Abivahendite määruse muudatused alates 01.10.2019

Alates 1. oktoobrist 2019 jõustub abivahendite määruse muudatus, milles on tehtud erinevaid täiendusi. Järgnevalt on välja toodud olulisemad määruse täiendused.

Ühe suure muudatusena täiendati oluliselt nende abivahendite loetelu, kus puudub korduva tõendi vajadus. Korduva tõendi kaotamine tähendab seda, et kui inimene on eelnevalt tõendi alusel abivahendeid soetanud ja selle kohta on tema isikliku abivahendi kaardil kanne olemas, ei pea ta uut arstitõendit esitama. Pärast muudatust jääb korduva tõendi vajadus 41 abivahendi puhul, mh madratsid lamatiste vältimiseks, seisuraamid, jalatsid ja kuulmisaparaadid.

2019. aasta jaanuaris jõustunud muudatustega ei vaja vanaduspensioniealised inimesed enam uriini imavate abivahendite ostmiseks kordustõendit (ISO-kood 09.30), sest selle sihtrühma vajadus enamasti ei muutu. Uue muudatusega laiendatakse erisust ka tööealistele inimestele. Uriinipidamatuse jaoks mõeldud toodete, sh mähkmete ostmisel vajavad korduvat tõendit hetkel veel lapsed (kuni 18-aastased), sest nende olukord vajab edasist analüüsi.

Täiendavalt kaotatakse sihtrühmi läbivalt kordustõendi vajadus järgmistel abivahenditel:

● puusaproteesid (ISO-kood 06.24.18) ● sukajalgatõmbaja (ISO-kood 09.09.03) ● tualetitoolid (ISO-kood 09.12.03) ● potikõrgendused (ISO-kood 09.12.15) ● tualettpaberitangid (ISO-kood 09.12.27) ● siibrid (ISO-kood 09.12.33) ● püsikateetrid (ISO-kood 09.24.03) ● ühekordsed kateetrid (ISO-kood 09.24.06) ● peenisekatted (ISO-kood 09.24.09) ● vanni- ja dušitoolid (ISO-kood 09.33.03) ● vanni-, duši- ja mähkimislauad (ISO-kood 09.33.12) ● ühe käega käsitsetavad käimisabivahendid (ISO-kood 12.03) ● käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks (ISO-kood 12.06) ● autokohandused mootori käsitlemiseks(ISO-kood 12.12.04) ● liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) ● puudega lastele mõeldud kolmerattalised pedaalidega jalgrattad (ISO-kood 12.18.06.02) ● käsiratastoolid (ISO-kood 12.22) ● elektrilised ratastoolid (ISO-kood 12.23.06) ● kärud (ISO-kood 12.27.07) ● libistamislauad ja -matid (12.31.03)

● teisaldatavad käsipuud tõusmiseks (ISO-kood 12.31.09) ● tõsterihmad ja -rakmed (ISO-kood 12.31.15) ● lingtõstukid (ISO-kood 12.36.03) ● voodilauad (ISO-kood 18.03.15) ● eriistmed (ISO-kood 18.09.21) ● seljatoed (ISO-kood 18.10.03) ● elektrilise reguleerimisega voodid (ISO-kood 18.12.10) ● toetusabivahendid (ISO-kood 18.18) ● kaasaskantav kaldtee (ISO-kood 18.30.15) ● raadiosagedusega ülekandesüsteemid (ISO-kood 22.18.24) ● dialoogiseadmed (ISO-kood 22.21.09) ● visuaalse signaaliga seadmed (ISO-kood 22.27.03) ● mehaanilise signaaliga seadmed (ISO-kood 22.27.09) ● keskkonnahäiresüsteemid (ISO-kood 22.27.21) ● haaramistangid (ISO-kood 24.21.03)

Vanaduspensioniealistel inimestel tehakse täiendav muudatus, millega kaotatakse uriinipidamatuse abivahendite esmase tõendi vajadus. See tähendab, et vanaduspensioniealine inimene ei pea uriinipidamatuse kompenseerimiseks mõeldud (ISO-kood 09.30) toodete (nt mähkmete, sidemete) vajaduse tekkimisel esitama esmast tõendit.

Abivahendite loetelu korrastamine

Riigi kompenseeritavate abivahendite loetelust võetakse välja mitmed tooted.

Oluline muudatus puudutab treening- ja ergomeeterjalgrattaid. Abivahendite loetelust leiab tooted ja vahendid, mille abil saab ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustust või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist või sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Sellised abivahendid on näiteks proteesid, ratastoolid, kuulmisabivahendid, mis kompenseerivad ja parandavad inimese iseseisvat toimetulekut, mh füüsilist iseseisvust. Treening- ja ergomeeterjalgrataste puhul leidub riiklikus süsteemis alternatiivseid toetavaid teenuseid teistes süsteemides, näiteks taastusravi. Need aitavad taastada ja säilitada inimese füüsilist ja vaimset võimekust, näiteks insuldijärgselt halvatud kehaosa tööd.

Kolmerattalised standardsed jalgrattad on mõeldud selleks, et neid kasutataks laiemal eesmärgil kui puudest tuleneva lisavajaduse kompenseerimiseks. Kolmerattalised standardsed jalgrattad on osaliselt käsitatavad kui mugavusabivahendid, mida kasutatakse asendustootena autole või bussiühenduse kitsaskohtadele. Näiteks on sotsiaalkindlustusametile esitatud eritaotlus jalgratta väljaostuks põhjendusega, et auto kasutamine on riigisoodustusega jalgratta soetamisest kulukam. See ei ole puudest tuleneva lisavajaduse kompenseerimine. Kui aga inimene vajab siiski konkreetselt puudest tingitud erivajaduse tõttu spetsiaalsete kohandustega jalgratast, saab ta ametile esitada erimenetluse taotluse.

Täiendavalt võetakse riigi rahastatavate toodete loetelust välja varbasirutajad ja -toed, sõrmikud ja labakindad, mittelibisevad alused, abivahendid lõikamiseks, hakkimiseks ja tükeldamiseks, lugemis- ja töövalgustid, helistamistarvikud, raamatutoed ja -hoidjad. Enamiku toodete puhul on loetelust väljavõtmise põhjus selles, et tegemist ei ole puudest tuleneva vajadusega. Neid tooteid võib vajada ka inimene, kellel ei ole puuet ega töövõime langust. Kui aga inimene vajab puudest tulenevate kohandustega toodet, võib ta jätkuvalt esitada sotsiaalkindlustusametile erisuse taotluse.

Abivahendi piirhindadega seotud muudatused

Ühtlasi tõstetakse mitmete abivahendite piirhindu. Näiteks tõstetakse puudega lastele mõeldud kohandustega kolmerattaliste jalgrataste (ISO-kood 12.18.06.02) üürimise piirhinda 41.50 eurolt 68 euroni.

Lisaks tõstetakse autole mõeldud käsijuhtimisseadme (ISO-kood 12.12.04) piirhinda 885 eurolt 1500 euroni. Liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) piirhind ühtlustatakse käsijuhtimisseadme piirhinnaga samale tasemele, sest tegemist on samal eesmärgil kasutatavate ja sageli sarnaste seadmetega.

Tõendi nõude muudatused

Lamatiste vältimiseks mõeldud madratsi tõend (ISO-kood 04.33.06) laieneb edaspidi muudele lamatiste vältimise toodetele (ISO-kood 04.33.03.02).

Elektrilise reguleerimisega voodile (ISO-kood 18.12.10) väljastatud tõend laieneb libilinadele (ISO-kood 12.31.03.02) ja voodilauale (ISO-kood 18.03.15).

Nii saab näiteks elektrilise reguleerimisega voodi tõendiga soetada hiljem vajaduse tekkimisel libilina või voodilaua ilma täiendava tõendita.

Abivahendite kirjeldustes ja kompenseerimise tingimustes tehtavad täpsustused

Kommunikatsioonivõimendi (ISO-koodi 22.06.06) juurde lisatakse eritaotluse klausel. Edaspidi saab kommunikatsioonivõimendit soetada ainult eriotsuse alusel.

Pestavate aluslinade (ISO-koodi 09.30.45) juures tehakse tehniline parandus ning lisatakse märge „H“ veergu. Seega, edaspidi ei saa inimene, kes viibib hooldusteenusel, soetada pestavat aluslina riigisoodustusega. Põhjuseks on asjaolu, et pestavad aluslinad on otseselt seotud hooldusteenuse osutamisega ning vajaduse tekkimisel peab need tagama hoolekandeasutus.

Käsijuhtimisseadme (ISO-kood 12.12.04) ja liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) näidustuse lahtrisse lisatakse nõue, et inimesel peab olema abivahendi saamiseks kehtiv autojuhiluba. Nõue tagab, et riik rahastab autoga juhtimiseks mõeldud kohandusi inimesele, kellel on kehtiv juhtimisõigus.

Keskkonnahäiresüsteemide (ISO-koodi 22.27.21) näidustuse lahtrisse lisatakse sihtrühma täpsustus, mille kohaselt saab laps osta riigipoolse soodustusega keskkonnahäiresüsteemi alates kuuendast eluaastast.

Lisainfo: Merlin Veinberg, sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse nõunik merlin.veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee, 4350594

Puuetega inimeste arv

Veidi statistikat – Läänemaal elab 20646 inimest, neist 9,6% on puudega 1978 (lapsi 133, tööealisi 933, vanaduspensioniealisi 912), oleme üks tervema elanikkonnaga maakondi Eestis (näit. Põlvamaal on see % – 24,7)
Keda huvitab täpsem statistika, siis see on nüüd avalik

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/statistika-ja-aruandlus/hoolekande-statistika-kohalike-omavalitsuste-loikes?fbclid=IwAR13jf4iE-MtPy19pocAdTwG8pjGFdt_rampToBd9tNrJSYdecFyvPR6xLQ

Läänemaa Koja töö- ja huvireis Harjumaal.

24.-25. septembril toimus Läänemaa Puuetega Inimeste Koja (Koda) seminarnõupidamine Laitse Rallypargi puhkemajas. Seminar oli mõeldud ühingute aktivistidele sotsiaalvaldkonda puudutava informatsiooni edastamiseks. Lisaks seminariteemadele said liikmed tutvuda Laitse vaatamisväärsustega.
Laitse Rallyparki jõudes tutvustas omanik Üllar Suvemaa vanaautode näitust. Kollektsioonis on pea 50 iludust: tõldautod, BMW, NL-aegsed ja USA-raud (Chevrolet).
Esimese päeva seminari teema: Sotsiaalabi ja -hooldustöö probleemid ja mured Läänemaal, mille esitas Koja tegevjuht Jaak Pihlakas. Pikemalt oli juttu Koja tulevikust ja rahastamisest ning kuidas aktiviseerida ja toetada ühingute tegevust.
Teise päeva seminari juhtisid Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare teemal: Haapsalu sotsiaaltöö mured ja tulevikusuunad ja Haapsalu Sotsiaalmaja direktor Serli Küünarpuu teemal: Haapsalu Sotsiaalmaja tegevuse tulem, tulevikusuunad. Seminari kokkuvõtete tegemisel esitati küsimusi ja uusi mõtteid puuetega inimeste elukvaliteedi parandamiseks. Murevõtmeks jäi õhku rippuma, et napib aktiivseid ja teotahtelisi inimesi, kes oleks ühingute eesotsas aitamas puuetega inimesi.
Kahe tööpäeva lõpetuseks saime trikiautoga testida oma oskusi Rallypargi slaalomirajal. Autoga pööret sooritades tuli rooli keerata vastupidiselt suunale.
Koju sõites külastasime Laitse Graniitvillat ja Laitse lossi kõrval rajatud madalatest elupuudest kuplikujulist hekklabürinti, mis kannab nime „Tuhande tuti mägi”.
Mõttetalgute pidamine on vajalik, sest koostöös peitub jõud ja jagatud mure on pool muret.
Suur tänu Kojale ürituse korraldamise ja uute kogemustepagasi täiendamise eest!

Tiiu Leidsalu

Läänemaa Nägemisvaegurite Ühingust

Ranniku Puhkekeskuse hinnakiri Eesti Pimedate Liidu Jursu puhkebaas Läänemaal, Topul

1. Ööbimine / puhkamine / üritused 15 € in / öö (10.50 € in /öö EPL liikmetele) Hind ei sisalda hommikusööki

2. Peamaja rentimine üheks ööpäevaks 250 € (175 € EPL liikmetele) Sisaldab 29 voodikohta ja peosaale

3. Peamaja peosaali rent Alates 75 € (alates 50 € EPL liikmetele)

4. Puhkemaja nr 6 rentimine üheks ööpäevaks 150 € (105 € EPL liikmetele)

5. Saunamaja Eerika rentimine üheks ööpäevaks Kuni 7 in 150 € (105 € EPL liikmetele) Üle 7 in on hind kokkuleppel

6. Eerika sauna kasutamine üheks õhtuks Kuni 10 in 70 € (50 € EPL liikmetele)

7. Juhtkoera majutamine 1 € / öp (ka EPL liikmetele)

– Hinnad sisaldavad käibemaksu. – Hinnas sisalduvad voodipesu ja saunalina. – Toitlustus on kokkuleppel. – Oma toiduvalmistamise võimalus. – Paadi vette laskmine ja hoidmine on kliendile tasuta. – Ranna ja ujumissilla kasutamine on kliendile tasuta. – Broneerimisel võidakse rakendada broneerimise tasu. – Kohapeal puudub kaardiga maksmise võimalus.

Olete oodatud!

Madis Raudsepp Ivika Raudsepp Juhataja Perenaine Tel +372 5343 3001 Tel +372 5595 4824 madis@rannik.ee ivika@rannik.ee

Abivahendite esitluspäev nägemispuudega inimestele.

12. aprillil algusega kell 10:00 – 12:00 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas (aadress Kastani 7) nägemispuudega inimestele abivahendite esitlus. Sel päeval nägemiskontrolli ei teostata.
Abivahendeid tutvustab Abivahendikeskus Silmalaegas Tallinnast.
Oodatud on kõik, kel nägemisega probleeme!

Läänemaa Nägemisvaegurite Ühing
Tiiu Leidsalu,
mob. +37258503765

1. aprillist tõuseb pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande hind

1. aprillist tõuseb ka pensionide, toetuste ja hüvitiste ühe kojukande hind seniselt 7.70 eurolt 8.10 euroni.

Pensionide, toetuste ja hüvitiste kojutoomise väljamaksmise periood on 5.–15. kuupäevani. Eesti Töötukassa makstava töövõimetoetuse kojukanded toimuvad hiljemalt 10. kuupäeval. Pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande teenust osutab sotsiaalkindlustusametile ja töötukassale Omniva.

Need inimesed, kelle pensionid, toetused ja hüvitised kantakse pangakontole, ei pea midagi maksma. Kes vajavad kojukannet, soovitaks uurida, kas kuulutute nende hulka, kes saavad taotleda seda tasuta.
Tasuta kojukannet saavad liikumistakistusega inimesed või need, kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav. Taotluse vorm asub sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Blanketid/Pension/avaldus_valjamaksuviisi_valikuks_2015.pdf . Töötukassa tingimused on samad – põhjendatud taotluse esitamisel maksab töötukassa töövõimetoetust sügava puudega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav. Seega suhelge vajadusel enda juhtumikorraldajaga või saatke vabas vormis avaldus aadressile info@tootukassa.ee .

Iga kaheksas Eesti elanik on puudega. Kas tõesti?

