Pühapäeval, 17.novembril kell 13.00 toimub Haapsalu Muusikakooli saalis Loodeteatri etendus, Andrus Kivirähu komöödia “Kõster”.

Etendus kestab ca 1 tund ja pilet maksab 5 eurot.

Teisipäeval, 05.novembril kell 12.00 tuleb meile külla kauaaegne Tallinna Loomaia direktor Mati Kaal. Avalik kohtumine toimub Haapsalu Muusikakooli saalis.

Üritus on tasuta.

Kui seni maksis sotsiaalkindlustusamet (SKA) olukorras, kus pensioni- ja sotsiaaltoetuste päev ehk kuu viies päev langes nädalavahetusele, toetused välja sellele eelneval reedel, siis uuest aastast kord muutub ning raha jõuab kontole pärast nädalavahetust.

Riigieelarve kokkuhoiukohtadega seoses pikenevad 2025. aastast sotsiaalkindlustusameti erinevate menetluste maksimaalsed tähtajad. Kärbete tõttu tuleb vähendada ametnike arvu, kuid töö kvaliteedis ja korrektsuses järeleandmisi teha ei saa.

Millised on uued tähtajad?

+ puude raskusastme tuvastamise maksimaalne tähtaeg pikeneb 15 päevalt 30 tööpäevani

+ pensionide ja perehüvitiste taotluste menetlemise tähtajad pikenevad samuti 30 tööpäevani

+ pensionide ja sotsiaaltoetuste väljamaksmine toimub iga kuu 5. kuupäevale järgneva kahe tööpäeva jooksul.

Tegemist on maksimaalsete tähtaegadega ja enamasti toimub menetlus kiiremini. Soovitame taotlused esitada siiski aegsasti, et vältida katkestusi vajaliku abi saamisel.

Igas kuus taotleb pensioni ligi 1000 ja perehüvitisi 6000 inimest, puude raskusastet hindab aastas ca 57 000 inimest. Selleks, et tulla toime personalikärbetega ja säilitada kõrge töö kvaliteet, on menetlusaegade pikendamine vajalik.

Ole teadlik ja esita taotlused varakult!

Alates augustist saavad kuulmispuudega inimesed, kes vajavad viipekeeletõlget, kasutada uut mobiilirakendust, mis lihtsustab suhtlemist ja pakub rohkem võimalusi.

“Tänu rakendusele saavad kuulmispuudega inimesed nüüd kasutada professionaalset viipekeeletõlki ühe nupuvajutusega, mis hõlbustab suhtlemist igapäevastes olukordades,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. “Tänase piiratud viipekeele tõlkide arvu juures on uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmine teenuse korraldamisel igati hädavajalik samm, mistõttu on mul hea meel, et pea kolm aastat tagasi Eesti Kurtide Liidu poolt tehtud ettepanek võtta kasutusele uus tõlkerakendus on tänaseks koostöös sotsiaalkindlustusameti ja tšehhi arendajaga DeafCom’iga realiseerunud.”

Kaugtõlke osutamine Eestis algas 2018. aastal. Toona valmistas Astangu Kutserahabilitatsiooni Keskus ette viipekeeletõlke kaugtõlke teenuse osutamiseks. Juba sama aasta oktoobris leiti hanke tulemusel kaks teenuspakkujat, kes olid inimestele toeks Skype vahendusel. 2019. aastast võttis tõlketeenuste, sealhulgas kaug- ja kirjutustõlke pakkumise ja arendamise enda peale sotsiaalkindlustusamet.

 
“Eestis on hinnanguliselt 1300-1500 viipekeele emakeelega inimest, kellel võiks sellest mobiilirakendusest kasu olla. Uudne lahendus toob uusi kasutusvõimalusi. Kui varemalt oli suhtlus võimalik vaid viipekeele kasutaja algatusel, siis nüüdsest saab rakenduse kasutajale arst, sotsiaaltöötaja või ametnik tagasi helistada.  Rakenduse kasutaja näeb, kui pikk on teenuse järjekord, saab tõlkeliini tööajal teha SOS olukorras hädaabikõnesid ning broneerida tõlke olulisteks kohtumiseks,” selgitas sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu.

Kaugtõlketeenus võimaldab viipekeelsetel inimeste ja viipekeeletõlgil suhelda videokõne kaudu, kuulja liitub kõnega telefoni teel. Sujuvama ülemineku tagamiseks nii klientidele kui tõlkidele on augustis kaugtõlketeenus paralleelselt kasutuses nii uues mobiilirakenduses kui Skypes. Mobiilirakenduses saab üleminekuperioodil kasutada kaugtõlketeenust E, K ja R kell 11-15 ja T kell 10-12. Ülejäänud ajal on tõlge Skypes (E-R 9-18 ja L 10-16).

Mobiilirakenduse kasutamiseks tuleb end kasutajaks registreerida ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Sotsiaalkindlustusameti töötaja kinnitab taotluse 72 tunni jooksul, misjärel saab inimene kaugtõlketeenust kasutada. Mobiilirakenduse leiab nii App Store’st kui ka Google Play’st trükkides otsingusõnaks „tõlketeenus“. Mugavaim viis leida mobiilirakendused on allolevate linkide kaudu:

• App Store: https://apps.apple.com/us/app/t%C3%B5lketeenus/id1539904507?platform=iphone 
• Google Play: https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.deafcom.app 

Lisainfo: 

2023. aasta seisuga kasutas kaugtõlke teenust 289 inimest, kellest 43% on vanuses 30-39. Kaugtõlget kasutatakse kiiretes igapäevastes olukordades, nt teenuste tarbimine (34%), tervishoiuasutusega suhtlemine (23 %) ja suhtlus KOV või riigiasutustega (13%). Pea pooled kõned on 5 – 15 minuti pikkused. Kõige aktiivsemad kasutajad on Harjumaalt (71%).

Kaugtõlge on väga kuluefektiivne teenus. Mullu oli see avatud ligi 3200 tundi, millest vaid 8% jooksul olid tõlgid valves ning kogu ülejäänud aja tegelesid tõlketööga. Kui keskmiselt kasutab klient kaugtõlget 5,1 tundi aastas, siis mullu küündis see number aktiivsemate klientide puhul koguni 88 tunnini.

Sandra Laurimaa
tõlketeenuste projektijuht

erihoolekande ja rehabilitatsiooni talitus
Sotsiaalkindlustusamet
___________________________

53443479

www.sotsiaalkindlustusamet.ee

Eesti Puuetega Inimeste Koja eestvedamisel on valminud omastehoolduse infopunkt https://omastehooldusest.ee, kust leiab nõu ja abi omastehoolduse teemadel.

Uus veebikeskkond on suunatud kõikidele omastehooldajatele, hooldusvajadusega inimestele, valdkonna spetsialistidele ning ka kõigile neile, kes soovivad oma omastehooldajast sõpra toetada või hooldusvajadusega inimesele abiks olla.

