteemi. Enne 1. septembrit sündivate laste vanematele ja kõigile, kellele on lapsehooldustasu määratud varem, makstakse seda edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/muudatused-perehuvitiste-seaduses-septembris-2019

Lisaks sotsiaalministeeriumi haldusalas

2019. aastal on töötasu alammäär 540 eurot ja toimetulekupiir 150 eurot. Valitsus kinnitas 13. detsembri istungil 2019. aasta töötasu alammääraks kuus 540 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,2 eurot. Esimese või ainsa leibkonnaliikme toimetulekupiir on 2019. aastal 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks.

Jõustavad muudatused töökeskkonna korralduses. 2019. aasta jaanuarist jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Kaasajastatakse töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist. Lisainfo: https://somblogi.wordpress.com/2018/08/27/muudatused-tookeskkonna-korralduses-millega-peaksid-lahiajal-arvestama/ / https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018003

Jõustuvad väljapaneku piirangud alkoholi ja tubaka müügil. Tubakatooted ja alkohoolsed joogid peavad 2019. aasta suveks olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud jõustuvad üleminekuajaga alates 1. juunist 2019, tubakatoodete puhul 1. juulist 2019. Kaupmeestele on koostatud juhendmaterjalid alkohoolsete jookide ja tubakatoodete väljapanekuks müügikohas.

Võltsitud ravimite tuvastamiseks võetakse kasutusele täiendavad turvameetmed. 2019. aasta 9. veebruaril rakendub kõikjal Euroopas ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, mis peab välistama võltsravimite sattumise Euroopa turule. Uute nõuete kohaselt peab ravimitootja paigutama pakendile turvaelemendid – ainulaadse 2D-koodi ning pakendi rikkumist takistava seadme, näiteks kleepsu. Uus süsteem võimaldab kontrollida ravimi ehtsust igas ravimi tarne ahela punktis ja annab inimesele täiendava kindlustunde, et ostetud ravim on ehtne. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/voltsitud-ravimite-tuvastamiseks-voetakse-kasutusele-taiendavad-turvameetmed-0

Sotsiaalkindlustusamet muutis 5. novembrist isikliku abivahendi kaardi ja selle duplikaadi saamise lihtsamaks. Kui varem tulid inimesed kaardi taotlemiseks ameti klienditeenindusse, siis nüüdsest on võimalik seda teha ameti kodulehel.
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna äriteenuste juhi Helen Avarlaiu sõnul sai abivahendi kaarti ka varem elektrooniliselt taotleda, kuid taotlemise protsess oli aeganõudev ja ebamugav ning 90 protsenti inimesi eelistas tulla klienditeenindusse. „Oleme teinud protsessi inimese jaoks lihtsamaks ja täna võtab kodulehekülje kaudu kaardi taotlemine aega kaks minutit. Aastas käib abivahendi kaardi järgi meie büroodes umbes 20 000 inimest, see on nende jaoks kindlasti oluline ajavõit,“ rääkis Avarlaid ning lisas, et tulevikus tahab amet viia kogu klienditeeninduse üle internetipõhisele iseteenindusele.
Õigus abivahendi kaardile on inimesel, kellel on tuvastatud puue, töövõime langus või kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Samuti neil, kes vajavad silma- või rinnaproteesi või kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist ning kes vajavad kuulmisabivahendit või heliülekandesüsteemi.
Riigipoolse soodustusega abivahendi soetamiseks on vaja abivahendeid müüvale või üürivale ettevõttele esitada abivahendi vajadust tuvastav tõend ning abivahendi kaart. Abivahendi vajadust tuvastavat tõendit saavad väljastada pere- või eriarstid ning tegevusterapeudid ja füsioterapeudid, kes töötavad rehabilitatsiooni või tervishoiuteenust osutavas asutuses. Samuti võib abivahendi vajadus olla märgitud rehabilitatsiooniplaanis. Puudeta lapsele on abivahendeid võimalik soetada jätkuvalt ainult eriarsti tõendi alusel.
Sotsiaalkindlustusameti kodulehel kaardi või selle duplikaadi tellimiseks tuleb täita ära vastav taotlus, mille leiab ameti kodulehelt.
Sotsiaalkindlustusamet saadab abivahendi kaardi posti teel 3-5 päeva jooksul taotlejale koju. Seetõttu on taotlusesse väga oluline märkida kontaktaadress, kuhu kaarti soovitakse saada.
Kes ei soovi isikliku abivahendi kaarti internetis taotleda, saab teha seda endiselt sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes üle Eesti.
Lisainfot abivahendi kaardi taotlemise kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Riigikogu liige ja endine Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg

kutsub kõiki huvilisi teisipäeval, 27. novembril, kell 11:00 kohtumisele Haapsalu Sotsiaalmajas.

Kohtumine poliitik Marina Kaljurannaga toimub reedel (12.oktoobril) kell 15.00 muusikakooli saalis.

Palun jagage infot ja olete oodatud!

22. septembril 2018 Haapsalu Sotsiaalmajas kell 10.30 toimuva infopäeva ettekande teema:

“Eesti maavarade teke ja nende uurimine”.

Ettekandega esineb Eesti Geoloogiateenistuse asedirektor Kalev Kallemets.

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mis annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas.

Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks, hooldamise korraldamiseks või arsti juures käimiseks.

Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel.

Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Menetluse käigus viidi seadusesse sisse muudatused, mille eesmärk on analüüsida ja pakkuda välja võimalikud lahendused puhkuseõiguse laiendamiseks neile, kes teevad tööd füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuseosutamise lepingu alusel või kes peavad sõltumatu ametiisikuna avalik õiguslikku ametit. Valitsus peab analüüsi koostama 2020. aastaks. Samuti peab valitsus 2020. aastaks koostama analüüsi selgitamaks, milliste kriteeriumite alusel isikute hooldusvajadus tuvastatakse ja kuidas määratletakse hooldusvajadusega isikuid.

Seadus jõustub 1. juulil.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (596 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu seitse saadikut, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Valitsus kiitis heaks pensionireformi eelnõu, millega muudetakse pension alates 2021. aastast paindlikumaks, muudetakse pensioni arvutamise valemit ning seotakse pensioniiga alates 2027. aastast keskmise oodatava elueaga. Muudatused pensionivalemis ei puuduta väljateenitud pensione ega juba kogutud kindlustusosakuid, paindlikku pensionit saavad kasutada kõik soovijad.
„Riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud. Inimeste palgad ongi erinevad, kuid ka väikese palga juures peab pension tagama piisava sissetuleku, et madalapalgaliste vaesusrisk ei võimenduks pensionieas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Samavõrd on vaja ka paindlikkust, et jätkuks töökäsi ning vanemaealistel, kes täiskohaga töötada ei soovi või jaksa, oleks võimalusi eneseteostuseks.“
Sotsiaalkaitseministri sõnul saab Eesti pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsemast esimesest, palga suurusest sõltuvast teisest ja vabatahtlikust inimese panusel põhinevast kolmandast sambast. „Solidaarsem esimene sammas eeldab, et selle juures on ka palga suurusest sõltuv teine sammas. Suurem seos inimese enda panusega säilib tuleviku pensionäridel läbi teise samba ja soovijatel ka läbi vabatahtliku kogumispensioni,“ selgitas minister.
Muudatused pensionisüsteemis:

· Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.

· 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem. Pensionivalemi muutmisega hakkame töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguma edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Senised kindlustusosakud jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata. Seos palga suurusega säilib II ja III samba kaudu.

· 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.

· Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti II sambaga liitumise võimalus.
Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm. Mullu 19. jaanuaril kiitis valitsuskabinet heaks pensionireformi põhimõtted ning andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande valmistada ette pensionireformi eelnõu. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitasid eelnõule muudatusettepanekuid ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ning teised ametiasutused.
Pensionireformi eelnõu hakkab edasi arutama Riigikogu.
Rohkem infot pensionisüsteemi uuendamisest ministeeriumi veebis.