Statistika järgi on iga kaheksas Eesti inimene puudega. Kui aga arvudesse süveneda, siis selgub, et maakonniti on numbrid väga erinevad. Miks see nii on ja mis asi üldse on puue?
Eestis on 158 474 puudega inimest ning sotsiaalkindlustusametile esitatakse kuus keskmiselt 6200 puude tuvastamise taotlust. Neist 60% on korduvtaotlejad, kellele on varem juba puue määratud, 40% on esmased taotlejad. Igal aastal lisandub väga palju uusi puude taotlejaid, kelle hulka kuuluvad peamiselt tööealised inimesed.
Puuetega inimeste arv on maakonniti väga erinev. Kõige rohkem on puuetega inimesi Põlva maakonnas – neljandik elanikest. Kõige vähem on puuetega inimesi Harjumaal, umbes seitse protsenti. Vanuserühmade lõikes on pilt veelgi vastuolulisem. Nii on üle poolte Põlvamaa pensioniealistest inimestest puudega, samas kui Harjumaa pensioniealistest inimestest on puudega vaid viiendik.
Nii suured erinevused tekitavad palju küsimusi. Miks on inimeste tervis piirkonniti nii erinev? Kas meie inimeste tervis on tõesti nii halb? Või kas puuet taotletakse, ilma et see oleks õigustatud, tehes sellest endale lisasissetulek?
Mis on puue?
Puue on pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund, mida iseloomustab keha mõne struktuuri või funktsiooni püsiv puudulikkus või häire (üks või mitu). Seda häiret või puudulikkust ei saa ravi või ravimitega kompenseerida või oluliselt leevendada. Seetõttu on inimese toimetulek tavaolukordades piiratud ning ta vajab hakkama saamiseks teenuseid ja/või abivahendeid.
Puude esmadiagnoosimise korral on ravi tulemuslikkuse hindamiseks vajalik vähemalt kuue kuu pikkune periood (näiteks traumade, depressiooni, südame-veresoonkonna või luu- ja lihaskonna haiguste korral). Ilma selleta on vara rääkida piirangutest, mida pole raviga võimalik kompenseerida. Seetõttu on ka sellisel juhul vara tulla puuet taotlema.
Töövõime hindamise käigus hindab töötukassa piiranguid töötamisel ning sotsiaalkindlustusamet hindab puude tuvastamise käigus piiranguid ühiskonnaelus osalemisel. Seega ei võrdu töövõime vähenemine automaatselt puudega.
Mis ei ole puue?
Inimestes võib tekitada segadust asjaolu, et puude mõiste on ajas muutunud. Tänapäeval vaadeldakse puuet sotsiaalses kontekstis – kuidas inimese reaalselt erinevates keskkondades toime tuleb. Näiteks kui inimesel on astma, mida saab rohtudega kontrolli all hoida ning mis ei takista tal ühiskonnaeluga hakkama saamist, siis tal puuet ei ole.
Puue ei ole see, kui inimene vajab ägeda või kroonilise haiguse ravi või peab sagedasti külastama arsti. Puue ei võrdu ka tingimata haiguse või vigastusega. Ka pärast ägedat haigestumist või traumajärgset seisundit ei saa hinnata, kas inimesel võib olla puue. Näiteks kui inimene murrab jalaluu, siis reeglina see paraneb ja kuue kuu jooksul selgub, kas inimene taastub vigastusest või jäävad talle takistused ühiskonnaelus hakkamasaamisel.
Kindlasti ei ole puue hariduslik erivajadus, näiteks erinevad õpivilumuste häired. Häälikuseade vajadus ei põhjusta kõnepuuet. Sageli infektsioonhaigusi põdevate laste puhul, kes puuduvad seetõttu lasteaiast või koolist, on tegemist sagenenud ravivajadusega, mitte puudega. Kui raviarst pole neil puhkudel kirjeldanud püsivaid funktsioonipiiranguid, puudub puude tuvastamiseks alus. Lapse abistamine ravimitega mõned korrad päevas on eakohane kõrvalabi ja see ei ole puude tuvastamise aluseks. Piiranguid põhjustavaid seisundeid peab hindama kitsam eriala spetsialist (näiteks kliiniline logopeed lapse kõnepuuet, mida kinnitab lasteneuroloog või -psühhiaater).
Ka erivajadus pole sama, mis puue. Kui inimese abivajadus suureneb vanuse tõttu, ei ole see puue, vaid eakohane muutuse. Sel juhul tuleb inimesele pakkuda igapäevaeluga toimetulekuks vastavaid teenuseid, mitte taotleda puuet.
Raviteenuste vajadus ei ole puude tuvastamise aluseks, puude mittetuvastamise otsus ei ole takistuseks vajalike raviteenuste saamisel. See tähendab, et inimese abistamiseks on teisigi võimalusi kui vaid puude määramine. Puude õiglane määramine on aga oluline selleks, et kõik abivajajad saaksid vajalikku tuge ning abi jõuab abivajajani.
Kuidas määratakse puuet?
Sotsiaalkindlustusameti ekspertarst hindab taotluse ja raviarsti terviseandmete põhjal, kas ja millise raskusastmega puue määrata. Inimene saab siinkohal ise väga palju menetluse kiirendamisele kaasa aidata. Selleks tuleb enne taotluse esitamist käia oma pere- või eriarsti vastuvõtul ning paluda arstil kindlasti teha terviseandmete kohta sissekanne tervise infosüsteemi.
Palju on Eestis puudega inimesi?
Eestis on 158 474 puudega inimest. Neist 52% (81 957) on pensioniealised, 41% tööealised (64 673) ja 7% (11 844) lapsed. Sotsiaalkindlustusamet maksab puuetega inimeste sotsiaaltoetust 5,7 miljonit eurot kuus, mis teeb aasta peale kokku 70 miljonit eurot. Harju maakonnas on kokku 43 879 puudega inimest, mis tähendab, et 7,5% Harju maakonna elanikest on puudega.

Aprillis tõuseb pension ja töövõimetoetus

Aprillis toimub iga-aastane indekseerimine, mis toob kaasa kõigi pensionide tõusu. Lisaks vanaduspensionidele tõusevad ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid ning suureneb rahvapensioni määr.

1. aprillist kasvab umbes 350 000 pensionäri pension keskmiselt 8,4%. Nagu ei ole olemas keskmist inimest, ei ole ka kõigi jaoks kehtivat keskmist pensioni ega täpselt ühesugust pensionitõusu. Igale inimesele arvutatakse individuaalne pension, mis sõltub tema eelnevast tööpanusest ning suureneb indekseerimise tulemusel erinevalt. Pensioni täpne kasv sõltub pensionäri pensionistaažist. Näiteks tõuseb 44-aastase staažiga inimese keskmine pension seniselt 446,5 eurolt 483,24 euroni.

Igal aastal ümber arvutatava pensioniindeksi suurus sõltub sellest, kuidas on kasvanud eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ja muutunud tarbijahinnaindeks. Sel aastal on indeksi väärtus 1,084. Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 191,6 eurot ja aastahinne 6,627 eurot. Lisaks baasosa ja aastahinde tõusule suureneb rahvapensioni määr 189,31 eurolt 205,21 euroni.

Kes soovib saada varakult aimu oma pensionitõusu suurusest, saab sotsiaalkindlustusameti kodulehel kasutada indekseerimise kalkulaatorit. Kui sisestada sinna praegune pensionisumma, annab kalkulaator tulemuseks eeldatava uue pensionisumma. Kalkulaatoriga saab arvutada vaid uut vanaduspensioni summat ja see annab õige tulemuse vaid juhul, kui kõik vanaduspensioni saamise alused on jäänud samaks. Näiteks kui vanaduspensionär on vahepeal käinud tööl ning otsustab edaspidi kasutada töötasult tulumaksuvabastust, ei pruugi kalkulaator anda täpset tulemust.

2019. aasta indeksi järgi ümber arvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist. Oma uut pensioni suurust saab alates 1. aprillist vaadata riigiportaali eesti.ee alalehelt Minule makstav pension, toetused ja hüvitised. Lisainfot leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ja infotelefonil 661 0551.

Töövõimetoetust arvutatakse päevamäära järgi. 2019. aasta 31. märtsini on töövõimetoetuse päevamäär 12,72 eurot.

Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on (kuni 31. märtsini 2019):
osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (7,2504 eurot päevas, keskmiselt 217,51 eurot kuus);
puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (12,72 eurot päevas, keskmiselt 381,60 eurot kuus).

Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on (alates 1.aprillist 2019):
osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (7,8603 eurot päevas, keskmiselt 235,81 eurot kuus);
puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (13,79 eurot päevas, keskmiselt 413,70 eurot kuus).

Töövõimetoetuse kalkulaatori leiad siit: https://www.sm.ee/et/toovoimetoetus#T%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imetoetuse%20kalkulaator

2019. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

· 1. jaanuarist alustab tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon, mida tänavu katsetati Pärnus. Kriisiabi telefoni number on alates 1. jaanuarist 116 006. Eesmärk on anda abivajajale kohest emotsionaalset tuge ja julgustada võtma kontakti teiste abistavate süsteemidega – ohvriabi töötajaga, naiste tugikeskusega, kohaliku omavalitsusega, perearstiga.

· Perearsti nõuandetelefonilt 1220 hakkab saama isikustatud nõu. Kui praegu on telefoninõuanne anonüümne, siis alates 2019. aasta 1. augustist tekib nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. See võimaldab saada nõuandetelefonil tulevikus ka näiteks lühiajalist retseptipikendust juba väljakirjutatud ravimitele. Lisainfo tervishoiuteenuste loetelu muudatustest: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-voimalused-laste-raviks-ja-tugevneb-peremeditsiin

Laste ja perede heaolu suureneb tänu pereteraapia ja vanemlike oskuste arendamise programmidele, mis saavad 2019. aastast täiendava riikliku püsirahastuse. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ on 2019. aastal võimalik kaasata senisest üle kahe korra rohkem väikelaste vanemaid, laieneda rohkematesse kohalikkesse omavalitsustesse ja suurendada rahastust Ida-Virumaal. Mitmedimensioonilist pereteraapiat saab pakkuda järjepidevalt kuni 200 lapsele aastas, tagades, et mitmekülgsete probleemidega lapsed saavad abi, mis aitab ennetada probleemide süvenemist ja edasiste õigusrikkumiste toimepanemist. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/laste-ja-perede-programmid-saavad-riikliku-pusirahastuse

Abivahendite kättesaadavus paraneb veelgi, et paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning hoida ära võimalike tervisekahjude tekkimine või süvenemine. 2019. aastast tehakse abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline muutus (ravimite kompenseerimisega sarnane eelarve planeerimine), mis võimaldab abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel tagada abivahendi igale abivajajale. Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/uus-rahastamispohimote-toob-jargnevatel-aastatel-abivahendite-huvitamisse-olulises-mahus

2019. aasta sügisest on hooldekodude elanikele gripi vastu vaktsineerimine tasuta. Tasuta gripivastast vaktsineerimist võimaldatakse järgmisest sügisest nii üldhooldekodude kui erihooldekodude elanikele. Eesti inimesed on Euroopa võrdluses kõige vähem gripi vastu vaktsineeritud ja meil on kõrgeim suremus gripi tüsistustesse. Gripist tingitud suremuse vähendamiseks luuakse esmajärjekorras võimalused tasuta vaktsineerimiseks hoolekandeasutustes elavatele inimestele, kelle jaoks on sageli vanuse, terviseseisundi ning rahaliste võimaluste tõttu omaosalusega tervishoiuteenused raskesti kättesaadavad. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/jargmisest-sugisest-hooldekodude-elanikele-gripi-vastu-vaktsineerimine-tasuta
Laienevad tasuta hambaravi võimalused füüsilise ja vaimse puudega inimestele. Puudega inimestele on arsti ettekirjutusel määratud üldnarkoosis osutatav hambaravi olnud tasuta ka seni. Uuest aastast võimaldatakse tasuta hambaravi ka neile vaimse ja füüsilise puudega inimestele, kellele üldnarkoos ei ole näidustatud, kuid kes oma üldise tervisliku seisundi tõttu ei saa oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Lisainfo tervishoiuteenuste loetelu muudatustest: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-voimalused-laste-raviks-ja-tugevneb-peremeditsiin

2019. aastast saavad perearstid konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ning ravi määramiseks tervise infosüsteemi vahendusel juba 21 erialal. Perearstid saavad uuest aastast hakata küsima e-konsultatsiooni ka taastusravi ja valuravi arstidelt, naha- ja suguhaiguste arstidelt ning veresoontekirurgidelt. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-perearstide-e-konsultatsiooni-voimalused
Tööle hakkab üleriigiline digiregistratuur. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus on saanud valmis üleriigilise digiregistratuuri lahenduse, mida esimesena hakkab alates 2019. aasta algusest kasutama Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Patsientide jaoks tähendab haiglate ülese digiregistratuuri kasutuselevõtt, et kõiki olemasolevaid eriarsti aegu saab broneerida, tühistada või muuta ühes digikeskkonnas. Teised haiglad ühinevad sellega järgmise poole aasta jooksul. Üleriigiline digiregistratuur on kavas käivitada alates 1. juulist 2019.

· Eestist ja Soomest saab kaks esimest riiki Euroopas, kes hakkavad omavahel retseptiandmeid vahetama. Jaanuarist saavad Eestit külastavatel soomlastel osta siin asuvast apteegist välja Soomes väljakirjutatud retseptiravimeid. Eestlaste jaoks avaneb võimalus Soomes asuvas apteegis ravimiretseptide realiseerimiseks 2019. aasta jooksul. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/eesti-ja-soome-hakkavad-esimesena-euroopas-digiretsepte-vahetama

Toetused ja hüvitised

Lapsetoetus esimesele lapsele tõuseb 60 euroni kuus. 2019. aastast on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere 2017. aasta 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.

Riik hakkab hüvitama lastele kaasaegseid insuliinipumpasid. Haigekassa tasub tulevast aastast 90% ulatuses lastele soetatud kaasaegsete insuliinipumpade eest, mis oskavad nahaaluse sensori abil ise veresuhkrut määrata ja vajadusel insuliini süstida. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-1-jaanuarist-huvitama-lastele-kaasaegseid-insuliinipumpasid

Toetatakse uute töökohtade loomist Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. 2019. aastal saavad Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tööandjad, kes loovad kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta, taotleda töötukassast töökoha loomise toetust. Et soodustada eelkõige töökohtade loomist, mille panus piirkondade majandusarengusse oleks suurem, toetatakse ainult neid töökohti, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2019. aastal teeb 810 eurot. Tööandjaid toetatakse ka uute töötajate oskuste arendamisel, hüvitades vajadusel iga värvatud töötaja koolituskuludest kuni 2500 eurot. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-toetama-ida-ja-kagu-eestisse-uute-tookohtade-loomist

Muutub vanemahüvitise arvestusperiood. 1. septembrist 2019 arvestatakse vanemahüvitist rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu alusel. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/muudatused-perehuvitiste-seaduses-septembris-2019

1. septembrist 2019 ei määra sotsiaalkindlustusamet enam lapsehooldustasu ja selle vahendid seotakse vanemahüvitise süsteemi. Enne 1. septembrit sündivate laste vanematele ja kõigile, kellele on lapsehooldustasu määratud varem, makstakse seda edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/muudatused-perehuvitiste-seaduses-septembris-2019

Lisaks sotsiaalministeeriumi haldusalas

2019. aastal on töötasu alammäär 540 eurot ja toimetulekupiir 150 eurot. Valitsus kinnitas 13. detsembri istungil 2019. aasta töötasu alammääraks kuus 540 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,2 eurot. Esimese või ainsa leibkonnaliikme toimetulekupiir on 2019. aastal 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks.

Jõustavad muudatused töökeskkonna korralduses. 2019. aasta jaanuarist jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Kaasajastatakse töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist. Lisainfo: https://somblogi.wordpress.com/2018/08/27/muudatused-tookeskkonna-korralduses-millega-peaksid-lahiajal-arvestama/ / https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018003

Jõustuvad väljapaneku piirangud alkoholi ja tubaka müügil. Tubakatooted ja alkohoolsed joogid peavad 2019. aasta suveks olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud jõustuvad üleminekuajaga alates 1. juunist 2019, tubakatoodete puhul 1. juulist 2019. Kaupmeestele on koostatud juhendmaterjalid alkohoolsete jookide ja tubakatoodete väljapanekuks müügikohas.