Läänemaa PIK suvepäev puuetega inimestele toimub reedel, 5.juulil kell 12-18 Parila vana koolimaja platsil. Buss üritusele väljub Haapsalu Raudteejaamast kell 11.30 (Veekeskuse eest 11.33), tagasi linna toob buss Parilast kell 18.00. Osalustasu 5 eurot.

Päevakava;

12.00 Suvepäevade avamine

12.10 Terviseteemaline loeng – lektor Hiina vaimsete praktikate õpetaja Riina Hein

14.00 Pidulik lõunasöök

15.00 Kultuuriprogramm – Superstaar Uudo Sepp – Jaanilõke, pannkoogid, viktoriin, tants ja meeleolukas koosviibimine.

Täiendav info ja registreerimine kuni 1.juulini tel 53 73 58 40

Kolmapäeval, 12.juunil kell 12 on meil külas telemees Kristjan Jõekalda. Üritus toimub Haapsalu Muusikakooli saalis, Kastani tn.7 Haapsalu.

11.aprillil 2024 kell 12.00 tuleb meile külla muusik Ivo Linna, kes annab Haapsalu Sotsiaalmajas, Kastani tn.7 tasuta kontserdi ja räägib oma elust.

Üritust korraldab Läänemaa Invaühing

8.dets kell 18.00 annab meile Keila Rahvateater AX Haapsalu Sotsiaalmajas etenduse Hüljatud.

Pileti hind 5 eurot. Olete oodatud ja teavitage ka teisi huvilisi

Läänemaa Puuetega Inimeste Koda kutsub INFOPÄEVALE

kolmapäeval 15.11 kl 12.00

SOTSIAALMAJJA MEIE ARGIPÄEVA MURED!

Räägime kuidas end aidata kui oled sattunud ohvriks? Kuidas laenata raha omale, sõbrale, tuttavale?

Kuidas teha testamenti, kuidas toimub pärimine?

Lektorid Tallinnast, Haapsalust. Kohtumist juhib Kalle Tõnisma.

Töötab kohvik.

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab 16. novembril ettevõtlusega alustamise baaskoolituse. 

Koolituse eesmärk on toetada eeskätt EPIKoja võrgustikku kuuluvate puuetega inimeste ettevõtte asutamiseks vajalike baasteadmiste omandamist.

Päevakava

10.00 – 11.30 Äriidee – miks, mida ja kellele? Minu toode/teenus; kes on kliendid; kes on konkurendid; turg; kuidas jõuan oma kliendini

11.30 – 11.45 Sirutuspaus

11.45 – 13.15 Asutamise põhitõed, kohustused-vastutus, juriidika. Ettevõtlusvormid, asutamine, äriseadustik

13.15 – 13.45 Lõunapaus

13.45 – 15.15 Maksundus ja raamatupidamine– tööjõumaksud, ettevõtlusega soetud kulud, tulumaks, käibemaks, omahinna kujunemine

Koolitaja: Katrin Tammepõld, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse Ettevõtluskonsultant.

Katrin on lõpetanud ärikorralduse eriala, läbinud TAltech-is erinevad täiendkoolitused raamatupidamise ja finantsjuhtimise valdkonnas. Töötanud ca 15 aastat finantssektoris, 6 aastat jaekaubanduses ja nüüd 4-aastat Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuses ettevõtluskonsultandina, lisaks on ta viimased 10 aastat vedanud oma raamatupidamisettevõtet.

Koolitus toimub Zoom videokõnede keskkonnas.

Registreerumine koolitusele kuni 12. novembrini: https://bit.ly/47fJ2nt

Koolitusel on tagatud viipekeele ja kirjutustõlge.

Lisainfo ja küsimused: Tauno Asuja, tel: 5401 0449, e-post: tauno.asuja@epikoda.ee

Kutsume erivajadusega laste lähedasi ja teisi asjast huvitatuid kohtuma Eesti Puuetega Inimeste Koja juriidilise nõustaja Kristi Rekandiga. Räägime puuetega lastega seotud murekohtadest sh vaide koostamisest.

Kohtumine toimub reedel, 27.oktoobril, kell 18.00, Haapsalu sotsiaalmaja kohvikus (Kastani 7, Haapsalu linn, Haapsalu linn).

Kutsume teid sel laupäeval jalgrattaga sõitma ja üheskoos olema. Saate sel moel kaasa aidata teadlikkuse tõstmisele lapsepõlvetraumade pikaajalise mõju osas. 

Haapsalus on retke juhtratturina eestvedajaks treener Agu Lehemaa.

Tore oleks teid meie hulgas väntamas näha!

12-14 kestev rattasõit algab Rannarootsi Ärikeskuse parklast, finiš sealsamas

14-16 arutelu Cafe Tallinn terrassil, kohal on terapeut ja kuulamissaadikute koolitaja Meeli Laane. 

Lähem info rattaretke kohta ja plakat on manusesse lisatud. Olen siiralt tänulik, kui saate seda oma suhtlusvõrgustike abil levitada.

Hetkel vajame veel 3 juhtratturit, kes helkurveste kandes on valmis kolonni teekonna turvalisuse tagamist toetama.

Vabatahtlikel kaasa aidata või üles astuda soovijatel palun ühendust võtta tel 55 35 773 või saata e-kiri mure@mure.ee. 

Tulge ja näidake oma liikumisoskust ja muid andeid!

Kuna tegemist 100% heategevusliku kogukonnaüritusega, siis tänutäheks on pakkuda reklaamivõimalus oma ettevõtmistele ja muidugi sära osalejate silmades. 

Lingid etappide kohta:

Plakatid: www.mure.ee

Videod: 

Pärnu- https://youtu.be/1Z04v6XOJWQ

Kuressaare- https://youtu.be/PMEY3e82hXo

Allpool on esimeste etappide ettevalmistamisel saadetud teave. 

Parimate soovidega

Vaike Kukk

Kampaaniaürituse idee algataja

55 35 773

Toimub esmaspäeval, 19.juunil kell 12.00 Haapsalu Sotsiaalmajas. Oodatud kõik ühingu liikmed, huvilised saavad astuda ka ühingu liikmeks.

2. juunil kell 14:00 kohtume meie Koja ruumides soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Christian Veskega, kes tutvustab oma institutsiooni tegevust ja ootab meiepoolsete probleemide tõstatamist.

Kõik huvilised on oodatud!

8.mail kell 17.30 Haapsalu Sotsiaalmajas. Vestlust juhib psühholoog ja pereterapeut Kairit Kivimägi.

2.mail kell 14.00 on meil külas Voldemar Kuslap, kes räägib oma elust ja annab tasuta kontserdi Haapsalu Sotsiaalmajas, muusikakooli saalis. Olete oodatud!