Valitsus kiitis heaks määruse eelnõu, millega laiendatakse töötajate ringi, kellel on võimalik saada Eesti Töötukassa kaudu tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Eelnõu kohaselt on need võimalused edaspidi avatud kuni keskmist palka teenivatele inimestele ning ka töövõtulepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötajatele.

„Tööjõuturul toimuvad muutused kiiresti ning seetõttu peab ka riik investeerima töötajatesse, et aidata neil omandada uusi oskusi,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Alates suvest saab veel rohkem inimesi end riigi toel erialaselt täiendada, samuti pakub töötukassa tööandjatele toetust, et parandada töötajate eesti keele oskust.“

Eelnõu järgi antakse lisaks töölepingu alusel töötajale ja avalikule teenistujale ka töövõtu,- käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu alusel töötavale isikule õigus saada tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Võlaõiguslike lepingutega töötavate inimeste arv, kes võivad edaspidi tööturukoolitust saada on umbes 3500 inimest. Tasemeõppe toetuse saajate sihtrühma lisandub seeläbi 9000 inimest.

Kehtiva määruse alusel on üheks tingimuseks koolituse saamisel see, et töötaja sissetulek on väiksem mediaanpalgast. Sissetuleku piiri tõstmisega keskmise palgani laieneb inimeste ring, kellel on õigus neid teenuseid saada, 60 000 inimese võrra. Seejuures jäävad oluliste kriteeriumidena alles madal kvalifikatsioon või vananenud oskused, toetamaks koolitusel ja tasemeõppes osalemist just nende puhul, kel seda enim vaja on.

Eesti keele koolituse kvaliteedi tagamiseks antakse edaspidi nii töötule kui töötajale koolituskaart ainult sellistel koolitustel õppimiseks, mis on kavandatud tasemeeksami sooritamiseks ettevalmistamiseks või A1 ehk keelekasutuse madalaima astme omandamiseks. Ühtlasi avardatakse eesti keele koolitusel osalemise võimalusi, andes ka tööandjale võimaluse taotleda oma töötajatele korraldatud eesti keele koolituse kulude hüvitamist. Töötajate arv, kes ei oska eesti keelt on ligi 50 000.

Eelnõu koostamisel on tuginetud töötukassa nõukogu liikmete, sealhulgas Vabariigi Valitsuse esindajate, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajate ettepanekutele.

Määrus jõustub 2018. aasta 1. juunil.

TAUST

• 2017. aasta mais alustas töötukassa töötust ennetavate teenuste pakkumisega, mis on mõeldud töötajatele, kes vajavad tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimisel oskuste puudumise või aegumise tõttu, samuti tööandjatele, et toetada neid vajalike oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötutele inimestele, kellel puuduliku või vananenud hariduse või oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Toetust makstakse õppima asumisel tasuta õppekohal kutsehariduses, rakenduskõrghariduses või bakalaureuseõppes.

Lisainfot tööturu koolituste kohta leiate töötukassa kodulehelt.

Kutsume ATH ja autistlike laste/noorte vanemaid ning teisi erivajadusega laste vanemaid osalema infoõhtul 8. mail kell 17.00-19.30 Haapsalu Kutsehariduskeskuses.
Teemadeks:
Kutseõppe võimalustest üldiselt ja HKHK näitel, Liina Krips HKHK õppe- ja karjäärinõustaja.
Töötukassa teenused ja võimalused vähenenud töövõimega inimestele.
Oma osalemisest anna palun hiljemalt 7.maiks teada aadressil: serli@sotsmaja.ee Info tel: 4735061, 5886 2323