Võltsitud ravimite tuvastamiseks võetakse kasutusele täiendavad turvameetmed. 2019. aasta 9. veebruaril rakendub kõikjal Euroopas ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, mis peab välistama võltsravimite sattumise Euroopa turule. Uute nõuete kohaselt peab ravimitootja paigutama pakendile turvaelemendid – ainulaadse 2D-koodi ning pakendi rikkumist takistava seadme, näiteks kleepsu. Uus süsteem võimaldab kontrollida ravimi ehtsust igas ravimi tarne ahela punktis ja annab inimesele täiendava kindlustunde, et ostetud ravim on ehtne. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/voltsitud-ravimite-tuvastamiseks-voetakse-kasutusele-taiendavad-turvameetmed-0

Sotsiaalkindlustusamet muutis abivahendi kaardi taotlemise lihtsamaks

Sotsiaalkindlustusamet muutis 5. novembrist isikliku abivahendi kaardi ja selle duplikaadi saamise lihtsamaks. Kui varem tulid inimesed kaardi taotlemiseks ameti klienditeenindusse, siis nüüdsest on võimalik seda teha ameti kodulehel.
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna äriteenuste juhi Helen Avarlaiu sõnul sai abivahendi kaarti ka varem elektrooniliselt taotleda, kuid taotlemise protsess oli aeganõudev ja ebamugav ning 90 protsenti inimesi eelistas tulla klienditeenindusse. „Oleme teinud protsessi inimese jaoks lihtsamaks ja täna võtab kodulehekülje kaudu kaardi taotlemine aega kaks minutit. Aastas käib abivahendi kaardi järgi meie büroodes umbes 20 000 inimest, see on nende jaoks kindlasti oluline ajavõit,“ rääkis Avarlaid ning lisas, et tulevikus tahab amet viia kogu klienditeeninduse üle internetipõhisele iseteenindusele.
Õigus abivahendi kaardile on inimesel, kellel on tuvastatud puue, töövõime langus või kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Samuti neil, kes vajavad silma- või rinnaproteesi või kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist ning kes vajavad kuulmisabivahendit või heliülekandesüsteemi.
Riigipoolse soodustusega abivahendi soetamiseks on vaja abivahendeid müüvale või üürivale ettevõttele esitada abivahendi vajadust tuvastav tõend ning abivahendi kaart. Abivahendi vajadust tuvastavat tõendit saavad väljastada pere- või eriarstid ning tegevusterapeudid ja füsioterapeudid, kes töötavad rehabilitatsiooni või tervishoiuteenust osutavas asutuses. Samuti võib abivahendi vajadus olla märgitud rehabilitatsiooniplaanis. Puudeta lapsele on abivahendeid võimalik soetada jätkuvalt ainult eriarsti tõendi alusel.
Sotsiaalkindlustusameti kodulehel kaardi või selle duplikaadi tellimiseks tuleb täita ära vastav taotlus, mille leiab ameti kodulehelt.
Sotsiaalkindlustusamet saadab abivahendi kaardi posti teel 3-5 päeva jooksul taotlejale koju. Seetõttu on taotlusesse väga oluline märkida kontaktaadress, kuhu kaarti soovitakse saada.
Kes ei soovi isikliku abivahendi kaarti internetis taotleda, saab teha seda endiselt sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes üle Eesti.
Lisainfot abivahendi kaardi taotlemise kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Tasuta juriidiline nõustamine puuetega inimestele

Tutvustav infopäev 15.11.2018 kell 12.00, Haapsalu Sotsiaalmajas               I korruse tegevustoas.

Eesti Puuetega Inimeste Koja partner

Sihtasutus Õigusteenuste Büroo (ÕTB) osutab

TASUTA ÕIGUSABITEENUST ERIVAJADUSEGA INIMESTELE

  ¤ Oleme valmis abistama erivajadusega inimesi nende

elukondlike õigusmurede lahendamisel (pereasjad, eluase,

töövaldkonna küsimused, võlad, toetused, teenused jms.).

 

  • Erivajadusega isiku huvides võivad juristi poole pöörduda ka

sihtgrupi pereliikmed või volitatud isikud.

 

  • Kohtumised juristiga toimuvad koostöös piirkondlike Puuetega

Inimeste Kodadega ning vajadusel ka veebisilla (Skype) või

telefoni vahendusel. Haapsalus toimuvad nõustamispäevad Kastani 7, Läänemaa PIK-is.

  • Nõustamisaja broneerimiseks vajalik eelregistreerimine ÕTB telefonil 5385 0005! Abi on helistamise kaugusel!

Lisainfo:  ÕTB veebilehelt www.otb.ee   

EPIKoja veebilehelt http://www.epikoda.ee/tegevus/oigusnoustamine

Nõustamispäevi toetab EV Justiitsministeerium

haapsalu nõustamine

 

Riigikogu kiitis heaks sügava puudega isiku lähedaste tasustatud lisapuhkuse

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mis annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas.

Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks, hooldamise korraldamiseks või arsti juures käimiseks.

Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel.

Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Menetluse käigus viidi seadusesse sisse muudatused, mille eesmärk on analüüsida ja pakkuda välja võimalikud lahendused puhkuseõiguse laiendamiseks neile, kes teevad tööd füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuseosutamise lepingu alusel või kes peavad sõltumatu ametiisikuna avalik õiguslikku ametit. Valitsus peab analüüsi koostama 2020. aastaks. Samuti peab valitsus 2020. aastaks koostama analüüsi selgitamaks, milliste kriteeriumite alusel isikute hooldusvajadus tuvastatakse ja kuidas määratletakse hooldusvajadusega isikuid.

Seadus jõustub 1. juulil.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (596 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu seitse saadikut, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Puuetega inimeste arv ja paiknemine Eestis

Väljavõte Statistikaameti veebilehelt seisuga 01.01.2018

THV21: Puudega inimesed maakonna järgi, 1. jaanuar

http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=THV21

THV23: Puudega inimesed vanuserühma, soo ja maakonna järgi, 1. jaanuar

http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=THV23

Valitsus kiitis heaks paindlikuma pensioni

Valitsus kiitis heaks pensionireformi eelnõu, millega muudetakse pension alates 2021. aastast paindlikumaks, muudetakse pensioni arvutamise valemit ning seotakse pensioniiga alates 2027. aastast keskmise oodatava elueaga. Muudatused pensionivalemis ei puuduta väljateenitud pensione ega juba kogutud kindlustusosakuid, paindlikku pensionit saavad kasutada kõik soovijad.
„Riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud. Inimeste palgad ongi erinevad, kuid ka väikese palga juures peab pension tagama piisava sissetuleku, et madalapalgaliste vaesusrisk ei võimenduks pensionieas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Samavõrd on vaja ka paindlikkust, et jätkuks töökäsi ning vanemaealistel, kes täiskohaga töötada ei soovi või jaksa, oleks võimalusi eneseteostuseks.“
Sotsiaalkaitseministri sõnul saab Eesti pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsemast esimesest, palga suurusest sõltuvast teisest ja vabatahtlikust inimese panusel põhinevast kolmandast sambast. „Solidaarsem esimene sammas eeldab, et selle juures on ka palga suurusest sõltuv teine sammas. Suurem seos inimese enda panusega säilib tuleviku pensionäridel läbi teise samba ja soovijatel ka läbi vabatahtliku kogumispensioni,“ selgitas minister.
Muudatused pensionisüsteemis:

· Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.

· 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem. Pensionivalemi muutmisega hakkame töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguma edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Senised kindlustusosakud jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata. Seos palga suurusega säilib II ja III samba kaudu.

· 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.

· Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti II sambaga liitumise võimalus.
Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm. Mullu 19. jaanuaril kiitis valitsuskabinet heaks pensionireformi põhimõtted ning andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande valmistada ette pensionireformi eelnõu. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitasid eelnõule muudatusettepanekuid ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ning teised ametiasutused.
Pensionireformi eelnõu hakkab edasi arutama Riigikogu.
Rohkem infot pensionisüsteemi uuendamisest ministeeriumi veebis.

Juunist laieneb tööturukoolitusi saavate inimeste hulk

Valitsus kiitis heaks määruse eelnõu, millega laiendatakse töötajate ringi, kellel on võimalik saada Eesti Töötukassa kaudu tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Eelnõu kohaselt on need võimalused edaspidi avatud kuni keskmist palka teenivatele inimestele ning ka töövõtulepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötajatele.

„Tööjõuturul toimuvad muutused kiiresti ning seetõttu peab ka riik investeerima töötajatesse, et aidata neil omandada uusi oskusi,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Alates suvest saab veel rohkem inimesi end riigi toel erialaselt täiendada, samuti pakub töötukassa tööandjatele toetust, et parandada töötajate eesti keele oskust.“

Eelnõu järgi antakse lisaks töölepingu alusel töötajale ja avalikule teenistujale ka töövõtu,- käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu alusel töötavale isikule õigus saada tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Võlaõiguslike lepingutega töötavate inimeste arv, kes võivad edaspidi tööturukoolitust saada on umbes 3500 inimest. Tasemeõppe toetuse saajate sihtrühma lisandub seeläbi 9000 inimest.

Kehtiva määruse alusel on üheks tingimuseks koolituse saamisel see, et töötaja sissetulek on väiksem mediaanpalgast. Sissetuleku piiri tõstmisega keskmise palgani laieneb inimeste ring, kellel on õigus neid teenuseid saada, 60 000 inimese võrra. Seejuures jäävad oluliste kriteeriumidena alles madal kvalifikatsioon või vananenud oskused, toetamaks koolitusel ja tasemeõppes osalemist just nende puhul, kel seda enim vaja on.

Eesti keele koolituse kvaliteedi tagamiseks antakse edaspidi nii töötule kui töötajale koolituskaart ainult sellistel koolitustel õppimiseks, mis on kavandatud tasemeeksami sooritamiseks ettevalmistamiseks või A1 ehk keelekasutuse madalaima astme omandamiseks. Ühtlasi avardatakse eesti keele koolitusel osalemise võimalusi, andes ka tööandjale võimaluse taotleda oma töötajatele korraldatud eesti keele koolituse kulude hüvitamist. Töötajate arv, kes ei oska eesti keelt on ligi 50 000.

Eelnõu koostamisel on tuginetud töötukassa nõukogu liikmete, sealhulgas Vabariigi Valitsuse esindajate, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajate ettepanekutele.

Määrus jõustub 2018. aasta 1. juunil.

TAUST

• 2017. aasta mais alustas töötukassa töötust ennetavate teenuste pakkumisega, mis on mõeldud töötajatele, kes vajavad tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimisel oskuste puudumise või aegumise tõttu, samuti tööandjatele, et toetada neid vajalike oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötutele inimestele, kellel puuduliku või vananenud hariduse või oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Toetust makstakse õppima asumisel tasuta õppekohal kutsehariduses, rakenduskõrghariduses või bakalaureuseõppes.

Lisainfot tööturu koolituste kohta leiate töötukassa kodulehelt.

ATH ja autistlike laste/noorte ning teiste erivajadusega laste vanematele!

Kutsume ATH ja autistlike laste/noorte vanemaid ning teisi erivajadusega laste vanemaid osalema infoõhtul 8. mail kell 17.00-19.30 Haapsalu Kutsehariduskeskuses.
Teemadeks:
Kutseõppe võimalustest üldiselt ja HKHK näitel, Liina Krips HKHK õppe- ja karjäärinõustaja.
Töötukassa teenused ja võimalused vähenenud töövõimega inimestele.
Oma osalemisest anna palun hiljemalt 7.maiks teada aadressil: serli@sotsmaja.ee Info tel: 4735061, 5886 2323

Kavandatav muudatus jätab töövõimetoetuse alles ka palgakasvu korral

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovsi esitles valitsusele kavandatavaid töövõimetoetuse seaduse muudatusi, mille kohaselt ei väheneks enam toetuse suurus, kui selle saaja sissetulek kasvab.
Sotsiaalministeerium on analüüsinud vajadust muuta töövõimetoetuse maksmise süsteemi ja sellest lähtuvalt tegi minister valitsuskabinetis kolm ettepanekut.
Esimene neist näeb ette, et töövõimetoetus ei peaks enam sissetuleku suurenemise tõttu vähenema. Praeguse korra järgi vähendatakse töövõimetoetust juhul, kui inimese sissetulek ületab 90-kordset töövõimetoetuse päevamäära, milleks on 1144,8 eurot.
Kui kuu sissetulek ületab 1580 eurot osalise töövõime ja 1908 eurot puuduva töövõime korral, siis töövõimetoetust enam ei maksta. Vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonide hinnangul ei motiveeri aga selline süsteem inimesi kõrgema palga poole püüdlema.
“Muudatus parandab vähenenud töövõimega inimeste motivatsiooni tööturul edasi pürgida ja teha tööd suurema tasu eest. Samuti vähendab muudatus nii töötajate kui ka tööandjate halduskoormust, kuna toetuse arvutamisel ei peaks enam tõendama sissetuleku ühekordse suurenemise põhjuseid, näiteks puhkusetasu,” selgitas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Oskar Lepik.
Teine ettepanek näeb ette töövõimetoetuse arvutamise korra muutmist seoses varasema töövõimetuspensioni suurusega. Nimelt kehtib neile inimestele, kellele varem oli töövõimekaotus määratud vähemalt kaheks aastaks, töövõimetoetuse määramisel erand: kui inimese varasem töövõimetuspension on kehtivast töövõimetoetuse määrast suurem, siis makstakse talle töövõimetoetust samas summas, mis oli tema töövõimetuspension.
“Sellise erandi eesmärk oli tagada sujuvam üleminek töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele. Erand seadis aga ebavõrdsesse olukorda inimesed, kelle püsiv töövõimetus tuvastati viimase ekspertiisiga ainult aastaks, kuid nad olid töövõimetud ka enne seda. Muudatusega kaotatakse ära kahe aasta nõue,” sõnas Lepik.
Ministri kolmanda ettepaneku kohaselt hakataks maksma alla 18-aastasele lapsele töövõimetoetust või töövõimetuspensioni sama ajal toitjakaotuspensioniga.
Töövõimetoetuse seaduse järgi ei maksta toetust inimesele, kellele makstakse pensionit, vaatamata pensioni liigile. Nii töövõimetoetuse kui ka pensioni puhul on tegemist asendussissetulekuga ning inimesele ei maksta korraga mitut asendussissetulekut.
Muudatusega tehakse erand olukorras, kus töövõimetoetust või töövõimetuspensionit saava alla 18-aastase inimese üks vanematest on lahkunud ning tal tekib õigus saada toitjakaotuspensioni. See seab ühe vanema kaotanud lapsed teistega võrdsemasse olukorda.

Vallad ja linnad saavad taotleda toetust erivajadusega inimeste kodu kohandamiseks

Vallad ja linnad saavad taotleda Euroopa Liidu toetust kokku ligikaudu 2000 erivajadustega inimese kodu kohandamiseks, et parandada nende iseseisvat toimetulekut.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rõhutas, et kohandamine ei ole piiratud ühegi kindla puudeliigiga. Kuulmispuudega inimene vajab tema erivajadust arvestavat signalisatsioonisüsteemi (nt suitsuandurit) või nägemispuudega inimene kortermaja fonoluku süsteemi kohandamist. „Soovime, et erivajadustega inimesed saaksid paremini ühiskonnas täisväärtuslikult toime tulla. Selleks ulatame oma abikäe, et nende elu lihtsamaks teha,” ütles minister Iva. „Oma kodus mugav toimetamine ja hästi liikuma pääsemine peaks olema iseenesest mõistetav. Mul on hea meel, et saame ligi kahe tuhande puudega inimese igapäevast elukvaliteeti parandada.”

Taotlusi kodu kohandamiseks hakkavad inimestelt vastu võtma elukoha omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste tegemisel. Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk – kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused, nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga. Rajada võib ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale.

Elanike taotluste alusel koostab omavalitsus taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle rahandusministeeriumile otsuse tegemiseks. Pärast toetusotsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ning rahandusministeerium kompenseerib linna või valla kulud kuni 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetusi antakse sotsiaalkaitseministri määruse alusel, nende väljamaksmist korraldab rahandusministeerium.

Toetust saavad kohalikud omavalitsused kokku ligi 10 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist. Aastaks 2023 on planeeritud kohandada üle Eesti 2000 erivajadusega inimese eluruumid.

Vaata ka:
· Täpsem info rahandusministeeriumi koduleheküljel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/valistoetused/meetmed#pie
· Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva määrus “Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine” (26.02.2018): https://www.riigiteataja.ee/akt/128

Haiglavõrgu haiglate loetellu lisatakse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks haiglavõrgu arengukava määruse muudatused, millega lisatakse haiglavõrgu haiglate loetellu sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Haigla lisamine loetellu parandab oluliselt taastusravi teenuste kättesaadavust riiklikus haiglavõrgus.