Neljapäeval, 30.märtsil kell 13.30 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas, Apelsini toas avalik loeng. Kõneleb diabeediõde Tiina Uibopuu. Võimalik astuda Läänemaa Diabeetikute Seltsi liikmeks. Olete oodatud!

Olete oodatud valimiseelsele debatile mida juhib Märt Treier, teisipäeval 21.02.2023 kell 12.00 Haapsalu Sotsiaalmajja. Osalevad Helle-Moonika Helme (EKRE), Janek Mäggi (Keskerakond), Mikk Lõhmus (Isamaa), Kalle Laanet (Reformierakond), Madis Kallas (SDE), Kalev Stoicescu (Eesti 200) ja Toomas Kasemaa (Parempoolsed).

Neljapäeval, 19.jaanuaril kell 12.00 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas kohtumine näitleja, lavastaja, muusiku ja helilooja Marko Matverega.

Üritus on tasuta.

Läänemaa Diabeetikute Selts kutsub osalema avalikul üritusel 23.novembril kell 16.00 Haapsalu sotsiaalmajja. Kohtume EDA presidendi Ulvi Tammer Jäätese ja Eesti Diabeedikeskuse juhataja endokrinoloogi dr. Marju Pastiga.

Infopäev Haapsalu Sotsiaalmajas 24.oktoobril kell 18.00. Oodatud pereliikmed ja lähedased. Tugigrupi koosolek.

Korraldaja LPLVÜ

P ä e v a k a v a:

10.00 – väljasõit – Endla 59, Tallinna Puuetega Inimeste Koda

11.30 – Ants Laikmaa majamuuseumi külastamine

13.00 – lõuna Haapsalu Sotsiaalmajas

14.00 – teabepäev „Mis on pimekurtus? Kohtumine pimekurtidega“

16.00 – Haapsalu sidemuuseumi külastamine, jalutuskäik
Rannapromenaadil

18.00 – väljasõit Tallinna

19.30 – saabumine Tallinna

Kõik huvilised on oodatud teabepäevale!

Head võrgustiku liikmed

Töö käib täies hoos ja sügishooaeg algas kiiremas tempos, kui oodatud. Ma loodan, et te peate vastu ka meie kojast tulevale infohulgale ning me suudame üheskoos leida lahendused nii sisendi kokkupanemisel kui ka muude tegemiste osas, et puuetega inimeste vajadused oleksid esindatud, tagatud ja mõistetud üleriigiliselt.

Pöördun seoses 2023. aastal Riigikogu valimistega, kuna EPIKoda on kaasatud, et aidata Riigi valimisteenistusel tagada valimisjaoskondade ligipääsetavus, puuetega inimeste vajadustele vastav teenindus valimisjaoskondades ja e-hääletustel. Riigi valimisteenistuselt on tulnud meile ülevaatamiseks mitu dokumenti, mille kriteeriumide osas oodatakse meiepoolseid ettepanekuid. Kriteeriumid on:

• Hääletamisruumide asukohtade määramine
• Hääletajate ligipääsetavuse tagamine
• Kontroll-leht hääletamisruumide ligipääsetavuse hindamiseks

Saadan dokumendid teile tutvumiseks.

Samuti korraldab EPIKoda oktoobri teisel nädalal infoürituse, kus teeb meile ettekande Nelli Valder Valimisteenistusest ja räägib juba lähemalt 2023. aasta Riigikogu valimiste ligipääsetavusest, peale mida on võimalus osaleda küsimustega arutelul. Registreerimise lingi saadame esimesel võimalusel, viimati järgmise nädala alguseks.

Olete väga oodatud tutvuma dokumentidega.

Parimat

Mari Puuram

 Hääletamisruumide asukohtade määramine

Hääletamisruumi mõiste

Hääletamisruum on Eesti avalikus ruumis ajutine nähtus, olles avatud vaid valimisnädala jooksul. Hääletamisruum on hoones selgelt eristatud ala, kus valija teostab hääletamisõigust. Hääletamisruumis on selleks hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ning hääletamiskast(id). Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon, kelle suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. Hääletamisruumis on keelatud agitatsioon ja hääletajal on keelatud hääletamisruumist välja viia hääletamissedelit. Hääletamisruumini liikumine hoones on viidastatud.

Asukohtade määramise põhimõtted

Hääletamisruumi asukoht on sobiv, kui ta vastab neljale tingimusele: ligipääsetavus, lähedus, harjumuspärasus ja eristatavus. Hääletamisruumi asukoha määramisel peab arvestama ka, et tuleb täita tehnilised tingimused, mis võimaldaksid hääletamist kasutades elektroonilist valijate nimekirja.

Ligipääsetavus

Hääletamisruum peab olema ligipääsetav kõigile hääletajatele, sealhulgas erivajadustega ja puuetega inimestele. See tähendab, et hoone juures peavad olema parkimisvõimalused, liikumisteed hääletamisruumini peavad olema takistusteta ja viidastatud. Hoonesse peab olema võimalik ratastooli või lapsevankriga siseneda. Hääletamisruum peab lifti puudumisel asuma samal korrusel kui hoone peasissepääs ja peab olema ratastooli või lapsevankriga liikumiseks piisavalt ruumikas. Tagatud peab olema liikumistee ja ruumi piisav valgustatus. Juhul, kui hoone sissepääsuuksed ei avane automaatselt, tuleb hääletajale muuta kättesaadavaks hääletamise korraldajate abi hoonesse sisenemisel.

Lähedus

Hääletamisruum peab asuma hääletajate elukohtadele piisavalt lähedal. Valdade ja linnade piires tuleb valida hääletamisruumi asukohaks hoone, mis on keskuses või tihedamalt asustatud alal. Asukoha valikul tuleb eelistada hääletamisruumi, mis jääb hääletajate liikumisteedele. Valimisnädala sees avatud hääletamisruumi puhul tuleks arvestada hääletajate liikumistrajektooriga: kodu-töö-kauplus-lasteaed või kool. Nädalavahetusel avatud hääletamisruumi puhul tuleks arvestada hääletajate liikumistrajektooriga: kodu-vaba aja veetmise koht–kultuuriasutus-kauplus. Hääletamisruumi asukoha määramisel tuleb arvestada, et hääletamisruumini oleks valijal võimalik liikuda kas ühistranspordi või autoga.

Harjumuspärasus

Hääletamisruum peab asuma sellises hoones, mis on hääletajale tuttav. Hääletamisruumi asukoha määramisel tuleb arvestada seda, kus hääletaja on valla või linna piires harjunud kasutama avalikke teenuseid või kogunema vaba aja veetmiseks. Varem valimistel kasutatud hääletamisruumide asukohad on ennast õigustanud, kui nende reaalne teeninduskoormus on olnud vähemalt üle 400 hääletaja hääletamisruumi kohta terve valimisnädala vältel. Valijad on harjunud hääletamisruumidega, mis asuvad kultuurikeskustes, vallavalitsuste hoonetes, koolimajades, raamatukogudes ning seltsi- või rahvamajades. Tallinnas, Tartus ja Pärnus ollakse harjunud ka hääletamisruumidega, mis asuvad suurtes kaubanduskeskustes.