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovsi esitles valitsusele kavandatavaid töövõimetoetuse seaduse muudatusi, mille kohaselt ei väheneks enam toetuse suurus, kui selle saaja sissetulek kasvab.
Sotsiaalministeerium on analüüsinud vajadust muuta töövõimetoetuse maksmise süsteemi ja sellest lähtuvalt tegi minister valitsuskabinetis kolm ettepanekut.
Esimene neist näeb ette, et töövõimetoetus ei peaks enam sissetuleku suurenemise tõttu vähenema. Praeguse korra järgi vähendatakse töövõimetoetust juhul, kui inimese sissetulek ületab 90-kordset töövõimetoetuse päevamäära, milleks on 1144,8 eurot.
Kui kuu sissetulek ületab 1580 eurot osalise töövõime ja 1908 eurot puuduva töövõime korral, siis töövõimetoetust enam ei maksta. Vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonide hinnangul ei motiveeri aga selline süsteem inimesi kõrgema palga poole püüdlema.
“Muudatus parandab vähenenud töövõimega inimeste motivatsiooni tööturul edasi pürgida ja teha tööd suurema tasu eest. Samuti vähendab muudatus nii töötajate kui ka tööandjate halduskoormust, kuna toetuse arvutamisel ei peaks enam tõendama sissetuleku ühekordse suurenemise põhjuseid, näiteks puhkusetasu,” selgitas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Oskar Lepik.
Teine ettepanek näeb ette töövõimetoetuse arvutamise korra muutmist seoses varasema töövõimetuspensioni suurusega. Nimelt kehtib neile inimestele, kellele varem oli töövõimekaotus määratud vähemalt kaheks aastaks, töövõimetoetuse määramisel erand: kui inimese varasem töövõimetuspension on kehtivast töövõimetoetuse määrast suurem, siis makstakse talle töövõimetoetust samas summas, mis oli tema töövõimetuspension.
“Sellise erandi eesmärk oli tagada sujuvam üleminek töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele. Erand seadis aga ebavõrdsesse olukorda inimesed, kelle püsiv töövõimetus tuvastati viimase ekspertiisiga ainult aastaks, kuid nad olid töövõimetud ka enne seda. Muudatusega kaotatakse ära kahe aasta nõue,” sõnas Lepik.
Ministri kolmanda ettepaneku kohaselt hakataks maksma alla 18-aastasele lapsele töövõimetoetust või töövõimetuspensioni sama ajal toitjakaotuspensioniga.
Töövõimetoetuse seaduse järgi ei maksta toetust inimesele, kellele makstakse pensionit, vaatamata pensioni liigile. Nii töövõimetoetuse kui ka pensioni puhul on tegemist asendussissetulekuga ning inimesele ei maksta korraga mitut asendussissetulekut.
Muudatusega tehakse erand olukorras, kus töövõimetoetust või töövõimetuspensionit saava alla 18-aastase inimese üks vanematest on lahkunud ning tal tekib õigus saada toitjakaotuspensioni. See seab ühe vanema kaotanud lapsed teistega võrdsemasse olukorda.

Vallad ja linnad saavad taotleda Euroopa Liidu toetust kokku ligikaudu 2000 erivajadustega inimese kodu kohandamiseks, et parandada nende iseseisvat toimetulekut.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rõhutas, et kohandamine ei ole piiratud ühegi kindla puudeliigiga. Kuulmispuudega inimene vajab tema erivajadust arvestavat signalisatsioonisüsteemi (nt suitsuandurit) või nägemispuudega inimene kortermaja fonoluku süsteemi kohandamist. „Soovime, et erivajadustega inimesed saaksid paremini ühiskonnas täisväärtuslikult toime tulla. Selleks ulatame oma abikäe, et nende elu lihtsamaks teha,” ütles minister Iva. „Oma kodus mugav toimetamine ja hästi liikuma pääsemine peaks olema iseenesest mõistetav. Mul on hea meel, et saame ligi kahe tuhande puudega inimese igapäevast elukvaliteeti parandada.”

Taotlusi kodu kohandamiseks hakkavad inimestelt vastu võtma elukoha omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste tegemisel. Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk – kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused, nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga. Rajada võib ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale.