„Haapsalu taastusravihaiglas on tipptehnoloogilised võimalused väga heal tasemel taastusraviks. Lisaks ravitööle osaleb haigla aktiivselt taastusravi spetsialistide koolituses, on oluline praktikakoht ja residentuuri baasasutus,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Haigla lisamine riiklikku haiglavõrku annab riigile kindluse, et ka keerukamate neuroloogiliste probleemide puhuks on taastusraviteenused ka pikemas perspektiivis riigi poolt inimestele tagatud. Seega võime selle otsusega väga rahul olla.“

Haigla on spetsialiseerunud kolmele peamisele taastusravi suunale: lülisamba kahjustusega haigete taastusravi, muu neuroloogiline sh laste taastusravi ning lihasluukonna haigustega haigete taastusravi. Lisaks tavapärase taastusravi võimalustele on haiglal kliiniline liikumis- ja kõnnianalüüsi labor, tervise edenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse labor ja abivahendikeskus.

Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse lisamine aitab tagada taastusraviteenuste kättesaadavuse haiglavõrgus. Haapsalu taastusravihaigla pakub statsionaarse taastusravi teenust patsientidele kõigist Eesti piirkondadest.
Seni tähtajaliselt 15 aastaks kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelu kehtivus muutub tähtajatuks ning edaspidi tehakse muudatusi haiglate loetlus seadusest lähtuvalt ja vastavalt vajadusele.

Töötukassa teenused vanaduspensioni ealistele

Vanaduspensioniealistele (on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka) kes ei tööta ja kes on arvele võetud tööotsijana, osutatakse järgmisi tööturuteenuseid: 1) tööturukoolitus; 2) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 3) tööpraktika; 4) ettevõtluse alustamise toetus; 5) ettevõtluse toetamine (ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu, individuaalse nõustamise ja mentorluse kulu hüvitamine ning mentorklubis osalemise võimaldamine); 6) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 7) tööks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine.

Kodulehelt saab konkreetse teenuse alt vaadata, millega tegu. Eraldi rubriiki, teenused vanaduspensioniealistele, ei ole

Sotsiaalkindlustusamet taastab abivahendi hüvitised tööealistele isikutele

Peale eelarve ülevaatamist aasta esimeste kuude tarbimise põhjal hakkab Sotsiaalkindlustusamet alates 1. aprillist uuesti hüvitama Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid abivahendeid, mis on mõeldud tööealistele isikutele.

Sotsiaalkindlustusameti abivahendite valdkonna juht Berit Rohtjärve sõnul on ei teki tänaste prognooside kohaselt puudujääki Euroopa Sotsiaalfondi vahendite osas, millest hüvitatakse abivahendeid tööealistele isikutele. „Sellest tulenevalt saame alates 1. aprillist võimaldada tööealistele inimestele soetada taas riigipoolse soodustusega abivahendeid, mille hüvitamine veebruaris peatati. “ ütles Rohtjärv.

Tõendi ja kehtiva isikliku abivahendi kaardi alusel võib inimene endale vajaliku abivahendi üürida või soetada otse abivahendi ettevõttest.

Laste ja vanaduspensioniealiste isikute abivahendite puhul, mida hüvitatakse riigieelarvest, on hüvitised endiselt peatatud.

Koduleht, mis on mõeldud dementsusega inimestele ja nende lähedastele.

Koduleht www.dementsus.ee on haridusliku eesmärgiga loodud pidevalt täienev ja arenev elektrooniline ressurss, mis on mõeldud dementsussündroomiga elavate inimeste ja nende lähedaste toetamiseks ja elukvaliteedi võimalikult kaua kõrgena säilitamiseks. Kodulehelt leiavad tööks vajalikku abimaterjali ka tervishoiu- või sotsiaalhoolekandespetsialistid.

Kodulehelt võib leida mitmekülgset teavet dementsussündroomi kohta, sealhulgas on põhjalikult kirjeldatud dementsuse sümptomeid ja raskusastmeid, mis aitab perel paremini haigust silmas pidades tulevikku planeerida. Lisaks oleme kokku kogunud ja kohandanud praktilisi nõuandeid dementsusega elavatele inimestele ja nende lähedastele ning kajastanud tervise- ja sotsiaalhoolekandeasutusi, kust pere võiks täiendavat abi ja toetust saada.

Nõustamisteenus töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pakub täiendavat nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele.

Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks.

Tasuta nõustamisele saavad pöörduda tööealised inimesed (ja nende seaduslikud esindajad):

  • kes kavatsevad taotleda töövõime hindamist ja/või puude raskusastme hindamist;
  • kelle töövõime ja/või puude raskusaste on hinnatud, kuid kes ei ole rahul hindamise tulemustega ja vajavavad abi otsuste sisu selgitamisel;
  • kes vajavad abi ja nõustamist kaebeõiguse teostamisel seoses töövõime hindamise ja/või puude raskusastme hindamise otsustega.

Nõustamist pakutakse kontaktkohtumise, e- posti ja telefoni teel

Eelregistreerimisega kontaktkohtumisel nõustamine toimub EPIKojas Toompuiestee 10, Tallinn. EPIKoda on avatud tööpäeviti kl 9-17.

Rohkem infot leiab – http://www.epikoda.ee/tegevus/noustamine/

Venekeelne infoleht TVH taotlejatele

В ПОМОЩЬ ПРИ ОЦЕНКЕ ТРУДОСПОСОБНОСТИ ДЛЯ ХОДАТАЙСТВУЮЩЕГО ЛИЦА

Для того, чтобы получить оценку продолжительному и постоянному состоянию1, возникшему в результате нарушения здоровья, вам необходимо предпринять следующее:

  1. перед тем, как отправиться на экспертизу по оценке трудоспособности, не менее чем за 6 месяцев до этого посетите своего семейного или лечащего врача;
  2. если речь идет о заболевании, лечением которого занимался в основном врач-специалист, то запланируйте визит к врачу-специалисту с достаточным запасом времени;
  3. на приеме сообщите врачу, что вы желаете пройти оценку трудоспособности, и опишите ограниченные возможности, вызванные вашим состоянием здоровья;
  4. попросите врача внести результаты вашего визита в инфосистему «э-здоровье» (www.e-tervis.ee) и убедиться, что в инфосистеме содержатся все диагнозы с описаниями, подтверждающие ваше состояние.
  5. вы также можете самостоятельно проверить наличие данных о состоянии здоровья, зайдя на портал для пациентов: www.digilugu.ee.

ДЛЯ ВРАЧА

Для оценки постоянной трудоспособности (в т. ч. для установления степени тяжести недостатка здоровья) экспертные врачи используют данные, внесенные в инфосистему «э-здоровье»:

  • диагнозы и эпикризы за последние пять лет (при необходимости – вся история болезни);
  • рецептурные лекарства и медицинские приспособления, выписанные по данным центра рецептов в течение последних двух лет;
  • данные листов нетрудоспособности за последние два года (эпизоды и диагнозы, являющиеся причиной использования листа нетрудоспособности).

Если ваш пациент отправляется на экспертизу по оценке трудоспособности (или для установления степени тяжести недостатка здоровья), то, пожалуйста, введите в информационную систему «э-здоровье»:

  • всю важную информацию, которая поможет оценить ограниченные возможности пациента в совершении повседневных действий;
  • информацию, которая даст обзор функционального состояния пациента (напр., пояснения результатов объективных обследований и др. показателей).

Если в инфосистеме «э-здоровье» нет указанных в ходатайстве и подтверждаемых медицинских данных об ограниченных возможностях пациента или они недостаточны для определения трудоспособности, то:

  • оценка приостанавливается, и
  • касса по безработице обращается с письменным запросом к врачам, названным экспертным врачом для получения необходимых данных.

Если данные, подтверждающие ограниченные возможности пациента, предоставить невозможно (заболевание не было диагностировано, не проводилось обследований и т. п.), то касса по безработице попросит экспертного врача дать оценку на основании имеющихся данных или сообщить, что в связи с отсутствием данных оценку дать не предоставляется возможным.

По сути, запрос дополнительных данных означает, что для пациента увеличивается время принятия решения об оценке трудоспособности, а значит, и связанного с этим назначения пособия на трудоспособность и установления степени тяжести недостатка здоровья и принятия решения о назначении пособий лицам с недостатком здоровья.

Infoks seoses tulumaksuvabastuse arvestamisel alates 2018.a

Kojale on viimasel ajal korduvalt saadetud küsimusi töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse maksustamisega ning täiendava tulumaksuvabastuse saamisega seoses. Lähtudes eeltoodust edastame selgitava teabe.

Töövõimetoetus on toetus, mis ei ole tulumaksuga maksustav ja mida maksab Eesti Töötukassa. Töövõimetustoetus ei lähe arvesse iga-aastase kogutulu arvutamisel nt tuludeklaratsiooni täitmisel ja maksuvaba tulu osa arvutamisel. Selles osas ei toimu muudatusi ka 2018.aastal.

Töövõimetuspension on pensioni alaliik, mida maksab Sotsiaalkindlustusamet ja mis on  tulumaksuga maksustatav. 2018.aastal kuulub pension alates  esimesest eurost tulumaksustamisele ning täiendav tulumaksuvabastus (mis täna on 180 eurot) asendub  tulumaksuvabastusega summas 0 kuni 500 eurot.

Näiteks: kuni 1200 eurot kuus teenivale inimesel tõuseb tulumaksuvaba miinimum senise 180 euro asemel 500 euroni kuus. Suuremat sissetulekut saavate inimeste puhul väheneb miinimum järk-järgult ja rohkem kui 2100 eurot kuus teenivatel inimestel tulumaksuvabastus puudub.

Oluline muudatus alates 01.01.2018, et kui hetkel vaadatakse kõiki hüvitisi (pension, vanemahüvitis, kahjuhüvitis), töötasu jne eraldiseisvana, siis alates 01.01.2018 vaadatakse tulusid kogutuluna s.t kõik tulumaksuga maksustatavad tulud liidetakse kokku ja selliselt saadakse isiku kogutulu brutona. Alates 01.01.2018 peab isik väga hästi teadma enda tulumaksuga maksustatavat kogutulu kalendriaasta lõikes ja lähtuvalt sellest oskama ettenähtud tulumaksuvabastust rakendada. Aastatuluna arvestatakse: töötasu ja muu tasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, vanemahüvitist, kahjuhüvitis, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.

Näiteks: Töötaja, kes saab 2018. aastal brutotöötasu 1000 eurot kuus, saab tulu 12 000 eurot aastas ja tema maksuvaba tulu on 500 eurot kuus ehk 6000 eurot aastas. Töötaja, kes saab brutotöötasu 1000 eurot kuus ja vanaduspensioni 425 eurot kuus, saab tulu 17 100 eurot aastas (12 000 + 5100) ja tema maksuvaba tulu on 4500 eurot aastas (375 eurot kuus).

Abimaterjal:

Info tulumaksumuudatustest: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksuvaba-tulu-arvestamine-maksudeklaratsioonil-tsd-alates-1

Abi arvestuse ja võrdluse 2017. aasta ja 2018. aasta kohta: https://tulumaks.ee/

Tasuta loeng Haapsalu Sotsiaalmajas

Laupäeval 11.11  kell 11.00,  Läänemaa Vaegkuuljate ühing, kutsub huvilisi Haapsalu Sotsiaalmaja Apelsini tuppa kuulama loengut: Pakatav elurõõm eeterlikest õlidest ja kristallidest.

Oled oodatud osalema mõnusal doTerra eeterlike õlide ja kristallide inspiratsioonihommikul, kus proovime ja räägime immuunsusest ja rõõmu tõstvatest eeterlikest õlidest ja kristallidest, milleks ja kuidas neid kasutada ohutult ja õigesti.

Külalislektor Tallinnast

Õpi tasuta võõrkeeli

Keeleõppeprogrammi Speakly www.speakly.me loojad on võimaldanud puuetega inimeste organisatsiooni liikmetele õppida tasuta limiteerimata ajaga nende veebikeskkonnas võõrkeeli ja andnud õppekoodid, et saaksite mõne vajaliku võõrkeele õppimisele hea hoo sisse lükata. Speakly õppeprogramm õpetab sõnu nende tegeliku kasulikkuse järjekorras ja aitab läbi kogeda igapäevaseid olukordi omas arvutis või telefonis tõeliselt efektiivsel viisil.

Tasuta õppega alustamiseks kasuta järgnevat koodi:

Inglise keel: SPEAKLY9875ENG
Prantsuse keel: SPEAKLY9875FRA
Hispaania keel: SPEAKLY9875ESP
Saksa keel: SPEAKLY9875GER

Õppega alustamiseks tuleb minna www.speakly.me ; seejärel vajutada “Osta kohe” > siis registreerida endale personaalne kasutajakonto > siis valida õpitava keele > siis mistahes paketi > seejärel sisestada sooduskoodi, mis nullib tasu ära > teha keeletesti enda taseme määramiseks> ja siis saabki õppega alustada.

Mõnusat õppimist!

PS: Speakly on saadaval nii mobiilis kui ka arvutis.

Haapsalu Sotsiaalmaja meililist

Haapsalu Sotsiaalmaja pakub võimaluse liituda oma meililistiga, soovi korral anda sellest teada aadressil leili@sotsmaja.ee

Infolisti kaudu levitatakse Haapsalu linna ja Haapsalu Sotsiaalmaja teavet ning muud sotsiaalvaldkonna infot

 

 

Abivahendite esitluspäev

21.aprillil algusega kell 10:00 – 12:00 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas (aadress Kastani 7) nägemispuudega inimestele abivahendite esitlus.

Abivahendeid tutvustab Abivahendikeskus Silmalaegas Tallinnast.

Oodatud on kõik, kel nägemisega probleeme!

Raske puudega laste vanematel tekib õigus õppelaenu kustutamiseks

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saadab riigikogusse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise eelnõu, millega alates 1. jaanuarist 2018. a saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka raske puudega laste vanemad ning senisest lihtsamaks ja kiiremaks muutub õppelaenu kustutamise menetlus. Praegu on õigus õppelaenu kustutamisele sügava puudega laste vanematel ja puuduva töövõimega inimestel.

 „Muudatuse eesmärk on leevendada raske puudega laste vanemate majanduslikku olukorda ning teha õppelaenu kustutamise menetlus võimalikult lihtsaks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Raske ja sügava puudega laste vanemate majanduslik olukord ja hoolduskoormus on riigi jaoks olulised küsimused, kus on oluline iga samm, mis aitaks vähendada muret majandusliku toimetuleku pärast, annaks võimaluse osaleda aktiivsemalt tööturul või vanemale vajaliku puhkehetke.“

 Prognoosi kohaselt kustutatakse õppelaen tuleval aastal 293 raske puudega lapse vanemal ning igal järgneval aastal umbes 60 vanemal. Mullu oli raske puudega lapsi Eestis 5648.

Eelnõu kohaselt esitab inimene edaspidi riigipoolseks õppelaenu kustutamiseks taotluse Sotsiaalkindlustusametile, kes viib läbi vastava menetluse. Õppelaenu kustutamiseks vajalikud andmed on Sotsiaalkindlustusametil olemas – lapsel tuvastatud puude raskusastme kohta – või seaduse alusel kättesaadavad töötukassast.

 Praegu tuleb õppelaenu kustutamiseks pöörduda õppelaenu väljastanud krediidiasutuse poole, kes esitab taotluse kas Rahandusministeeriumile (laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral) või Haridus- ja Teadusministeeriumile (laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral).

Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018. a.

Uus käsiraamat aitab puudega lapse vanemat seaduste ja teenuste rägastikus orienteeruda

Eesti Puuetega Inimeste Koda andis aasta alguses välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval”, mis annab ülevaate sotsiaal- ja haridussüsteemi võimalustest erivajadustega laste ja nende vanemate toetamisel, samuti infot selle kohta, kuhu pöörduda ja millisele abile loota. Trükitud 1000 eksemplari on praeguseks otsas. Üksikud eksemplare on veel saadaval maakondlikes Kodades.

Vabalt saadav on raamatu elektrooniline versioon aadressil:
http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2017/01/Teekond-erilise-lapse-korval.pdf

 

Helpific MTÜ infopäev Haapsalus.