Eristatavus

Hääletamisruum peab hoones asuma kohas, kus on tagatud hääletajate õigus hääletada salaja. See tähendab, et hääletamiskabiinid peab saama hääletamisruumis paigaldada nii, et hääletamissedeli täitmine ei ole väliskeskkonnast jälgitav. Hääletamisruumis peab valitsema valimisrahu. See tähendab, et poliitiline reklaam ei tohi hääletamisruumi paista ega kosta. Valimisrahu on kõige paremini tagatud, kui hääletamisruumiks on hoone teistest osadest ustega eraldatud ruum. Kui see pole võimalik, siis peab hääletamisruum olema piisava kõrgusega vaheseintega ülejäänud hoone aladest eraldatud. Hääletamisruumi piiride kohta peab olema täpne info. See aitab ka erakondadel ning kodanikuühendustel orienteeruda, kus neil ei ole lubatud jagada kampaaniamaterjale või veenda hääletajaid nende eelistustes.

Tehnilised tingimused

Elektroonilise valijate nimekirja kasutamiseks peab hääletamisruumiks olema piisavalt suur ala ja tehnilised võimalused arvutitega töökohtade sisustamiseks s.t tehnilist infrastruktuuri ja töötavat internetiühendust.

Rahvatervis

Hääletamisruumiks peab olema piisavalt suur ala, et võimaldada valijatel liikuda hajutatult. Hajutatuse nõue eeldab, et võimalusel paigutatakse hääletamiskabiinid, hääletamissedeli väljaandmise ja hääletamiskasti(de) asukohad selliselt, et nende vahel on vähemalt 2 meetrit.

Lisa 1. Hääletajate ligipääsetavuse tagamine

Hääletamisruumid peavad olema ligipääsetavad kõigile valijatele. Ligipääsetavus peab olema tagatud nii füüsilise kui ka inforuumi mõttes. Mitmekorruselises hoones tuleb hääletamisruumi asukohana eelistada esimest korrust ja ruume, mis asuvad võimalikult hoone sissepääsu lähedal. Valla- või linnasekretäri ülesanne on toetada jaoskonnakomisjone ligipääsetavuseks vajalike kohanduste tegemisel. Jaoskonnakomisjoni ülesanne on tagada, et kõik valijad saaksid hääletamisruumis oma hääletamisõigust teostada.

Selleks tuleb jaoskonnakomisjonil enne hääletamisruumi avamist teha kindlaks, kas:

• puuetega inimesed saavad hoone läheduses parkida;
• parklast hooneni viiv tee on ratastooli või muu abivahendi kasutajale takistusteta läbitav;
• hoonesse pääseb kaldteed kasutades;
• hoone välisuks avaneb automaatselt või on lihtsalt avatav;
• välisuksest hääletamisruumini viiv tee on piisava laiusega (minimaalselt 1,5 m);
• välisuksest hääletamisruumini viiv tee on ratastooli või muu abivahendi kasutajale takistusteta läbitav;
• hääletamisruumis on loodud hääletamisvõimalus ratastoolis või istudes hääletamiseks;
• hoone siseruumid on valgustatud;
• hääletamisruumis on piisavalt ruumi ratastooli või muu abivahendiga liikumiseks;
• hääletamisruumis on istekohad, kus puhkust vajavad valijad saavad istuda (mõned toolid ka ilma käetugedeta).

Kirjeldatud tingimused peavad olema tagatud kogu hääletamisruumi lahtioleku aja jooksul.

Valijate abistamine
Hääletamisruumi valikul tuleb eelistada ligipääsetavaid hooneid ja ruume. Kui seda ei ole võimalik täielikult tagada, peab jaoskonnakomisjon mõtlema läbi, kuidas tagada puuetega inimeste maksimaalne iseseisev liikumine. Takistuste korral peab jaoskonnakomisjon olema valmis abistama puuetega valijaid hääletamisruumi sisenemisel ja väljumisel ning hääletamistoimingute tegemisel.

Kui puuetega valijatel on takistused hoonesse sisenemisel või hoones liikumisel, peab olema tagatud selge informatsioon abi andmise kohta. Jaoskonnakomisjoni kontakttelefon peab olema kergesti märgatav, leitav veebist ja hoonesse sisenemisel. Jaoskonnakomisjon peab hoidma telefoni avatud (kõne, SMS) ja olema valmis valijaid hoonesse sisenemisel juhendama või abistama. Jaoskonnakomisjoni ülesanne on tagada valija turvaline ja takistusteta liikumine hoones. Hääletamisruumi leidmiseks tuleb hoone koridoridesse paigaldada suunaviidad. Valla- või linnasekretärilt saate universaalsed suunaviidad, millele tuleb kleepida noolega kleebis, mis näitab kus suunas asub hääletamisruum.

Erandkorras, kui valijal ei ole võimalik hääletamisruumini liikuda, võib jaoskonnakomisjon viia hääletamiskasti, hääletamissedeli ja allkirjalehe valijani hoonest välja. Selleks tuleb esmalt valijate nimekirjas isikut tõendava dokumendi alusel kontrollida valija hääletamisõigust. Vastava hääletamistoimingu teostamise juures peab olema vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Tagatud peab olema hääletamise salajasus.

Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha ka jaoskonnakomisjoni liige. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha ka jaoskonnakomisjoni liige. Valija võib sedeli täitmisel ja kasti laskmisel abi paluda ka teiselt valijalt, kuid mitte elukohajärgse valimisringkonna kandidaadilt.

Nägemispuudega valijad
Nägemispuudega valijad (vaegnägijad ja pimedad) võivad liikuda juhtkoeraga, saatjaga või valget keppi kasutades. Vaegnägijatele on hääletamisruumis luubid, mis võimaldavad lihtsamalt kandidaatide nimekirju lugeda. Luubid peavad olema kättesaadavad kogu hääletamisruumi lahtioleku aja jooksul. Hääletamisruumis peab olema vähemalt üks kandidaatide nimekiri, mis ei ole seinale kinnitatud ja mida saab tänu sellele luubiga lihtsamalt lugeda. Soovitatav on nägemispuudega valija liikumistee hoone välisuksest kuni hääletamisruumini märgistada.

Nägemispuudega valijatega suhtlemisel tuleb arvestada järgmist:

• Ole valmis valijat liikumisel abistama vastavalt tema enda antud juhistele.
• Ole valmis valija palvel lugema ette kandidaatide nimekirja.
• Anna juhiseid võimalikult selgelt ja lihtsalt.
• Pimedate juhtkoera ei tohi segada.
  