Elanike taotluste alusel koostab omavalitsus taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle rahandusministeeriumile otsuse tegemiseks. Pärast toetusotsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ning rahandusministeerium kompenseerib linna või valla kulud kuni 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetusi antakse sotsiaalkaitseministri määruse alusel, nende väljamaksmist korraldab rahandusministeerium.

Toetust saavad kohalikud omavalitsused kokku ligi 10 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist. Aastaks 2023 on planeeritud kohandada üle Eesti 2000 erivajadusega inimese eluruumid.

Vaata ka:
· Täpsem info rahandusministeeriumi koduleheküljel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/valistoetused/meetmed#pie
· Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva määrus “Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine” (26.02.2018): https://www.riigiteataja.ee/akt/128

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks haiglavõrgu arengukava määruse muudatused, millega lisatakse haiglavõrgu haiglate loetellu sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Haigla lisamine loetellu parandab oluliselt taastusravi teenuste kättesaadavust riiklikus haiglavõrgus.

„Haapsalu taastusravihaiglas on tipptehnoloogilised võimalused väga heal tasemel taastusraviks. Lisaks ravitööle osaleb haigla aktiivselt taastusravi spetsialistide koolituses, on oluline praktikakoht ja residentuuri baasasutus,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Haigla lisamine riiklikku haiglavõrku annab riigile kindluse, et ka keerukamate neuroloogiliste probleemide puhuks on taastusraviteenused ka pikemas perspektiivis riigi poolt inimestele tagatud. Seega võime selle otsusega väga rahul olla.“

Haigla on spetsialiseerunud kolmele peamisele taastusravi suunale: lülisamba kahjustusega haigete taastusravi, muu neuroloogiline sh laste taastusravi ning lihasluukonna haigustega haigete taastusravi. Lisaks tavapärase taastusravi võimalustele on haiglal kliiniline liikumis- ja kõnnianalüüsi labor, tervise edenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse labor ja abivahendikeskus.

Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse lisamine aitab tagada taastusraviteenuste kättesaadavuse haiglavõrgus. Haapsalu taastusravihaigla pakub statsionaarse taastusravi teenust patsientidele kõigist Eesti piirkondadest.
Seni tähtajaliselt 15 aastaks kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelu kehtivus muutub tähtajatuks ning edaspidi tehakse muudatusi haiglate loetlus seadusest lähtuvalt ja vastavalt vajadusele.

Vanaduspensioniealistele (on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka) kes ei tööta ja kes on arvele võetud tööotsijana, osutatakse järgmisi tööturuteenuseid: 1) tööturukoolitus; 2) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 3) tööpraktika; 4) ettevõtluse alustamise toetus; 5) ettevõtluse toetamine (ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu, individuaalse nõustamise ja mentorluse kulu hüvitamine ning mentorklubis osalemise võimaldamine); 6) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 7) tööks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine.

Kodulehelt saab konkreetse teenuse alt vaadata, millega tegu. Eraldi rubriiki, teenused vanaduspensioniealistele, ei ole

Peale eelarve ülevaatamist aasta esimeste kuude tarbimise põhjal hakkab Sotsiaalkindlustusamet alates 1. aprillist uuesti hüvitama Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid abivahendeid, mis on mõeldud tööealistele isikutele.

Sotsiaalkindlustusameti abivahendite valdkonna juht Berit Rohtjärve sõnul on ei teki tänaste prognooside kohaselt puudujääki Euroopa Sotsiaalfondi vahendite osas, millest hüvitatakse abivahendeid tööealistele isikutele. „Sellest tulenevalt saame alates 1. aprillist võimaldada tööealistele inimestele soetada taas riigipoolse soodustusega abivahendeid, mille hüvitamine veebruaris peatati. “ ütles Rohtjärv.

Tõendi ja kehtiva isikliku abivahendi kaardi alusel võib inimene endale vajaliku abivahendi üürida või soetada otse abivahendi ettevõttest.