Üritus toimub 25.jaanuaril kell 16.00-17.30 Haapsalu Sotsiaalmaja kohvikus.

Helpific MTÜ (veebipõhine tugikeskkond, mille kaudu erivajadustega inimesed saavad tellida vabatahtlikke abistajaid või tasulisi teenuseid).

Soovime teiega kohtuda, et tutvustada lähemalt, millega Helpific tegeleb, kuidas leida abistajaid ning lihtsalt ja paindlikult teisi aidata – nii tasu eest kui ka vabatahtlikult. Jagame kogemusi ja toome näiteid, kuidas oleme siiamaani viinud kokku abivajajad ja abistajad.

Saate lugusid meie toredatest abistajatest ja abivajajatest siin: http://web.helpific.com  ja portaaliga tutvuda siin: www.helpific.com

Lugupidamisega

Triin Üksvärav

Klienditoe juht

Helpific | Tallinn, Eesti | www.helpific.com
+372 52 163 73 | triin.yksvarav@helpific.com

www.facebook.com/Helpific

2017. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

Uued toetused ja hüvitised

 

  • Lasterikkad pered saavad täiendava toetuse

Perekond, kus kasvab kolm kuni kuus last, saab lisaks olemasolevale lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 400 eurot kuus.

 

  • Ühe vanemaga pered saavad tuge elatisabifondist

Vastavalt uuele riiklikule elatisabiskeemile makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt. Lisainfo: http://sm.ee/et/elatisabi

 

  • Üksi elavad pensionärid hakkavad kord aastas saama 115 eurot toetust

Alates 2017. aastast hakatakse üksinda elavatele pensionäridele maksma ühekordset 115 euro suurust toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele inimestele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension. Lisainfo: http://sm.ee/et/uudised/uksi-elavatele-pensionaridele-hakatakse-jargmisest-aastast-maksma-toetust

 

  • Suvel käivitub täiskasvanute hammaste parandamise programm
  1. juulist 2017 saavad täiskasvanud ravikindlustatud hambaravihüvitist kuni 30 eurot aastas. Praegu rahalist hüvitist saavate inimeste (vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, üle 63-aastased, rasedad, alla üheaastaste laste emad ning suurenenud hambaravi vajadusega patsiendid) hüvitist suurendatakse 85 euroni aastas. Eakatel jääb alles hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/hambaravihuvitis/hambaravihuvitis-alates-01072017

 

Uued ja paremad teenused

 

  • Paranevad puudega laste ja nende vanemate toimetulekuvõimalused

Riik toetab enam kui 7000 raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenust. 2017. aastal on sügava puudega lapsel võimalik saada lapsehoiuteenust senise 57-80 tunni asemel 270 tundi aastas. Lisainfo: http://sm.ee/et/uudised/riik-soovib-suurendada-raske-ja-sugava-puudega-laste-lapsehoiuteenuse-kattesaadavust

 

  • Uued teenused aitavad ennetada töötuks jäämist ja toetavad tööandjaid töötajate oskuste arendamisel

Töötuse ennetamiseks hakkab riik läbi töötukassa toetama töötajate ümberõpet ja koolitust. Töötust ennetavad meetmed on töötajate täiendus- ja ümberõpe koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus ja koolitustoetus tööandjale. Uusi tööturuteenuseid pakutakse töötajate ja tööandjate individuaalsetest vajadustest lähtudes. Lisainfo: https://www.tootukassa.ee/uudised/tootukassalt-tootajale-uued-voimalused-oskuste-taiendamiseks

 

  • Käsimüügiravimite infolehed saavad kättesaadavaks ka vene ja inglise keeles

Selleks, et parandada inimeste teadlikkust ravimitest ja vältida ravimite väärkasutamise ohtu, sisestatakse I kvartali jooksul ravimiregistrisse Eestis turustatavate käsimüügiravimite pakendi infolehtede tõlked vene ja inglise keelde. Kõigi Eestis turustatavate käsimüügiravimite infolehtede tõlked vene ja inglise keelde on registrist kättesaadavad hiljemalt aprilli lõpuks. Inimene saab ravimi infolehe tõlke kätte digitaalsest ravimiregistrist või paludes apteekril selle endale välja printida.

 

  • Tervishoid saab 2017. aastal riigieelarvest 10 miljonit eurot lisaks

Lisarahaga plaanitakse suurendada 2017. aastal kardioloogia ja neuroloogia operatsioonide arvu ning lühendada nendel erialadel plaaniliste järjekordade maksimumpikkust neli korda – kaheksalt kuult kahele kuule. Lisaks hakkab haigekassa täiendavalt hüvitama enam kui 200 inimesele bioloogilist ravi.

 

Töötamist mõjutavad uuendused

 

  • Tõuseb töötasu alammäär

Uuest aastast on tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäära tõusuga suurenevad ka sellega seotud hüvitised, nt vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu.

 

  • Töövõimet hindab edaspidi ainult töötukassa

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet ainult töötukassa. Senised töövõimetuspensionärid on oodatud töövõime hindamisele korduvekspertiisi tähtajal. Lisainfo: www.toovoimereform.ee

 

  • Eestisse lähetatud töötajast tuleb teavitada tööinspektsiooni

Tööandjad peavad nüüdsest tööinspektsioonile teada andma Eestisse lähetatud töötajast. Andmed tuleb esitada tööinspektsioonile e-posti teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval. Uus kord puudutab ainult teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabunud töötajaid. Lisainfo: www.ti.ee

 

  • Hakkasid kehtima uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale

Jõustusid uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale. Töötajate ohutuse tagamiseks peab tööandja hindama töötajate elektromagnetväljadega kokkupuute taset, mõõtma elektromagnetväljade tugevust ning vajadusel rakendama tehnilisi ja töökorralduslikke abinõusid töötaja terviseriski vähendamiseks. Lisainfo: http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/elektromagnetvali

 

Uut ministeeriumi haldusalas

 

  • Siseriikliku lapsendamist korraldab sotsiaalkindlustusamet
  1. aastast hakkab siseriiklikku lapsendamist maavalitsuste asemel korraldama sotsiaalkindlustusamet. Muudatuse eesmärk on tagada lapsendamisele ühtne lähenemine ja kvaliteet. Lisainfo: http://sotsiaalkindlustusamet.ee/lapsendamine-3

 

  • jaanuarist alustab tööd Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) koondab sotsiaalministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused. Erialaspetsialistide koondumine ühte kompetentsikeskusse tagab andmekogude ja infosüsteemid ühtse halduse, infotöötluse ja -arhitektuuri juhtimise.

Töövõimereformi infopäev Haapsalus

11. jaanuaril 2017 kell 11.00 on kõik huvilised oodatud töövõimereformi teabepäevale Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses, kus räägitakse täpsemalt töövõimereformiga seonduvatest teemadest ning osalejatel on võimalik esinejatelt lisaküsimusi küsida. Teavet jagavad Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti eksperdid.
Infopäeva ajakava

  • 11.00 Avasõnad
  • 11.05 Töövõime hindamine (Töötukassa)
  • 12.00 Töövõimetoetus (Töötukassa)
  • 13.00 Kohvipaus
  • 13.30 Puude raskusastme hindamine (SKA)
  • 14.30 SKA teenused (SKA)
  • 15.15 Töötukassa teenused (Töötukassa)
  • 16.00 KOV teenused (Sotsiaalministeerium)

Infopäevale pääseb ka liikumisabivahenditega. Kohapeal on viipekeele tõlk.
Infopäevi korraldab Sotsiaalministeerium koostöös Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusametiga. Infopäevade läbiviimist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“.

Psüühikahäiretega inimestele plaanitakse luua 1312 kvaliteetset teenuskohta

Sotsiaalministeerium edastas täna rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks erihoolekande asutuste kaasajastamise investeeringute kava. Kokku on plaanis investeerida 1312 teenuskoha loomisse.

„Psüühikahäiretega inimestel peab olema ligipääs teenustele ja tööturule ning võimalus osaleda ühiskonnas selle väärika liikmena,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Erihoolekande kaasajastamine on üks olulisi sotsiaalvaldkonna reforme, millega toetatakse psüühikahäirega inimeste aktiivsust ja osalemist ühiskonnaelus.“

Investeeringute kava elluviimisel reorganiseeritakse 1111 teenuskohta ning luuakse 201 uut kogukondlikku teenuskohta üle Eesti. Taotlusi psüühilise erivajadusega inimestele paremate elamis-, õppimis- ja töötamistingimuste loomiseks sai sotsiaalministeeriumile esitada augusti lõpuni. Õigeaegselt laekus 36 taotlust. Projekte hindas kuueliikmeline valikukomisjon ning sotsiaalministeerium pani selle põhjal kokku investeeringute kava, mis esitatakse lõpuks valitsusele kinnitamiseks.

Projektidele eraldatakse 35,8 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid, millele lisandub 4,5 miljonit eurot omafinantseeringuna ja 3,6 miljonit eurot riikliku kaasfinantseeringuna.

Toetuse andmise tingimused on kirjas määruses „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Näiteks ei tohi uute teenuskohtade osakaal moodustada rohkem kui 10% asula elanike arvust. Samuti peab asulas elama vähemalt 300 inimest. Edaspidi keskendutakse lahendustele, mis võimaldavad erivajadustega inimestel osaleda aktiivselt ühiskonnas. Seetõttu tehakse senised suured  ja kehvas olukorras olevad erihooldekodud ümber väiksemateks kuni 30-kohalisteks peretüüpi kodudeks, kus inimestel on privaatsemad elutingimused ning paremad võimalused osaleda tegevustes väljaspool oma elukohta.

2023.aastaks plaanitakse suured ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenuskohad asendada väiksemate peretüüpi kodudega. Kokku on plaanis luua vähemalt 1400 kvaliteetset teenuskohta, sh asendada 1200 kohta ning toetada 200 uue kogukondliku teenuskoha loomist.

Erihoolekande reformikava järgi plaanitakse järgmise aasta algusesse teine taotlusvoor, milleks on täiendavalt ette nähtud 11,8 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid.

Investeeringute kava põhinimekirja projektid:

Teenuskohtade reorganiseerimine:

  • Imastu Kool-kodu
  • Sõmera Kodu
  • Erastvere Kodu
  • Koluvere Kodu
  • Tori Kodu
  • Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus
  • Võisiku Kodu

Uute kogukondlike teenuskohtade loomine:

  • EIT Tugiliisu „Tugiliisu Toetatud Kodud“
  • Tallinna Linnavaraamet
  • Torma Vallavalitsus
  • SA Liikva Päikesekodu
  • Tartu Linnavalitsus
  • Vändra Alevivalitsus
  • Tabivere Sotsiaalkeskus
  • EIT Tugiliisu „Villa Liisu“
  • EIT Tugiliisu „Kakumäe kodu“
  • Kuusalu Vallavalitsus

Lisainfo:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

626 9321 / 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

 

Jagame tasuta toiduabi

Läänemaa PIK vahendab Haapsalu Toidupanga abi vähekindlustatud puuetega inimestele. Jagamine toimub igal esmaspäeval, kell 10.15-12.00 Haapsalu  Sotsiaalmajas, Puuetega Inimeste Koja ruumides. Peamiselt jagame kauplustest eraldatud realiseerimisaja ületanud, kuid samas kvaliteetset toidukaupa (leib, sai, kondiitritooted, kuivained jm pakendatud toidukaup).

Alustab Saviring puuetega inimestele.

Saviring toimub 1 kord nädalas, esmaspäeviti kell 14.00-16.00

Huvilistel registreeruda sekretäri juures või

Haapsalu Sotsiaalmaja telefonil 473 5060.

Esimene kokkusaamine 26.septembril.

Juhendajaks Sveta Malken.

Kuutasu 10 eurot

Toetavad; Läänemaa Puuetega Inimeste Koda ja Haapsalu Sotsiaalmaja.

Töövõimereformist – muudatused alates 1.juulist

Mida toob tööealistele puudega inimestele 1. juuli 2016 töövõimereformi vaates?

Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht

Regina Salmu, Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik

 

Töövõimereformi käivitumise ajal kehtib korraga nii vana kui uus metoodika. Et muudatustest oleks lihtsam aru saada, selgitame ja toome näiteid, kes, kuhu ja millal peab pöörduma.

 

1.07.2016 käivitub töövõimereformi teine etapp, mis muudab töövõime ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Senised töövõime kaotuse protsendid asenduvad uues süsteemi järk-järgult kaheastmelise süsteemiga: osaline töövõime ja puuduv töövõime. Senise töövõimetuspensioni asemel hakatakse määrama töövõime toetust, mille suurus alates 1.07.2016 on osalise töövõime korral 192 ja töövõime puudumisel 337 eurot kuus. Kui uue hindamise tulemusena tuvastatakse senisel töövõimetuspensionäril osaline töövõime, kuid varasem töövõimetuspension ületab uut toetust, siis säilitatakse toetus varasema töövõimetuspensioni määras. Seda tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat ja töövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud tähtaegselt. Näiteks kui teile on praegu määratud 90%-ne töövõimetus kestusega alates 01.03.2015 kuni 30.04.2017 ning te saate praegu töövõimetuspensioni 286 eurot kuus, kuid peale uut hindamist määratakse teile osaline töövõime, ei hakka te saama uut toetust 192 eurot kuus vaid varasema pensioniga võrdset toetust ehk ikka 286 eurot kuus. Seega pole vaja karta toetuse vähenemist uues süsteemis. Uusi töövõimetoetusi hakatakse sarnaselt vanaduspensionidele kord aastas indekseerima. Osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele juhul, kui ta täidab aktiivsusnõudeid: töötab, õpib või on töötuna arvele võetud töötukassas.

Kuidas töövõimet hinnatakse ja puude raskusastet tuvastatakse?

Töövõime hindamiseks on õigus kõigil Eestis elamisõigust omaval inimestel, kes on tööealised (16-aastased kuni vanaduspensioniealised). Töövõime hindamine hakkab põhinema rahvusvahelisel klassifikatsioonil, mis mõõdab, kas inimene mingi funktsioonihäire tõttu ei saa teha tööd, õppida, suhelda või teha töötamisega seotud igapäevaelu toiminguid (näiteks ei saa töötada või õppida ilma spetsiaalse abivahendita või keskkonnakohanduseta, läbida jalgsi pikemaid vahemaid, kasutada ühistransporti jms).

Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse inimese: terviseseisund; tegevusvõime; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest ja mis esineb vaatamata tehniliste abivahendite kasutamisel; elukeskkond; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskuastmeid jääb endiselt kolm: sügav puue, raske puue ja keskmine puue. Puude raskusaste tuvastatakse tööealisele puudega inimesele kestusega kuni viis aastat, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani. Kui tööealisel inimesel on tuvastatud puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani, võib ka puude raskusastme tuvastada kuni vanaduspensionieani.

 

Kellele ja millal uus metoodika kehtima hakkab

 

    • Inimesed, kellel on määratud töövõimekaotuse protsent või invaliidsusgrupp tähtajatult, jätkavad töövõimetuspensioni saamist kuni vanaduspensionieani.
    • Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspertiisi tähtaeg saabub vahemikus 1.07 kuni 31.12.2016., peavad töövõimetuse korduvhindamiseks pöörduma kuni 2016. aasta lõpuni veel Sotsiaalkindlustusametisse (SKA). Näiteks kui teie püsiva töövõime kaotuse otsus kehtib kuni 10.10.2016., siis pöördute korduvekspertiisiks endiselt SKA-sse ning teil hinnatakse töövõimetust senise metoodika alusel.
  • Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspetiisi tähtaeg saabub 1.01.2017. või hiljem, saavad töövõimetuspensioni kuni tähtaja lõpuni. Näiteks kui teil on püsiv töövõimetus ja puude raskusaste tuvastatud SKA poolt kestusega kuni 31.03.2018, jätkab SKA töövõimetuspensioni  ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksmist määratud summas kuni 31.03.2018. Juhul kui soovite taotleda kordusekspertiisi, siis tuleb teil esitada uus taotlus Eesti Töötukassasse (edaspidi töötukassa) või SKA-sse otsusel märgitud korduvekspertiisi tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.03.2018.