  

Kuulmispuudega valijad
Kuulmispuudega valijad (vaegkuuljad ja kurdid) kasutavad suhtlemisel väga erinevaid viise, sealhulgas viipekeelt. Viipekeelt emakeelena kõnelevate kurtide jaoks on avatud ka viipekeele tõlketeenus, mida saab kurdi algatusel vajaduse korral kasutada suhtlemisel hääletamisruumis. See teenus võimaldab suhelda kurdiga telefoniühenduse kaudu. Tagatud peab olema hääletamise salajasus ja teenust hääletamiskabiinis kasutada ei tohi.

Kuulmispuudega valijatega suhtlemisel tuleb arvestada järgmist:

• Enne suhtlemist tuleb tõmmata endale tähelepanu – puudutada õrnalt valija õlga või talle lehvitada.
• Suhtlemisel ole näoga valija poole ja hoia silmsidet.
• Räägi selgelt ja normaalses tempos ning kasuta tavalisi näoilmeid.
• Jää rahulikuks ja vajaduse korral korda enda öeldut. Ära tõsta häält ega karju.
• Kui sinust ei saada aru, ole valmis selgitusi andma teiste sõnadega.
• Ole valmis teksti esitama kirjalikult.
• Vajaduse korral esita lisaküsimusi, et kontrollida, kas inimene sai aru.

Liikumispuudega valijad
Liikumispuudega valijad võivad liikuda erinevaid abivahendeid kasutades, näiteks ratastooli, käimisraami, karkude või kepi abil. Liikumispuudega valijatele on hääletamisruumis hääletamiseks valmis pandud sirmiga varustatud laud. Oluline on jälgida, et ratastooliga pääseks laua äärde hääletamissedelit täitma. Sirm tagab valijale hääletamise salajasuse. Valimisringkonna kandidaatide nimekiri on kinnitatud sirmi sisekülgedele valijale sobivale kõrgusele või asetatud väljatrükitult lauale.

Liikumispuudega valijatega suhtlemisel tuleb inimeselt küsida, kuidas saab teda aidata, ja käituda saadud juhtnööride järgi.

Lisa 3. Kontroll-leht hääletamisruumide ligipääsetavuse hindamiseks

Hääletamisruumid peavad olema ligipääsetavad kõigile hääletajatele, sealhulgas erivajadustega ja puuetega inimestele. Ligipääsetavus peab olema tagatud nii füüsilise kui ka inforuumi mõttes. Kontroll-leht on abivahendiks valla- ja linnavalitsustele, et hinnata hääletamisruumide asukoha sobivust. Samas annab kontroll-leht ka ülevaate kohandustest, mida tuleb Riigikogu valimiste ajaks teha, kui hääletamisruumi ei ole võimalik täielikult ligipääsetavasse hoonesse paigutada.

Puuetega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele on sätestatud määruses, kust leiate vajadusel kontroll-lehes esitatud nõuete numbrilised väärtused^[1].

[1] Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele.- RT I, 31.05.2018. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055

Viide küsimustiku lingile on siin:

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfTlDZob7JugbGEhULyBRlaqQPHzAB3n4yCjZlsZsUBwYXMEQ/viewform?fbclid=IwAR0iNpLfsKIoQhNWw9Wrb2xLGMnMgSn_L5fndgE2ZAuzX-wQ6XbEUSYThII

Esimesest juulist jõustuva sotsiaalkaitseministri määrusega on edaspidi võimalik sotsiaalkindlustusametil tuvastada puude raskusaste vanaduspensioniealisel inimesel muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral eluajaks.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul oli senine süsteem olnud abivajajatele ebamõistlikult koormav ning jõustuva määruse pealmiseks eesmärgiks on bürokraatia vähendamine kõikidele osapooltele. „Oluline on lihtsustada puude raskusastme tuvastamist nendele inimestele, kelle seisundist tulenevad tegutsemisvõime piirangud püsivad samal tasemel või süvenevad.“

Senini oli võimalik vanaduspensioniealisel inimesel tuvastada puude raskusaste sõltumata inimese seisundist maksimaalselt viieks aastaks.

Sarnane säte on varem kehtinud juba laste kohta, kuid muudatustega võimaldatakse edaspidi ka keskmise puudega lastel tuvastada muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi korral puude raskusaste kuni 16-aastaseks saamiseni. Varem sai selliseid otsuseid teha vaid raske ja sügava puude raskusastme korral, kuid praktika on näidanud, et teatud juhtudel on vaja teha pikaajalisi otsuseid ka keskmise puudega lastele või vanaduspensioniealistele.

Määrusega täpsustati ka muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi definitsiooni, mis oli varem seotud vaid raske ja sügava puude raskusastmega ning täiendati kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve hindamise aluseid. Muudatused vähendavad oluliselt muutumatu seisundiga inimeste või nende esindajate koormust puude raskusastme korduvtaotlemisel.

Puudega noorte arengunõustamine on loominguline partnerlus, kus professionaalse ettevalmistusega nõustaja toetab noore arengut õpingute ja/või karjäärivalikute tegemisel ning toimetulekul muutustega. Nõustamisel keskendutakse tulevikule, aidates noorel eesmärke püstitada, takistustele lahendusi leida ning praktiliste tegevusteni jõuda. Arengunõustamisel julgustatakse noort avastama oma potentsiaali ja seda maksimaalselt ära kasutama. Noor ja nõustaja lepivad esmalt kokku, kas ja mis teemal täpselt koostööd tehakse.

“Meie koostöö keskmeks on noor oma teadmiste ja oskustega, kes leiab kahepoolse suhtlemise käigus vastused enda küsimustele. See aga ei asenda psühholoogilist abi, teraapiat, ega individuaalset mentorlust,” Selgitab Liis Tamman.
Iga huvitatud puudega noor võib saada kuni kolm tasuta individuaalset arengunõustamise sessiooni kahe kuu jooksul. Vajadusel tagame viipekeele- või kirjutustõlke.

Arengunõustamine on EPIFondi ja EPIKoja poolt ning eraannetajate toel pilootprojektina loodud võimalus 18-30-aastastele puudega noortele saada tasuta individuaalset tuge õpingute ja/või karjäärivalikute tegemiseks. Tutvustav video: https://www.facebook.com/EPIFond/videos/728581851188324.

Kui teie organisatsioonil on huvi või juba konkreetseid noori, kellel on soov arengunõustamisel osaleda, palun kontakteeruda:
Liis Tamman
info@signicha.com
56 272 707
OÜ Significant Change

Tere!