Laste ja vanaduspensioniealiste isikute abivahendite puhul, mida hüvitatakse riigieelarvest, on hüvitised endiselt peatatud.

27. aprillil algusega kell 10:00 – 12:00 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas (aadress Kastani 7) nägemispuudega inimestele abivahendite esitlus.
Abivahendeid tutvustab Abivahendikeskus Silmalaegas Tallinnast.
Oodatud on kõik, kel nägemisega probleeme!

Koduleht www.dementsus.ee on haridusliku eesmärgiga loodud pidevalt täienev ja arenev elektrooniline ressurss, mis on mõeldud dementsussündroomiga elavate inimeste ja nende lähedaste toetamiseks ja elukvaliteedi võimalikult kaua kõrgena säilitamiseks. Kodulehelt leiavad tööks vajalikku abimaterjali ka tervishoiu- või sotsiaalhoolekandespetsialistid.

Kodulehelt võib leida mitmekülgset teavet dementsussündroomi kohta, sealhulgas on põhjalikult kirjeldatud dementsuse sümptomeid ja raskusastmeid, mis aitab perel paremini haigust silmas pidades tulevikku planeerida. Lisaks oleme kokku kogunud ja kohandanud praktilisi nõuandeid dementsusega elavatele inimestele ja nende lähedastele ning kajastanud tervise- ja sotsiaalhoolekandeasutusi, kust pere võiks täiendavat abi ja toetust saada.

В ПОМОЩЬ ПРИ ОЦЕНКЕ ТРУДОСПОСОБНОСТИ ДЛЯ ХОДАТАЙСТВУЮЩЕГО ЛИЦА

Для того, чтобы получить оценку продолжительному и постоянному состоянию1, возникшему в результате нарушения здоровья, вам необходимо предпринять следующее:

1. перед тем, как отправиться на экспертизу по оценке трудоспособности, не менее чем за 6 месяцев до этого посетите своего семейного или лечащего врача;
2. если речь идет о заболевании, лечением которого занимался в основном врач-специалист, то запланируйте визит к врачу-специалисту с достаточным запасом времени;
3. на приеме сообщите врачу, что вы желаете пройти оценку трудоспособности, и опишите ограниченные возможности, вызванные вашим состоянием здоровья;
4. попросите врача внести результаты вашего визита в инфосистему «э-здоровье» (www.e-tervis.ee) и убедиться, что в инфосистеме содержатся все диагнозы с описаниями, подтверждающие ваше состояние.
5. вы также можете самостоятельно проверить наличие данных о состоянии здоровья, зайдя на портал для пациентов: www.digilugu.ee.

ДЛЯ ВРАЧА

Для оценки постоянной трудоспособности (в т. ч. для установления степени тяжести недостатка здоровья) экспертные врачи используют данные, внесенные в инфосистему «э-здоровье»:

• диагнозы и эпикризы за последние пять лет (при необходимости – вся история болезни);
• рецептурные лекарства и медицинские приспособления, выписанные по данным центра рецептов в течение последних двух лет;
• данные листов нетрудоспособности за последние два года (эпизоды и диагнозы, являющиеся причиной использования листа нетрудоспособности).

Если ваш пациент отправляется на экспертизу по оценке трудоспособности (или для установления степени тяжести недостатка здоровья), то, пожалуйста, введите в информационную систему «э-здоровье»:

• всю важную информацию, которая поможет оценить ограниченные возможности пациента в совершении повседневных действий;
• информацию, которая даст обзор функционального состояния пациента (напр., пояснения результатов объективных обследований и др. показателей).

Если в инфосистеме «э-здоровье» нет указанных в ходатайстве и подтверждаемых медицинских данных об ограниченных возможностях пациента или они недостаточны для определения трудоспособности, то:

• оценка приостанавливается, и
• касса по безработице обращается с письменным запросом к врачам, названным экспертным врачом для получения необходимых данных.