 

  • Alates 1.07.2016 saavad esmakordselt töövõime hindamist taotlevad inimesed teha seda töötukassas. Näiteks puudega lapsed, kellel täitub 16 eluaastat peale 1.07.2016 või tööealised, kes tervise püsiva halvenemise tõttu pöörduvad esmakordselt töövõime hindamisele.

 

Kuidas taotlusi esitada

 

Elektroonselt on võimalik taotlust esitada töötukassa iseteenindusportaali kaudu või saata taotlus e-posti teel digiallkirjastatuna töötukassasse või SKA-sse. Lisaks saab taotluse saata kasutades postiteenust. Taotlusi saab esitada ka töötukassas või SKA-s kohapeal.

 

Taotlust täitma asudes…

Varuge täitmiseks piisavalt aega, u 1-1,5 h. Kirjeldage oma seisundit ja võimekust vastavalt tegelikkusele, arvestades igapäevategevusi ja toimetulekut. Ärge aimake küsimust ette vaid lugege see tähelepanelikult läbi. Abivahendi olemasolul arvestage soorituse kirjeldamist koos abivahendiga. Küsimustele vastates tuleb arvestada, et tegevus peab olema sooritatav:

  • tavapärases mõistes ohutult – tegevus ei tohi olla teostatud ülisuure pingutusega;
  • piisavalt hästi ja nii tihti kui vajalik – tegevust peab olema võimalik korrata kohe pärast selle lõpetamist või väikese ajavahemiku möödumisel, see ei tohi kaasa tuua nii suurt kurnatust, et peale üht korda rohkemaks jõudu ei jätku;
  • mõõduka aja vältel – tegevus peab olema sooritatav mõistliku aja jooksul. Mõistlik tähendab, et tegevus võtan enam-vähem kaks korda niipalju aega, kui see võtaks tervisekahjustuseta inimesel;
  • vastusevarianti ”seisund on muutlik” tuleks kasutada siis, kui vastava tegevuse tegemine mõnikord on võimalik ja mõnikord mitte. Kui seisund on muutlik, tuleb täpsustuste lahtris võimalikult selgelt kirjeldada, milline on taotleja tegevuste suutlikkus nö heal päeval ja milline nö halval päeval (heal perioodil/halval perioodil), kui sageli esineb enesetunde halvenemist. Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsus põhineb ekspertarsti poolt koostatud hinnangul inimese terviseseisundi kohta. Hinnangut antakse kas ainult dokumendipõhiselt või lisaks sellele kohtub inimesega ka ekspertarst. Dokumendipõhine ekspertiis viiakse läbi inimese poolt täidetud taotluse andmete, Tervise infosüsteemist või taotleja arstilt saadud terviseandmete ning vajaduse korral ekspertarsti poolt teistele spetsialistidele või arstidele esitatud täiendavate päringute alusel. Visiidipõhine ekspertiis viiakse läbi olemasolevate dokumentide ja taotlejaga silmast silma kohtumise põhjal. Seda aga vaid juhul kui olemasolevate dokumentide ja andmete põhjal ei ole piisava täpsusega võimalik töövõimet hinnata või esitatud andmed on vastuolulised.Lisainfot saate: Eesti Töötukassa: tel. 15501 www.tootukassa.ee/toovoimereform
  • Sotsiaalkindlustamet: tel. 6121360 või lühinr. 16106 www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puuetega-inimestele/
  • Kuidas tehakse otsus

Töövõime hindamine tõlgiti lihtsasse keelde

Selleks, et intellektipuudega ja teised inimesed saaksid kergema vaevaga täita uudset töövõime hindamise taotlusvormi, tõlgiti see lihtsasse keelde.

Töövõimereformi tuum on üleminek seniselt töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele, mida hakkab tegema sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa. Enne töövõime hindamist tuleb täita enda kohta põhjalik küsimustik ning esitada see töötukassale.

Kui sotsiaalministeerium testis eelmisel aastal töövõime hindamist, saadi vaimupuudega inimeste esindajatelt tagasiside, et taotlusvormi võiks tõlkida ka neile sobilikumasse lihtsasse keelde. „Ettepanek tundus mõistlik ning nüüdseks on see edukalt ellu viidud,“ rääkis sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg, hoides käes juhiste värsket lihtsustud keeles versiooni. Sotsiaalministeeriumi kodulehe vahendusel jagatavast infomaterjalist leiab lihtsas keeles selgitused töövõime hindamise taotlemisest ning taotlusvormi täitmise juhised.

Lihtsas keeles infomaterjali tunnustas erivajadustega inimeste toetusühingu Tugiliisu enese esindaja Vjatšeslav Zagorski. Tal on tihti raske tekstidest aru saada, peab neid mitu korda üle lugema või abi küsima, kuid tänu lihtsamale sõnastusele ja selgitustele on võimalik läbida protsess rutem. „Vähemalt saab enne tutvuda materjalidega või saab keegi inimene lugeda küsimused lihtsas keeles ette ning selgitada, mille jaoks on vaja neid materjale täita,“ kirjeldas Zagorski, kuidas intellektipuudega inimesed materjalist kasu saavad.

Zagorski oli optimistlik ka töövõimereformi suhtes. „Loodan, et see jookseb paika ja annab puudega inimestele päris tööd – mitte ainult kaitstud töö keskustest,“ kõneles ta. „Inimene peab töötama, kui ta tahab elada iseseisvat elu. Nii on elu ka huvitavam, saab olla teistele kasulik ja see on oluline.“

Töövõime hindamise taotluse tõlkimisega lihtsasse keelde sai ümber ligikaudu aasta kestnud töövõime hindamise materjalide ettevalmistamise protsess, mis järgnes metoodika testimisele. Töötukassa juures hakkavad ekspertarstid hindama töövõimet tänavu 1. juulist. Esimesed pool aastat hinnatakse üksnes uute hinnatavate töövõimet, kuid 2017. aasta jaanuarist ka kõigi nende töövõimet, kellel on sotsiaalkindlustusamet tuvastanud varem püsiva töövõimetuse. Töövõime hindamisele tuleb minna vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale. Üleminek uuele hindamisele kestab 2021. aasta lõpuni.

Töövõimereform on Eesti töövõimetussüsteemi laiaulatuslik uuendamine, millega toetatakse töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Selleks aidatakse neil leida tööd, tööl püsida ning parandada igapäevaeluga toimetulekut, arvestades inimeste isiklikku võimekust ja vajadusi. Üle 40 protsendi töövõimetuspensionäridest töötab ning ülejäänutest üle poole soovib töötada.

Töövõime hindamise selgitas lihtsas keeles lahti ning tõlkis taotlusvormi intellektipuudega inimesele arusaadavaks Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit. Lihtsas keeles materjaliga on võimalik tutvuda sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Raske ja sügava puudega lastele avanes täiendav tugiteenuste võimalus

Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames elluviidava toetuse andmise tingimuste „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ tegevus „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“

Eesmärk: arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid – lapsehoid, tugiisik ja transport – suuremas mahus nii, et teenused oleksid kättesaadavad neile, kelle teenusevajadus on kirjas rehabilitatsiooniplaanis. Vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemisel.

Sihtgrupp: raske ja sügava puudega 0-17 (k.a) aastased lapsed

Rahastus: ESF perioodiks 2014-2020 on „Puudega laste tugiteenuste arendamiseks ja pakkumiseks“ arvestatud 31 974 592 eurot ja riiklik kaasfinantseering 5 642 575 eurot mis teeb kokku 37 617 168 eurot

Kestus: 01.09.2014-31.12.2020

Tegevused: Projekti raames arendatakse ja pakutakse lapsehoiu, tugiisiku ja transpordi teenust suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele (18-aastaseks saamisel on isik õigustatud saama erihoolekande teenuseid vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule).

Puudega laste tugiteenuste õigeaegne, asjakohane ja kvaliteetne kättesaadavus ei ole kõikjal Eestis praegu tagatud, kuna teenuste korraldajateks on kohalikud omavalitsusüksused, kelle võimekus on piirkonniti erinev. Seega on oluline tugisüsteemide edasiarendamine ühtsetel põhimõtetel. Eesmärgi saavutamine eeldab süsteemset ja järjepidevat koostööd nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, erinevate teenuseosutajate kui ka teenuse saajate poolt. Selleks viiakse projekti raames tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik ja transport) koordineerimine ühtsele korraldusele.

Tulemusena on: ESF perioodi jooksul tagatud suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste parem kättesaadavus. ESF perioodi lõpuks on välja töötatud toimiv ning laste ja perede vajadusi rahuldav tugiteenuste korraldussüsteem, mis tagab teenuse piirkondliku kättesaadavuse ja ühtlase kvaliteedi. Samuti on raske ja sügava puudega laste vanematele paremad võimalused tööturul osalemiseks.

Teenuste saamiseks tuleb lapsevanemal täita avaldus ja esitada digitaalallkirjastatult piirkondliku koordinaatori e-posti aadressile. Samuti võib avalduse esitada teenusepakkujale, kohalikule omavalitsusele või Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele, kes teevad vajadusel koopia taotleja isikutunnistusest ja edastavad dokumendid Sotsiaalkindlustusameti elukohajärgsele piirkondlikule koordinaatorile.

2015 aasta sügisel viidi läbi kaks tugiteenuste riigihanget, mis hõlmasid lapsehoiu-, tugiisiku- ja toetava teenusena transporditeenust. Hankega soovisime leida teenusepakkujat igasse maakonda ja Tallinna. Enamus piirkondi on teenusepakkujatega kaetud ja lapsevanemad saavad teenuseid taotleda. Teenuste taotlemisel on oluline silmas pidada, et teenuse vajadus oleks kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis. Transporditeenust saab taotleda üksnes koos teiste tugiteenustega, sest teenust ei osutata haridusasutuses, rehabilitatsiooniasutuses, terviseasutuses jne käimiseks vaid üksnes juhtudel, kui laps on vaja edasi-tagasi transportida lapsehoiu või tugiisiku teenusele.
Teenuste mahud:
• teenuste mahuks 2016 aastal on kuni 4918 eurot kalendriaastas ühe lapse kohta
• teenuste mahuks 2017 aastal on kuni 4918 eurot kalendriaastas ühe lapse kohta

Teenuste saamiseks arvestatud rahalist mahtu lapsevanemale välja ei maksta, selle eest on võimalik taotleda teenuste osutamist allolevate hankepartnerite juures kuni lapse 18.sünnipäevani.

Hankepartnerid Läänemaal;

SA Haapsalu Hoolekandekeksus

aadress: Kastani 9, Haapsalu 90508
kontaktisik: Peeter Alekand
tel: 47 56 712
e-post: info at haapsaluhkk dot ee info at haapsaluhkk dot ee info@haapsaluhkk.ee

kodulehekülg: http://www.haapsaluhkk.ee

Koostööpartnerid tugiisiku teenuse osutamisel:

• Haapsalu linn: Posti 34, Haapsalu 90504 tel: 47 25 300 e-post: hlv at haapsalu dot ee hlv at haapsalu dot ee hlv@haapsalu.ee

• Hanila vald: Keskuse tee 3, Kõmsi küla 90102 tel: 4772243 e-post: vv at hanila dot ee vv at hanila dot ee vv@hanila.ee

• Lihula vald: Jaama 1, Lihula 90302 tel: 47 24 630 e-post: vallavalitsus at lihula dot ee vallavalitsus at lihula dot ee vallavalitsus@lihula.ee

• Lääne-Nigula vald: Haapsalu mnt 6, Taebla 90801 tel: 47 35 050 e-post: vv at laanenigula dot ee vv at laanenigula dot ee vv@laanenigula.ee

• Martna vald: Martna küla, Martna vald 90601 tel: 47 25 041 e-post: vallavalitsus at martna dot ee vallavalitsus at martna dot ee vallavalitsus@martna.ee

• Nõva vald: Nõva küla, Nõva vald 91101 tel: 47 24 670 e-post: novavald at novavald dot ee novavald at novavald dot ee novavald@novavald.ee

• Ridala vald: Lossi 4, Uuemõisa 90401 tel: 47 24 440 e-post: info at ridala dot ee info at ridala dot ee info@ridala.ee

Vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamise kord

Alates 1. juulist 2016 muutub vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamise kord. Tööandjal, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus) on võimalik taotleda sotsiaalmaksu soodustust Eesti Töötukassalt (edaspidi töötukassa).

Erinevalt kehtivast korrast ei pea tööandja alates 1. juulist 2016 esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust iga kuu, vaid piisab ühest korrast ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Samas ei ole erinevalt kehtivast korrast võimalik esitada taotlust tagasiulatuvalt (see tähendab, et kui tööandja esitab sotsiaalmaksu maksmise taotluse näiteks 10. augustil 2016, siis hakkab töötukassa sotsiaalmaksu maksma vähenenud töövõimega isiku eest samuti alates 10. augustist 2016, kui kõik maksmiseks vajalikud tingimused on täidetud). Inimese eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse seega töötukassale taotluse esitamise päev, kuid mitte varem kui osalise või puuduva töövõimega isikuga töösuhte alguse päev või töötajal osalise või puuduva töövõime või vähemalt 40%-lise püsiv töövõimetuse tuvastamise päev. Siin kehtib siiski üks erand – 2016. aasta juulikuu eest on võimalik esitada sotsiaalmaksu soodustuse taotlus 1. juulist 2016 kuni 2. augustini 2016, et tagada sujuv üleminek uuele süsteemile.

Riik maksab töötukassa kaudu muudatuse jõustudes vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu endiselt selleks kehtestatud kuumääralt (2016. aastal on see 390 eurot). Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt.

 

Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

– tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;

– töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus;

– töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa).

 

Kui vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus on esitatud pensioni maksjale), valib töötaja välja ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu ja teeb selleks kirjaliku avalduse välja valitud tööandjale.

Õigust riigipoolsele sotsiaalmaksu maksmisele kontrollitakse iga kuu ning tingimustele vastava töötaja eest maksab töötukassa sotsiaalmaksu järgnevatel kuudel ilma taotlust esitamata automaatselt. Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja poolt töötukassale esitatud riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluses näidatakse ära osalise või puuduva töövõimega või vähemalt 40%-lise püsiva töövõimetusega  töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, töösuhte alguse kuupäev ning kinnitus, et tööandja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu või kui isik ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, on ta kirjaliku avaldusega valinud nimetatud tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Taotlus on kättesaadav töötukassa kodulehel alates muudatuse jõustumisest.

2016. aasta aprilli, mai ja juuni kuu eest sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks tuleb taotlus esitada jätkuvalt Sotsiaalkindlustusametile.

Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks alates 1. juulist 2016 tuleb esitada taotlus töötukassale alates 1. juulist 2016 kuni 2. augustini 2016. Taotlusi saab esitada nii posti teel, e-posti teel digiallkirjastatuna, kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või töötukassa portaali iseteeninduse kaudu aadressil www.tootukassa.ee 

Firma Hooldaja OÜ pakub hooldusteenust

Firma Hooldaja OÜ  tuli turule uute teenustega:
Intervallhooldus, ööpäevaringne püsihooldus,  päevane püsihooldus.

Kõiki teenuseid pakutakse kliendi kodus.

4 tundi –     8 tundi             maksab  8 eurot/tund

10 tundi –  24 tundi                 maksab alates 70 eurot/päev.

Iga kliendi puhul tehakse personaalne hinnapakkumine. Leitakse hooldaja igasse Eesti linna või asulasse.

Firma nõustab ja aitab juhendada omastehooldajaid!

+372 555 32903 info@hooldaja.ee anneli@hooldaja.ee http://www.hooldaja.ee/

Tasuta kontsert

Neljapäeva keskpäeval, 31. märtsil kell 12.00 keskraamatukogu
lugemissaalis (Posti 3) esineb Udmurdi trio Ošmeso šajer (Allikate maa.
Kava „Ajaratas“ kajastab inimese elu tähtsündmusi ja tutvustab udmurdi
rahvatraditsioone. Udmurdi rahvamuusikatrios Ošmeso šajer musitseerivad
rahvamuusikaõpetajad Jelena Vald ja Lija Korneva ning rahvalaulik Olga
Surtshakova. Rahvalaule esitatakse udmurtidele iseloomulike pillide
krežide saatel. Soome-ugri keelest ning Lennart Meri elust kõneleb
keeleteadlane Sven-Erik Soosaar. Näituse „VEELINNURAHVAS. Lennart Meri
filmirännakud 1969-1988“ pidulik lõpetamine.