Kirjutan Keiu Roosimäe projekti ”NAINE”/puudefeminism ehk“Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!” nimel. Meil on hetkel käimas aktiivne küsitlus erivajadustega naistele, mis aitaks meil kaardistada nende muresid ja rõõme ning projekti järgmistes staadiumites potentsiaalselt vastavalt küsitluse tulemustele ka reaalseid muutusi luua ning kuhu ootame teid kõiki aktiivselt osalema. 🙂 Küsitlusega käsikäes korraldame ka auhinnaloosi, milles osalevad kõik, kes küsitluse lõpus soovivad oma kontakti jätta. Muidu on küsitlus 100% anonüümne. Selle hooaja esimene loos tuleb juba sellel kolmapäeval, 22.06 ja auhinnaks on komplekt tooteid kosmeetikabrändilt Tilk! (https://tilk.bio/et/tootekategooria/koik-tooted/). Lisan manusesse ka pildi seekordsete auhindadega. (Järgmistel loosimistel lähevad välja auhinnad Pauligilt ja Apollo Kinolt.)

Palume võimaluse korral antud küsitlust edasi jagada.

Küsitlus asub järgnevatel aadressitel:

EST

RUS

Oleksime väga tänulikud, kui saaksite hilisemalt esmaspäeval või teisipäeval seda küsitlust edasi jagada oma meililistides ja ka sotsiaalmeediakanalitel. (Kui aga kuidagi esmaspäeval või teisipäeval ei jõua, siis võib ka natuke hiljem jagada, kuna küsitlus jääb aktiivseks ka peale 22.06 ja kunagi hiljem tulevad ka uued loosid.) Usume, et sellest võidaksid kõik ning oleme ühtlasi avatud kõiksuguseks koostööd ka enda poolt!

Lisan lingi ka postitusele. Võite jagada hoopis otse ka seda linki, kuna seal on ka selgitav tekst juures või siis saate kopeerida sealt teksti otse:

(Saadan igaks juhuks ka teises formaadis sama kirja, kus jagan teile ainult postitust, sest seal on nii küsitluse link kui ka selgitus olemas.)

Ette tänades,

Jaanika

Koolitus toimub kolmapäeval, 08.juunil, kell 15.30-18.45 Haapsalus, C. K. nim. Muusikakooli saalis, Kastani 7, Haapsalu linn, Haapsalu linn.

Koolitajaks on SA Eesti Lastefondi juhataja Sirje Grossmann-Loot, ATH tugirühmajuht 2001. aastast, pereterapeut, koolitaja.

Osalema on oodatud lapsevanemad, pereliikmed, õpetajad, tugiisikud ja kõik lapsele olulised täiskasvanud.

Koolitus on osalejatele tasuta.

Oma osalemisest palume märku anda 4.juuniks aadressil: lplvyhendus@gmail.com

Oleme jõudnud pika ringiga taas soojemate ilmadeni ning nüüd avanes
meil võimalus korraldada noortele ja alustavatele huvilistele
paraspordilaager. Seekord on toimumiskohaks ja ajaks 13.-15. mai
Kääriku Puhke- ja Spordikeskuses. Alustame reede lõunast ning
kojusõit toimuks pühapäeva lõunal.

Laagri hind ühele osalejale on 35 € ja ühele
sõbrale/saatjale/abilisele 25 € sisaldab:

majutus, toitlustus 3x päevas + vahepalad, töötuba.

Paraspordialad:

· Boccia

· Istevõrkpall

· Ratastoolikorvpall

· parasulgpall

Laagris on osalejatele abiliseks Tallinna Ülikooli rekreatsiooni
üliõpilased, kes annavad oma panuse laagri sujuvaks toimimiseks.

Huvi korral kirjutage: kaia@paralympic.ee

Mõistame, et etteteatamise aeg on lühike, kuid loodame, et huvi ja
võimaluste korral siiski piisav.

Lisaküsimustele vastan meelsasti!

Tervitustega,

Kaia Kollo
Liikumisharrastuse juht | kaia@paralympic.ee

Mob: +372 5263 683

Eesti Paralümpiakomitee | Jalgpalli 1, | www.paralympic.ee [1]

Praktiline info automaatsubtiitrite kohta | vaegkuuljatele ja nägijatele | ERR

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiMDA4YjQ4Y2MtNTM5ZC00OWFkLTg5MDEtYzM1ZGM2NDk1NmE0IiwidCI6IjRmYjQ2MmUyLWE2MzktNGJlNC1iM2U1LTM2ZWM1MTg0M2M5MSIsImMiOjl9

TOETUSED JA HÜVITISED 

Rasedus- ja sünnituspuhkus muutub emapuhkuseks  

Rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse 1. aprillist emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakkab Sotsiaalkindlustusamet emadele maksma ema vanemahüvitist. Vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud individuaalselt emale ja osa isale ning ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks. https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused  

Lapsevanematel tekib võimalus kuni kaks kuud olla samal ajal kahekesi vanemapuhkusel ja saada mõlemal samal ajal vanemahüvitist. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni. https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused  

Jõustuvad paindlikumad võimalused kombineerida osakoormusega töötamist ja puhkamist ning vanemate hoolduskoormuse jaotamist. Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.  Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad vaheldumisi lapsega kodus olla. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused 

Lapsepuhkust antakse edaspidi mõlemale vanemale eraldi ja lapsepõhiselt, millega laheneb lapsepuhkuse päevade kasutamise probleem kärgperedes. Mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus, ühe lapse kohta on kummalgi võimalik kasutada tasustatud vanemapuhkust 10 päeva kuni lapse 14 aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Sellega koos tõuseb ka lapsepuhkuse tasu pooleni vanema keskmisest palgast. Üleminek uuele süsteemile toimub 1. aprillist. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused 

Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õiguse laieneb hoolduspere vanematele. Suureneb hoolduspere vanematele makstav toetus. Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Lisaks suureneb seoses alampalga tõusuga ka hoolduspere vanematele makstava toetuse alammäär, mis on edaspidi 327 eurot kuus lapse kohta.  https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused 

Suuremat hambaravihüvitist hakkavad saama ka töötud ja toimetulekutoetuse saajad, tasuta hambaravi laieneb vähipatsientidele. Ortodontilist ravi võimaldatakse edaspidi ka 19-aastastele ja vanematele patsientidele, kellel on huule-suulaelõhe või muud näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud ja harvikhaigused, mis vajavad ravi hilisemas vanuses. Alla 19-aastastele on Eestis hambaravi jätkuvalt tasuta.  https://www.sm.ee/et/uudised/tulevast-aastast-saavad-korgendatud-maaras-hambaravihuvitist-ka-tootud-ja-toimetulekutoetuse    

Jätkub haiguspäevade varasem hüvitamine. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Kuni 2022. aasta lõpuni jätkub praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandja tasub teise kuni viienda päeva eest ja Eesti Haigekassa alates kuuendast haigestumise päevast. Samasugustel tingimustel saavad haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.   

Töötasu alammäär tõuseb 654 euroni, tunnitasu 3,86 euroni. Tegemist on töötasuga, mille töötaja peab minimaalselt saama täistööajaga töötades. Töötasu alammäära tõus on 70 eurot, on viimase 10 aasta suurim. 