Если данные, подтверждающие ограниченные возможности пациента, предоставить невозможно (заболевание не было диагностировано, не проводилось обследований и т. п.), то касса по безработице попросит экспертного врача дать оценку на основании имеющихся данных или сообщить, что в связи с отсутствием данных оценку дать не предоставляется возможным.

По сути, запрос дополнительных данных означает, что для пациента увеличивается время принятия решения об оценке трудоспособности, а значит, и связанного с этим назначения пособия на трудоспособность и установления степени тяжести недостатка здоровья и принятия решения о назначении пособий лицам с недостатком здоровья.

Kojale on viimasel ajal korduvalt saadetud küsimusi töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse maksustamisega ning täiendava tulumaksuvabastuse saamisega seoses. Lähtudes eeltoodust edastame selgitava teabe.

Töövõimetoetus on toetus, mis ei ole tulumaksuga maksustav ja mida maksab Eesti Töötukassa. Töövõimetustoetus ei lähe arvesse iga-aastase kogutulu arvutamisel nt tuludeklaratsiooni täitmisel ja maksuvaba tulu osa arvutamisel. Selles osas ei toimu muudatusi ka 2018.aastal.

Töövõimetuspension on pensioni alaliik, mida maksab Sotsiaalkindlustusamet ja mis on  tulumaksuga maksustatav. 2018.aastal kuulub pension alates  esimesest eurost tulumaksustamisele ning täiendav tulumaksuvabastus (mis täna on 180 eurot) asendub  tulumaksuvabastusega summas 0 kuni 500 eurot.

Näiteks: kuni 1200 eurot kuus teenivale inimesel tõuseb tulumaksuvaba miinimum senise 180 euro asemel 500 euroni kuus. Suuremat sissetulekut saavate inimeste puhul väheneb miinimum järk-järgult ja rohkem kui 2100 eurot kuus teenivatel inimestel tulumaksuvabastus puudub.

Oluline muudatus alates 01.01.2018, et kui hetkel vaadatakse kõiki hüvitisi (pension, vanemahüvitis, kahjuhüvitis), töötasu jne eraldiseisvana, siis alates 01.01.2018 vaadatakse tulusid kogutuluna s.t kõik tulumaksuga maksustatavad tulud liidetakse kokku ja selliselt saadakse isiku kogutulu brutona. Alates 01.01.2018 peab isik väga hästi teadma enda tulumaksuga maksustatavat kogutulu kalendriaasta lõikes ja lähtuvalt sellest oskama ettenähtud tulumaksuvabastust rakendada. Aastatuluna arvestatakse: töötasu ja muu tasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, vanemahüvitist, kahjuhüvitis, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.

Näiteks: Töötaja, kes saab 2018. aastal brutotöötasu 1000 eurot kuus, saab tulu 12 000 eurot aastas ja tema maksuvaba tulu on 500 eurot kuus ehk 6000 eurot aastas. Töötaja, kes saab brutotöötasu 1000 eurot kuus ja vanaduspensioni 425 eurot kuus, saab tulu 17 100 eurot aastas (12 000 + 5100) ja tema maksuvaba tulu on 4500 eurot aastas (375 eurot kuus).

Abimaterjal:

Info tulumaksumuudatustest: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksuvaba-tulu-arvestamine-maksudeklaratsioonil-tsd-alates-1

Abi arvestuse ja võrdluse 2017. aasta ja 2018. aasta kohta: https://tulumaks.ee/

Laupäeval 11.11  kell 11.00,  Läänemaa Vaegkuuljate ühing, kutsub huvilisi Haapsalu Sotsiaalmaja Apelsini tuppa kuulama loengut: Pakatav elurõõm eeterlikest õlidest ja kristallidest.

Oled oodatud osalema mõnusal doTerra eeterlike õlide ja kristallide inspiratsioonihommikul, kus proovime ja räägime immuunsusest ja rõõmu tõstvatest eeterlikest õlidest ja kristallidest, milleks ja kuidas neid kasutada ohutult ja õigesti.

Külalislektor Tallinnast