Töötamistoetuse taotlemise tähtaeg on 31.03.16

Kuni 2016.aastani maksti töötamistoetust Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Alates 01.01.2016 töötamistoetust enam ei määrata.

Pane tähele! Neile, kellele on töötamistoetust makstud enne 01.01.2016 või kellel on töötamisega seotud kulud tekkinud enne 01.01.2016, makstakse töötamistoetust edasi kuni määratud tähtaja lõpuni. Sotsiaalkindlustusamet maksab 255,70 euro suurust töötamistoetust kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esmakordsest määramisest. Eelmisel kalendriaastal tehtud kulutuste eest makstakse toetust, kui avaldus toetuse saamiseks on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil.

Töötamistoetust makstakse puudega inimese enda poolt tehtud puudest tingitud töötamisega seotud tegelike kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 10-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Kui kolme kalendriaasta jooksul tehtud lisakulud on maksimumsummast väiksemad, makstakse toetusena välja puudega inimese poolt kauba või teenuse eest tegelikult tasutud summa. Toetusega hüvitatavad kulutused peavad olema tehtud töötamise ajal. Enne töötamise algust ja peale töötamise lõppu tehtud kulutuste hüvitamiseks toetust ei maksta. Toetust makstakse vastavalt esitatud kuludokumentidele kalendriaasta kestel tehtud kulutuste eest.

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada: 1. tööraamat või muu töötamist tõendav dokument; 2. dokument töötamisega seotud kulude kohta; 3. kirjalik selgitus puudest tingitud ja töötamisega seotud lisakulu vajaduse kohta.

Taotluse blanketi leiad siit : http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaaltoetuste-blanketid/

Uus invataksoteenuse pakkuja Läänemaal.

Teenust pakub Hansase OÜ, omades nii tõstukiga väikebussi kui ka väikest kaubikut. Sõiduvõimalus ka õhtusel ajal ja nädalavahetusel. Hind kokkuleppel.

Info ja tellimine; Bussijuht Riivo Tiiroja tel. 56480975 või

Margit Tiiroja  tel. 5065621 margit.tiiroja@gmail.com

 

Kodud tuleohutuks

Päästeamet annab teada, et aitab abivajajaid, nii suitsuandurite paigaldamisel, kui ka vaatab üle ohtlikud tulekolded jne. Aitab ja annab nõu.

Info Andres Kaljura Haapsalu pääste komando pealik 50 68 525, Andres.Kaljura@rescue.ee

Kohtumine Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga

Reedel, 12.veebruaril, kell 13.00

toimub Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7)

kohtumine Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga.

Räägime pensionist, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teemadest.

Ootame Teid osalema ja küsimusi esitama!

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Haapsalu Sotsiaalmaja

“Puuetega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine”.

Projekti eesmärk on pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid – lapsehoid, tugiisik ja transport – suuremas mahus nii, et teenused oleksid kättesaadavad neile, kelle teenusevajadus on kirjas rehabilitatsiooniplaanis. Vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemisel.
Täiendav info ja teenusepakkujad maakondade lõikes on leitav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt:
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puudega-laste-tugiteenuste-arendamine-ja-pakkumine-8/

Juhime seejuures tähelepanu, et need maakonnad, mille nimel klõpsates link ei avane viitab sellele, et teenusepakkuja maakonnas puudub. Hetkel on nendeks Jõgevamaa, Põlvamaa ja Võrumaa.
Tallinnas  ja Harju maakonnas on teenusepakkujad küll olemas, aga hetkel veel Sotsiaalkindlustusameti kodulehel lisamata. Puuduolev info peaks sinna jõudma lähinädalate jooksul.
Täiendavate küsimuste korral palun võtke julgelt ühendust piirkondlike kordinaatoritega, kelle kontaktandmed leiate samuti ülaltoodud lingilt.
Läänemaal pakub teenust:

SA Haapsalu Hoolekandekeksus

aadress: Kastani 9, Haapsalu 90508
kontaktisik: Peeter Alekand
tel: 47 56 712
e-post: info@haapsaluhkk.ee

Tasuta koolitused MTÜ juhtidele

MTÜ juhtide arenguprogramm

MIKS? Arenguprogrammi eesmärk on maakonnas tegutsevate vabaühenduste juhtide kasvanud võimekus organisatsiooni igapäevasel ja pikemaajalisel juhtimisel ning arendamisel. Sellega suureneb maakonnas tegutsevate vabaühenduste võimekus osaleda poliitika kujundamises või avalike teenuste osutamisel.

KELLELE?  Ootame osalema MTÜde juhte, juhatuse liikmeid, potensiaalseid juhatuse liikmeid, ja aktiivseid liikmeid. Ühest vabaühendusest võib olla mitu osalejat.

MIS TOIMUB? Arenguprogramm koosneb 7 moodulist:

27.jaanuar- Juriidika ja vabaühendus– koolitaja Alari Rammo (Vabaühenduste Liit EMSL). Alari Rammo on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna ning omab õigusteaduste magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist. Ta on töötanud Riigikogu Kantseleis, ärisektoris ja ajakirjanikuna, 2004–2015 peamiselt vabaühenduste liidus EMSL poliitikaeksperdi ja juristina. Ta kuulub 2007. aastast maksuhaldurit nõustavasse asjatundjate komisjoni ning on esindanud vabaühendusi tulumaksusoodustuse vaidlustes kohtus.
Teemad:
–          lepingud töötajatega, projektides ja vabatahtlikega – millal on mida vaja
–          organite töö korraldamine, kohustused, vastutus, tasustamine ja vormistamine – juhatus, nõukogu, üldkoosolek
–          toimingud e-äriregistris – millal ja kuidas teha muudatusi
–          huvide konflikt ja korruptsioon vabaühendustes – kuidas vältida ja mida silmas pidada
–          riigihanked – millal vabaühendus on hankija
–          dokumenteerimine – sisekorraeeskirjad, tööohutus, protokollid, aruanded, arhiveerimine

18.veebruar- Projektide koostamine ja juhtimine-koolitajad Kersti Palmiste ja Tiina Ojamäe
Teemad:
-projektide ettevalmistamine ja koostamine
– projektijuhtimine
-tegevuste seostamine eelarvega
-tulemuste hindamine  ja aruandlus (aruanne kui ühingu eneseanalüüs ja sisend järgmistesse tegevustesse)

3.märts- Organisatsiooni disain-koolitaja Jana Kukk.  Jana Kukk on tegutsenud turunduse valdkonnas kolmandas ja era- sektoris. Janal on magistrikraad turunduse erialal ning ta omab ka täiskasvanute koolitaja III tasandi kutsekvalifikatsiooni. Hetkel täiendab Jana ennast TTÜ majandusteaduskonna doktorantuuris, kus keskendub teenusedisainile. Jana on rahvusvahelise teenusedisainerite võrgustiku International Service Design Network liige.
Teemad:
– organisatsiooni lähteolukord
– organisatsiooni tegutsemise eesmärgid
– organisatsiooni koostöö sidusrühmadega: s.h. sihtrühm, rahastajad, partnerid
– organisatsiooni areng
– ressursside kaardistamine

23.märts –Ühingu majandustegevus
Teemad:
– omatulu teenimine, sh annetuste kogumine
– avalike teenuste osutamine
–  sotsiaalne ettevõtlus
–  äriplaanide koostamine

14.aprill-Avalik esinemine-koolitaja Marica Lillemets, meediakonsultant ja koolitaja, ajakirjanik
Teemad:
– omatulu teenimine, sh annetuste kogumine
– avalike teenuste osutamine
–  sotsiaalne ettevõtlus
–  äriplaanide koostamine

aprill- Maksud ja vabaühendus– Koolitaja Alari Rammo
Teemad:
–          maksustamise alused ja põhimõtted
–          millal ja mille eest maksta ning deklareerida – käibemaks, tööjõumaksud, erisoodustus
–          maksusoodustused vabaühendustele – tulumaksusoodustustega ühingute nimekiri
–          kingitused, annetused – saamise ja andmise maksustamine
–          kulude maksuvaba hüvitamise viisid – transport, side, toitlustus jmt

11.mai-Vaba teema-teema otsustakse esimestel koolitustel, vastavalt osalejate soovidele.

MIS VEEL? Arenguprogrammis osalejatel on vaja teha ka kodutöid. Olenevalt koolitusest ja koolitajast saavad osalejad kodutöö ülesanded teada kas enne koolitust või koolituse käigus.

KUS TOIMUB? Koolitused toimuvad Haapsalu Kultuurikeskuse seminariruumis, igal koolituspäeval algusega kell 13.00, koolituspäeva lõpp olenevaalt koolitusest on kell 17.15 või 18.00.

MIS MAKSAB? Koolitused on osalejatele tasuta, osalejate enda  kanda on seekord ka  kohvipauside ja söögi kulud.  Kohvipausidel on võimalik käia Kultuurikeskuse kohvikus.

OSALEJATE ARV? Arenguprogrammi osalejate grupi suurus on 20 osalejat, vähemalt 10 osalejat peavad osalema kõigil 7 koolitusel. Grupi komplekteerimisel eelistatakse neid, kes tahavd osaleda kõigil koolitustel, vabade kohtade olemasolul täidetakse need nendega kes tunnevad huvi konkreetsete teemade vastu.

KUIDAS REGISTREERIDA? Täida ära registreerimisvorm  http://tinyurl.com/z6t36pe   ja jää ootama kinnitust osalemise kohta.

LISAINFO  Läänemaa Arenduskeskus Tiina Ojamäe tel.56352591  tiina@lak.ee

 

Omastehooldajate tugirühma asutamine

Kui oled hooldamas oma lähedast: puudega last, eakat vanemat, õde või venda, elukaaslast või mõnda teist pereliiget, siis ootame Sind Läänemaa omastehooldajate tugirühma loomisele 14. jaanuaril 2016.a. kell 17.00 Haapsalu Sotsiaalmajja.
Sarnased tugirühmad on loodud üle Eesti mitmetes maakondades ja omastehooldajad on saanud nendest tuge.
Kui üritusele tulemisele saab takistuseks hoolealuse üksijätmine või transport, siis anna julgelt teada, proovime leida üheskoos lahenduse.
Külalisena osaleb Mare Tereping. Osalemisest palume teatada 12. jaanuariks:
58557695 – Leili Mutso
leelo.paju@gmail.com – Leelo Paju

Koguperefestival “Puude taga on inimene”

  1. aasta 11. juunil toimub Tallinnas Stroomi rannas koguperefestival “Puude taga on inimene”, mida korraldab samanimeline mittetulundusühing. Peakorraldajateks on puudega inimesed ning üritus on suunatud kõigile Eesti elanikele – nii täiskasvanutele kui lastele, olenemata puudest või selle puudumisest.

Festival toob Stroomi rannaalale kokku muusika, kino, kunsti, spordi ja teatri ning inimesed, kes on oma töö ja loominguga pälvinud tuntust nii Eestis kui ka välisriikides. Külalised saavad lisaks kuntsielamustele katsetada neile tavapäraseid tegevusi tavapärasest erinevas võtmes. Kas tantsida on võimalik jalgu kasutamata? Kuidas maalida käsi kasutamata, nii et pilt oleks ilus? Kuidas saada teatrielamus ilma lavalist tegevust nägemata? Mismoodi näeb välja meeskonnasport ratastel? Kuidas saada muusikaelamus kurdina?

See kogemus koguperepeolt aitab vähendada laialt levinud eelarvamusi, annab uusi kogemusi ja õpetab igaühele midagi. Lisaks pakub ka mõnusa meelelahutust täis suvepäeva.

Puudega inimeste elukvaliteet ja eneseteostuse võimalused sõltuvad info, teenuste, toodete, abivahendite, hariduse kättesaadavusest ning samuti teiste ühiskonnaliikmete valmidusest arvestada erivajadusega inimestega.

Festival aitab suurendada puudega ja puudeta inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis on seotud puudega inimeste igapäevase toimetulekuga, osalemisega haridus- ja kultuurielus.

Festival tõstab inimeste teadlikkust erivajadustega inimese temaatikast – seal pakutakse esmatasandi nõustamist, jagatakse valdkonnaga seonduvaid materjale, informatsiooni, vahendatakse kontakte.

Ühtlasi on see hea võimalus ühingutel omavahel kohtuda ning oma kogemusi ja teadmisi jagada, kõigil puudega inimestel oma töid ja tooteid müüa ning teistele näidata. Suurepärane võimalus pakkuda poekaubast erilisemat ja sotsiaalse väärtusega käsitööd.

Soovime kaasata projekti loomingu- ja käivitusprotsessi võimalikult palju erivajadusega inimesi ja nende organisatsioone.

 Ootame aktiivset osavõttu.

Selleks, et üritus kenasti korda läheks, palume koguperefestivalil osaleda soovijatel registreeruda 15. jaanuariks 2016 registreerimislingil siin.

Ühtlasi on see hea võimalus ühingutel omavahel kohtuda ning oma kogemusi ja teadmisi jagada.

Küsimuste korral palun helistaga või kirjutage.

Kõige paremate soovidega

Kirke Kuld

EPIKoda

tel 6616614

Lõppes projekt “Savitöötoad Läänemaa puuetega inimestele”.

Savitƶƶtoad 1Savitƶƶtoad 2Savitƶƶtoad 4

14. detsemberil toimus Haapsalu Sotsiaalmajas advendikontsert, kus esinesid erivajadusega noored, naiskoor Netty, rahvatantsurühm Margareta ja luuletusi luges Viive Etverk. Samal ajal oli väljas ka näitus savitöödest, mis valmisid MTÜ Läänemaa Puuetega Inimeste Koja korraldatud projektis “Savitöötoad Läänemaa puuetega inimestele”. Projekti raames toimus 7 töötuba, kokku 14 kohtumist. Ühes töötoas osales 7-9 inimest. Töötubade tulemusena valmis üle 80 toote, millest oli osalejatel suur heameel. Savi voolimisel on kasuks lisaks konkreetse toote saamisele ka, omamoodi teraapiline mõju. Projekti tegevused aitasid kaasa puuetega inimeste omavahelisele kooskäimisele ja loovtegevusele, mis rikastas inimeste igapäevaelu ja toetas laiemalt ka kogukonna arengut. See andis võimaluse tegutseda koos, olla osavõtlik ja aktiivne. Oleme tänulikud projekti rahastamise eest kohaliku omaalgatuse programmile, sest savitöötubade korraldamine on väga kallis just materjalide ja põletuse hinna tõttu.

Omanda massööri elukutse

Eesti Pimemassööride Ühing kutsub erivajadusega inimesi omandama massööri elukutset.

Klassikalise massaaži (1000t.) kursus algab 14.12.2015. Kursusele on veel vabu kohti.

Eesti Pimemassööride Ühingu Koolitus- ja Massaažikeskus
Koolitusluba nr. 6821 HTM 31.10.2017

Klassikalise massaaži algkursus maht 1000 tundi
Kestus 6-7 kuud. Õppetöö toimub tööpäeviti orienteeruvalt 10-17.
Toimumise koht EPMÜ Koolituskeskus aadressil Tondi 8a Tallinnas.
Massaaži algkursusel osalemise eelduseks on keskharidus, piisav
rehabiliteeritus iseseisvaks kutseõppeks ja hilisemaks integreerumiseks
avatud tööturule.

EPMÜ Koolitus- ja Massaažikeskuse massaaži koolituse õppekava annab
vajalikud teadmised, oskused ja vilumused töötamiseks massöörina, mis on kooskõlastatud kutseliiduga.
Peale kursuse lõpetamist on võimalik sooritada Eesti massööride Liidu
juures “Massöör 5” kvalifikatsioonieksam.