Suureneb ajutise töötamise (tööampsude) töötasu lubatud maksimumsuurus, mis võib  2022. aastal olla kuni 261,6 eurot kuus, ilma et selle arvelt väheneks töötuskindlustushüvitis.  

Suureneb ka töövõimetoetus, aga selle täpne suurus selgub alles I kvartali lõpus, kui toimub sotsiaalmaksuga indekseerimine. 

Tõusevad vanadus- ja rahvapension, samuti üksi elava pensionäri toetus 

1. aprilli indekseerimisega tõuseb pension ca 38 euro võrra, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 591 eurot.  Tõuseb ka üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2 kordne Statistikaameti avaldatav Eesti keskmine vanaduspension, mis 2022. aastal on 669 eurot. https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-kinnitas-erakorralise-pensionitousu-2023-aastaks  

Alates 1. maist on kavas käivitada vaktsiinikindlustus

Sotsiaalministeeriumis valmis eelnõu, millega on kavas käivitada patsiendi- ja vaktsiinikindlustus.  Vaktsiinikindlustus on toeks inimesele, kellel on vaktsineerimise järel esinenud haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime. Loodava süsteemi eesmärk on julgustada inimesi vaktsineerima, kaitstes seeläbi ennast ja teisi ohtlike nakkushaiguste eest. Esimeses etapid on kavas hüvitada tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid. Kui Riigikogu jõuab seaduse õigeaegselt vastu võtta, käivitub tuleva aasta 1. mail vaktsiinikindlustus. 
https://www.sm.ee/et/uudised/patsiendi-ja-vaktsiinikindlustuse-eelnou-sai-valmis  

UUED JA PAREMAD TEENUSED 

Töötajad saavad õiguse taotleda paindlikke töö- ja eraeluga seotud tingimusi. Alates 1. aprillist saavad kõik töötajad õiguse küsida tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi. Töötaja taotlusele peab tööandja mõistliku aja jooksul reageerima. See, et töötaja taotleb töö- ja pereelu ühitamise võimalusi ei tohi anda alust temaga töösuhte lõpetamiseks.  
https://www.sm.ee/et/uudised/euroopa-liidu-noukogu-vottis-vastu-direktiivid-tootingimuste-suurema-labipaistvuse-ning-too  

Riik hakkab tulevast aastast rahastama mitmeid uusi tervishoiuteenuseid, meditsiiniseadmeid ja ravimeid. Riskirühmadele hakatakse hüvitama ka COVID-19 suukaudseid ravimeid koduseks raviks 

·        Diagnoosimis- ja ravivõimalused paranevad nii onkoloogias, hematoloogias, neuroloogias, kardioloogias, kirurgias, uroloogias, depressiooniravis kui ka haavaravis. https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-tulevast-aastast-rahastama-mitmeid-uusi-tervishoiuteenuseid  

·        Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu täieneb tulevast aastast 566 uue meditsiiniseadmega. Lisaks muutuvad vajalikud seadmed paljudele inimestele ka rahaliselt kättesaadavamaks, kuna mitmete tooterühmade hüvitamine tõuseb 90%ni piirhinnast. Märkimisväärselt paraneb diabeetikutele veresuhkru kontrolliks vajalike meditsiiniseadmete kättesaadavus. https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-paraneb-abivahendite-ning-meditsiiniseadmete-kattesaadavus  

·        Seoses uute haigla- ja retseptiravimite lisamisega soodusravimite loetellu paraneb ravimite kättesaadavus ning arstide ja patsientide valikuvõimalus leida soodsam ja sobivaim raviviis. 100% hüvitatavate ravimite loetellu lisanduvad COVID-19 ravimid riskirühma patsientidele. https://haigekassa.ee/uudised/jaanuarist-huvitab-haigekassa-mitmeid-uusi-ravimeid ja https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-toetas-covid-19-ravimite-soetamist  

Haiglates tekib võimalus valmistada ja kasutada erandkorras uudseid ravimeid 

Jaanuaris jõustub nn ravimivalmistamise haiglaerand, millega haiglatel tekib võimalus valmistada ja kasutada erandkorras uudseid ravimeid. Haiglaerand on uudse ravimi erandkorras valmistamine ja kasutamine Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Haiglaerandi korras võib ravimit valmistada, kui patsiendi senised ravivõimalused on ammendunud, ravimi kasutamine on meditsiiniliselt põhjendatud ning ravimi kohta on olemas piisavalt teadusandmeid, mis lubavad eeldada, et ravimist saadav kasu ületab ravimi kasutamisega kaasnevad riskid. Muudatus võimaldab pakkuda patsientidele ravivõimalusi, mis ei olnud seni kättesaadavad.  https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-algatas-ravimite-kliiniliste-uuringutega-seotud-ravimiseaduse-muudatused   

Tervise Arengu Instituut hakkab katsetama laste tervisliku eluviisi kujundamise teaduspõhist sekkumisprogrammi Seikluste Laegas  

Seikluste Laegas on laste tervisliku eluviisi kujundamise teaduspõhine sekkumisprogramm, kuhu kaasatakse lapsevanemaid. See on suunatud 4-6-aastaste laste tervislike toitumis-ja liikumisharjumuste kujundamisele. Seikluste Laegas aitab lasteaia tegevusse järjepidevalt ja mõtestatult põimida nelja käitumisharjumust: tervislikku toitumist, vee joomist, piisavat liikumist ja istumisaja vähendamist. 2022/2023 õppeaastal on kavas katsetada sekkumisprogrammi kuni kümnes lasteaias.  
Lisainfo: Valdo Jahilo, Tervise Arengu Instituudi kommunikatsioonijuht, valdo.jahilo@tai.ee   

Omavalitsused saavad kohustuse elanike andmete uuendamiseks 14 päeva jooksul, mis võimaldab muuta täisautomaatseks üksielava pensionäri toetuse maksmise ning kaotaks iga-aastase kohustuse hooldekodu elanikel oma elukoha tõendi esitamiseks. 

Aasta jooksul jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused võimaldavad lõplikult automatiseerida üksi elava pensionäri toetuse väljamaksmise ning lõpetada hooldekodus elavatelt inimestelt iga-aastaselt tõendi küsimise hooldekodus elamise kohta. Selleks viiakse sisse sotsiaalkindlustuse infosüsteemi nõue, mille kohaselt peavad KOV-d esitama seal elavate inimeste andmeid 14 päeva jooksul seal elama asumisest või sealt lahkumisest. 