Kursus koosneb järgmistest ainetest:
klassikaline massaaž;
anatoomia ja füsioloogia
sagedamini esinevad haigused;
kinesioloogia;
klienditeenindus ja suhtlemispsühholoogia;
eriala puudutav seadusandlus ja FIE-na toimimise põhialused;
kliendi seisundi hindamine;
lihaste- ja liigesliikuvuse testimine;
farmakoloogia alused;
idamaade meditsiini filosoofia ja hiina massaa;ž
lümfimassaaž
aroomimassaaž
refleksoloogia
segmentmassaaž
laste massaaž
on-site tooli massaaž
iseseisev massaažipraktika
Massöörile vajalikud Isikuomadused ja võimed
a) empaatiavõime
b) tolerantsus
c) vastutusvõime
d) koostöövõime
e) suhtlemisoskus
f) analüüsivõime
g) kohanemisvõime
h) iseseisvus
i) püsivus
j) füüsiline suutlikkus
EPMÜ on Eesti Töötukassa koolituskaardi koolitajate nimekirjas. Töötud
erivajadusega inimesed saavad taotleda kursust läbi Eesti töötukassa.
Õppetöö perioodil maksab Töötukassa kursusel osalejale stipendiumi ja
kaugemalt tulijaile majutus ja sõidutoetust.

Peale kursuse lõpetamist on osadel lõpetajatest võimalik alustada tööd
EPMÜ kaitstud töökeskuses.
Töötavad erivajadusega inimesed saavad täiendkoolitustoetuse raames läbida
kursust ka vastavalt võimalustele ainete kaupa.

Rohkem informatsiooni kursuste kohta www.pimemassoorid.ee

Oma osalemissoovist andke teada telefonil 55 75 310 Janne Jervale või
kirjutades meilile info@pimemassoorid.ee

Nõustamine võrdse kohtlemise teemal

20. novembril 2015 kell 14.00-16.30
Haapsalu linnavalitsuses (Posti 34)

• Kas sa ei ole saanud tööle, sest sul on väikesed lapsed?
• Kas sulle makstakse vähem palka kui samaväärset tööd tegevale kolleegile, sest sa oled naine?
• Kas sind ei ole kutsutud töövestlusele, sest oled üle 50-aastane või sul on puue?
• Kas sind ei ole edutatud, sest sa pole eestlane?

Võrdõigusvoliniku kantselei jurist annab nõu, mida sellistel juhtudel ette võtta ja kuidas kaitsta end diskrimineerimise korral.

Eestis on keelatud kohelda kedagi halvemini tema soo, lapsevanemaks olemise, rahvuse, rassi või nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude, ametiühingu liikmelisuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Palume nõustamisele eelnevalt registreeruda telefoni või e-kirja teel:
6269 059; info@svv.ee.
Registreerumisel palume lühidalt kirjeldada oma küsimust.

Prantsuse päev

Haapsalu Sotsiaalmajas 21. oktoobril 2015.a. kell 12:00

Tutvustame Prantsusmaa kultuuri, elu ja muusikat.
Prantsusepärase toidu proovimine ja BINGO mäng – võitjatele auhinnad
Prantsusmaad tutvustab Stephane Clavel.
Üritust toetavad:
Haapsalu Sotsiaalmaja
Prantsuse Instituud Eestis
Europe Direct teabekeskus Läänemaal

Tule ja võta sõber ka ühes 🙂

Kutse: Vaba sissepääsuga gala-kontsert Tallinnas

Pille Lille Muusikute Fond pakub võimalust osa saada festival-galast “Muusikasillad”, kuhu oodatakse hulgaliselt kuulajaid.

VABA SISSEPÄÄSUGA Galakontsert toimub 16. oktoobril kell 19.00
Tallinna Vene Kultuurikeskuses, esinevad –

TANJA MIHHAILOVA, MARIA LISTRA, MARIA VERETENINA,
TTÜ Vilistlaste Naiskoor (dir. Andres Heinapuu) segakoor “Ukraina” ja “Russ” (Stanislav Šeljahovski, S. Zaugarova), kammerkoor “Eleegia” ja lastekoor “Allegro” (dir. Svetlana Zaugarova) ning mitmed Tallinna üldhariduskoolide koorid.

TÖÖVÕIMEREFORMI INFOPÄEV

12.oktoobril Haapsalu Muusikakooli saalis (Kastani 7 Haapsalu)

Päevakava
11.00 – 12.00 Töövõimereformi seaduse tutvustamine – Arne Kailas, EV Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik.
12.00- 12.45 Läänemaa Töötukassa funktsioonid ja valmisolek uueks reformiks – Regina Triebstock, Läänemaa Töötukassa juhataja kt.
12.45-13.30 Juhtumikorraldaja töö kliendiga – Ülle Raudkivi ja Merike Juhanson, Läänemaa Töötukassa juhtumikorraldajad
13.30-14.00 Kohaliku omavalitsuse valmisolek seoses töövõimereformiga – Kaja Rootare, Haapsalu aselinnapea
14.00-14.30 Rehabilitatsioon ja taastusravi – Priit Eelmäe, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhataja
14.30-14.45 Muusikaline tervitus – õed Pihlakad
14.45-16.00 Kohvilaud ja koosviibimine

Info ja registreerimine aadressil laanemaapik@gmail.com või info@sotsmaja.ee tel. 53 73 58 40
Registreerida palume hiljemalt 09.oktoobriks.

Savitöötuba puuetega inimestele

MTÜ Läänemaa Puuetega Inimeste Koda korraldab Haapsalu Sotsiaalmajas projekti „Savitöötoad Läänemaa puuetega inimestele“.

Juhendajaks on Katrin Arrak.

Huvilistel palume registreerida end Haapsalu Sotsiaalmaja telefonil 47 35060
Töötoad algavad septembri keskel. Uued grupid alustavad oktoobris ja novembris.
Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

OMASTEHOOLDUSE INFOPÄEV

18. september 2015 toimub Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuses (Sadama 16, Haapsalu) INFOPÄEV, kuhu ootame osalema peale Läänemaa omastehooldajate ka kõiki huvilisi, keda vastav teema puudutab.

Päevakava:
13.00 MTÜ Eesti Omastehooldus (tutvustavad Helle Lepik ja Ivar Paimre)
14.00 Abi- ja hooldusvahendid omastehooldajate töö lihtsustamiseks, ülevaade abivahendite taotlemisest (Liis Niinemets)
Omavalitsuste poolt pakutavad teenused ja toetused hooldajatele ja hooldatavatele (Varje Paaliste ja Krista Levina)
15.30 Kohvipaus
16.00 Arutelud (huvilistel võimalus majaga tutvuda)
OSALEMINE TASUTA!
Osalemiseks palume registreeruda 10.septembriks k.a. Haapsalu Sotsiaalmaja telefonil 473 5060 , või meili aadressil info@sotsmaja.ee

*KOOLITUS MTÜdele*

Kolmapäeval, 27.05.2015 kell 11.00 – 13.30 toimub Haapsalu Linnavalitsuse saalis Maksu-ja Tolliameti koolitus MTÜdele.

· Maksude osakonna peaspetsialist Regina Varret ja Haapsalu
teenindusbüroo büroojuht Kristiina Ase räägivad teemadel:
1. Erisoodustused sh isikliku auto kasutamise hüvitis
2. Kingitused, annetused, vastuvõtukulud
3 Tulumaksuseaduse muudatused, mis puudutavad MTÜ, SA (sh muudatused
nimekirja kandmise tingimustes)
4. TMIN nimekirjas püsimise eelised
5. Töötajate register ja vabatahtlik töö

· Töötukassa teenusekonsultant Meeli Kaljo tutvustab vabatahtliku
töö tegemise võimalusi läbi Töötukassa.

Koolitus on osalejatele tasuta, kuid vajalik on registreerimine
http://tinyurl.com/mya4ez9

Lisainfo : Tiina Ojamäe tiina@lak.ee, tel.56352591

Aprillist tõusevad pensionid

Aprillikuu toob igal aastal positiivse muutuse nii vanemaealiste kui ka puuetega inimeste toimetulekus – pensionid suurenevad.
1. aprillil viiakse läbi kõikide pensionide indekseerimine, et hoida neid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Nii ka tänavu.
Tuleb silmas pidada, et nii nagu ei ole olemas keskmist inimest, ei ole ka kõigi jaoks kehtivat keskmist pensioni ega täpselt ühesugust pensionitõusugi mitte. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension ning indekseerimise tulemusena suureneb see samuti erinevalt, kellel rohkem, kellel vähem.
2015. aasta riikliku pensioni indeks on 1,063. See suurus arvutati eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu ja tarbijahinnaindeksi muutuse alusel ning indeksi kinnitas Vabariigi Valitsus.

Indekseerimine tagab alates tänavu 1. aprillist kõikide pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid, samuti suureneb rahvapensioni määr.
Indeksiga korrutatakse läbi riiklike pensionide arvutamise aluseks olevad näitajad – pensioni baasosa (indeksiga 1,0693) ja aastahinne (indeksiga 1,0567).
Näeme, et pensioni baasosa suurendatakse suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.
Baasosa suureneb indekseerimisega 134,9093 eurolt 144,2585 euroni ja aastahinne 4,964 eurolt 5,245 euroni.

Rahvapensioni määr kasvab 148,98 eurolt 158,37 euroni.

Sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. aprillil uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus:

B on baasosa – kõigile pensionäridele võrdne osa;
S on staažiosa – arvestab töötatud aastaid kuni 1998. aasta lõpuni. Selle osa rahalise suuruse leidmiseks korrutatakse staaźiaastate arvu aastahindega;
K on kindlustusosa – võtab arvesse sissetuleku. Selle osa rahalise suuruse leidmiseks liidetakse alates 1999. aastast kogutud kõigi üksikute aastate kindlustusosakud (senised aastakoefitsiendid) ja korrutatakse läbi aastahindega.

Indekseerimisega suureneb pension enam kui 412 000 pensionäril.
Kui keegi soovib oma pensioni uue suuruse ise välja arvutada, siis tuleks seda teha sama valemit kasutades nagu allpool olevates näidetes, s.t kõik pensioniosad eraldi välja arvutada ja siis liita.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosa (K) ei arvestata – sel juhul koosneb pension kahest osast – baasosast ja staaźiosast.

Näide 1. Vanaduspensioni arvutamine uute väärtustega, kui pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja kindlustusosa puudub:
baasosa (B) = 144,2585 eurot
staažiosa (S) – 30 a x 5,245 = 157,35 eurot
———————————————————————
kokku 301,61 eurot
Samamoodi arvutades leiame, et pensionõigusliku staažiga 15 aastat on vanaduspension 222,93 eurot, 40-aastase pensioniõigusliku staažiga 354,06 eurot ja 44-aastase pensioniõigusliku staažiga 375,04 eurot.

Näide 2. Vanaduspensioni arvutamine, kui pension koosneb kolmest osast, kus pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja kindlustusosakute summa on 10:
baasosa (B) = 144,2585 eurot
staažiosa (S) – 30 a x 5,245 = 157,35 eurot
kindlustusosa (K) – 10 x 5,245 = 52,45 eurot
———————————————————————–
kokku 354,06 eurot

Pensionäridele, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel eelmise aasta eest lisanduv kindlustusosak. Selle võrra suureneb lisaks indekseerimisele nende pensioni kindlustusosa ning seega kogu pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb sõltuvalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksust.
Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest kindlustusosaku 1 see inimene, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2014. aastal oli keskmiselt 908,12 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga). Kindlustusosak 1 on võrdne aastahindega 5,245 €.

Pensionipäev on iga kuu 5. kuupäev. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Pension ja tulumaks

Käesoleva aasta üldine maksuvaba tulu on 154 eurot kuus. Lisaks on riikliku pensioni maksuvaba osa 220 eurot kuus. Nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril on õigus kasutada mõlemat. Seega võib pensionär saada tulumaksuvabalt kokku 374 eurot kuus, mis teeb 4488 eurot aastas.

Pensionist 220 eurot on tulumaksuvaba ja keegi ei pea seda eraldi taotlema.

Küll aga peab mittetöötav pensionär esitama avalduse Sotsiaalkindlustusametile juhul, kui ta soovib, et tema pensioni arvutamisel võetakse arvesse ka üldine maksuvaba tulu, mis on 154 eurot.
Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib üldise maksuvaba tulu arvestamist pensionilt või töötasult, mõlemas kohas seda teha ei saa. Topelt maksuvabastuse korral tuleb hiljem Maksu- ja Tolliametile liigselt saadud summa tagastada.

Interneti kasutaja saab tulumaksuvabastust taotleda e-teenusena riigiportaalis eesti.ee, sisenedes teenusele ID-kaardiga, Mobiil ID-ga või panga kaudu.
Avalduse blankett on kättesaadav ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehel (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/blanketid/), selle võib saata digiallkirjastatult e-postiga, saata väljatrüki postiga või tuua ise klienditeenindusse.
Samuti on vastav ära märkimise võimalus pensionitaotluse blanketil, mille inimene esitab, kui taotleb esmakordset pensioni määramist.
Tulumaksust vabastuse avaldus esitatakse üks kord ja iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Ent ühelgi inimesel ei ole kohustust esitada avaldust igakuiseks154 eurose üldise maksuvaba miinimumi arvestamiseks. Ta võib alati valida tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas. Ja küllap paljudele inimestele see sobibki. Tuludeklaratsioonide esitamisel kehtib pensionäridele kõik samamoodi kui palgatöötajatelegi. Abielupaar võib esitada tuludeklaratsiooni ühiselt.

Millal on kasulikum esitada ühine deklaratsioon? Näiteks siis, kui ühe abikaasa pension on alla maksuvaba miinimumi ja temalt ei ole tulumaksu kinni peetud ning teise abielupoole pension on üle 374 euro ja temalt on tulumaks kinni peetud. Ühise deklaratsiooni esitamisel tekib võimalus tulumaksu tagasi saada.

Loovteraapia kursus

Haapsalu Sotsiaalmajas 25. märtsil 2015.a. kell 11:00 – 15:00. Eve Usin lubas meile pikemalt teha ühe huvitava päeva, kus meie tunded ja loovus kohtuvad. Vahepeal kosutame end lõunapausil supiga, et energia ei raugeks.
Loovuse jaoks on ruumi loengusaalis, kus me kõik kohtume 🙂

Psühholoogi loeng

Esmaspäeval, 9.veebruaril kell 12.30 Sotsiaalmajas, Apelsinitoas.
Elujõu ja tasakaalu leidmise mõtteid ja praktilisi võtteid jagab meiega psühholoog, Made Torokoff-Engelbrecht.

Häirenupu teenus Haapsalus

Haapsalu Linnavalitsus ja Haapsalu Sotsiaalmaja koostöös sotsiaalse ettevõttega Meditech Estonia kavandavad uue teenuse käivitamist Haapsalu linnas.
Häirenupu teenus
Häirenupu teenus koosneb häirenupust ja hoolekandetelefonist. Hoolekandetelefon paigaldatakse kodus kesksele kohale ning häirenupp kas käele nagu käekell või kaela.
Ohuolukorras häirenupule vajutades võtab valvesüsteem ühendust ööpäev läbi töötava Medi kõnekeskusega. Kõnekeskus suhtleb abivajajaga valveseadme vahendusel, selgitab välja häire põhjuse ja seejärel organiseerib abi teavitades juhtunust abivajaja usaldusisikuid (sugulast, hooldajat, naabrit vm), vajadusel kutsub välja kiirabi, päästeameti või politsei. Kõnekeskus on ööpäevaringselt valmis lahendama abivajajal tekkinud probleemi. Häirenupp töötab valveseadmest kuni 150 meetri raadiuses. Teenus on kasutajale tasuline.
Häirenupp võib päästa teie või teie lähedase inimese elu!
Lisainfo: www.medi.ee

Uue teenuse kavandamisel ootame infot inimeste kohta, kes võiksid vajada häirenupu teenust.

Palun võtke ühendust või andke teada oma lähedasest Haapsalu Sotsiaalmaja telefonil 4735066.

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt Haapsalus.

Reedel, 16.01.2015 kell 12.00 toimub Haapsalu Sotsiaalmaja muusikakooli saalis kohtumine sotsiaalkaitseminister Helmen Kütiga. Teemaks töövõimereform, pensionide tõus ja muud toetused. Minister on lubanud vastata ka kõigile muudele tema töövaldkonnaga seotud küsimustele. Üritus on avatud ja oodatud on KÕIK kes antud teemade vastu huvi tunnevad.
Üritusel osalevad ka EV Riigikogu liikmed Innar Mäesalu, Neeme Suur ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles ning aselinnapead Kaja Rootare ja Peeter Vikman.