Alates 1. septembrist hakkab sotsiaalkindlustusamet pakkuma riiklikku perelepituse teenust, mis võimaldab lahku läinud või lahku minevatel vanematel jõuda oma lapse edasise elukorralduse osas kokkuleppele. Perelepituses on võimalik kokku leppida, kuidas toimub lapse ja vanemate suhtlemine pärast lahkuminekut ning leppida kokku lapse ülalpidamises. Lisaks suunatakse edaspidi üldjuhul kõik lapsevanemad, kes esitavad kohtusse avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks, perelepitusse. Perelepitusse ei saa kohustuslikus korras suunata peresid, kus on esinenud lähisuhtevägivalda, küll aga on spetsiaalse väljaõppega perelepitajad valmis ka selliseid peresid vastu võtma, kui pere seda soovib. Riiklik perelepitusteenus on tasuta. https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-riikliku-perelepitussusteemi-loomise  

Väärkoheldud laste paremaks abistamiseks avatakse Lastemaja ka Lääne-Eestis  

Aasta teisel poolel avab sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eestis lastemaja. 

Lastemaja on lapsesõbralik koht seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks, kus lapse heaolu nimel tegutsevad koos erinevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, arst, psühholoog jt. Praegu asuvad lastemajad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid abi saavad vajaduse korral kõik lapsed elukohast sõltumata.  
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/lastekaitse/lastemaja  

Päevakava:
12.00-12.45 Mida silmas pidada teenuste taotlemisel kohalikust omavalitsusest?
Juta Saarevet, Õiguskantsleri Kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht
12.45-13.30 Ülevaade vaktsineerimise hetkeolukorrast.
Piret Rospu, Tabasalu perearstikeskuse perearst
13.30-13.45 Sirutuspaus
13.45-14.30 Töötukassa poolt pakutavad teenused vähenenud töövõimega inimestele.
Sirlis Sõmer-Kull, Eesti Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja
14.30-15.15 Ülevaade abivahendite valdkonna plaanidest ja muudatustest.
Annika Kiik, Sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse peaspetsialist

Infopäev toimub Zoom videokõnede keskkonnas.
Infopäeval on tagatud eesti viipekeele ja kirjutustõlge.
Registreerumine infopäevale kuni 19. novembrini: https://bit.ly/3F29ZNf
Infopäev salvestatakse ja jääb järelvaadatavaks EPIKoja YouTube kanalil.
Lisainfo ja küsimused: Tauno Asuja, e-post: tauno.asuja@epikoda.ee, tel: 661 66 14

Eesti Puuetega Inimeste KodaEstonian Chamber of Disabled Peopleepikoda@epikoda.ee+372 661 6629Toompuiestee 10, Tallinn 10137

Maxima otsib IT toe konsultanti.

Toimub neljapäeval, 7 oktoobril kell 14 Haapsalu Sotsiaalmajas, muusikakooli saalis. Kaasa vaktsineerimispass või mask.

Täpsem info toimuva koolituse ja projekti kohta https://eestielu.goodnews.ee

https://mixyioxf.smai.ly/browser/ZB1zfL8nRh__QKF_t2AXaWN0C4qM5yGyGHvEkNma-rwa3eIOSHOT5oOMVt9EXx-U87pkg_5SkSGBulYjhHBK-Z2GB4tU6eir0EaLygqOAqajbopEDiDCTro7kD5WXfRE45yvaAGhGSt6F0FAxreim2sLB4gaCb0m/

Uuring on suunatud kõigile omastehooldajatele, kes abistavad eakaid, hapra tervisega või puudega inimesi kogu Euroopas ja on valmis jagama oma kogemusi seoses COVID-19 kriisiga.Uuring on kättesaadav eestikeelsena järgnevalt lingilt:https://www.surveymonkey.com/r/8B5NBJR?lang=et

Sotsiaalkindlustusamet koostöös Sotsiaalministeeriumiga viivad 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini läbi pilootprojekti „Abivahendite võimaldamine tööealistele ilma puude ja töövõime languseta“. See annab ka ilma puude ja töövõime languseta tööealistele inimestele (vanuses 16-63) võimaluse soetada riigipoolse soodustusega abivahendeid.

Kes saavad piloodis osaleda?

Tööealised inimesed:

• kellel ei ole tuvastatud puuet ega töövõime langust
• kellel on alles pooleli puude ja/või töövõime hindamise protsess
• kellel spetsialist või arst on tuvastanud abivahendi vajaduse (abivahendi tõend)

Milliseid abivahendeid soetada saab?

Abivahendite võimaldamise aluseks pilootprojektis on kehtiv abivahendite loetelu (307.46 KB, PDF). Soetada saab kõiki loetelus olevaid abivahendeid, loetelus sätestatud tingimustel ja abivahendi tõendi olemasolul. Näiteks on loetelus 04.33.03.01 ISO koodiga istmepadjad lamatiste vältimiseks tõendi väljastajaks kas perearst, eriarst, rehabilitatsiooni meeskond, füsioterapeut, tegevusterapeut, õde või ämmaemand ning antud toote piirhinnaks 400 eurot, millest riik hüvitab 90%. 

Samuti on pilootprojektis osaleda soovivatel inimesel võimalik taotleda abivahendit erimenetluse kaudu.

Juhul kui Sinu abivahendi vajadus on pikaajaline ja kasutad abivahendi üüriteenust pilootprojektis olles, on mõistlik siiski taotleda ka puudet ja/või töövõime langust, et saaksid pilootprojekti lõppedes abivahendit riigi osalusega edasi kasutada. 

Kuidas projektis osaleda?

Osalemiseks on vajalik abivahendi tõendi olemasolu ja vanuse sihtgruppi kuulumine. Projektis osalemise soovist anna teada tõendi väljastajale ja ettevõttele kuhu abivahendit soetama lähed. Tõendi saab vastavalt abivahendite loetelule (307.46 KB, PDF) väljastada kas perearst, eriarst, õde, füsioterapeut, tegevusterapeut, ämmaemand või optometrist. Infot abivahendite kohta saab abivahendeid müüvast ettevõtetest, sotsiaalkindlustusameti kodulehelt või abivahendi tõendi väljastanud arstilt ja/või spetsialistilt.

Abivahendeid müüvasse ettevõttesse minnes võta kaasa oma isikut tõendav dokument ja arsti või spetsialisti väljastatud abivahendi tõend. Kõik piloodis osalevate ettevõtete kontaktid leiab alates 2021. aasta jaanuarist sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, kus need jooksvalt ka täienevad.

Pilootprojekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine” raames.

Küsimuste korral pöördu:

Annika Kiik, peaspetsialist tel: 5694 6586, annika.kiik@sotsiaalkindlustusamet.ee

Sigrid Laan, peaspetsialist tel 5306 8287, sigrid.laan@sotsiaalkindlustusamet.ee  

Kairit Pärna, peaspetsialist tel: 5332 8606, kairit.parna@sotsiaalkindlustusamet.ee

Juhime tähelepanu, et 2021.a. suurenes riigipoolne sotsiaalmaksusoodustus, mida makstakse läbi Töötukassa puuetega inimeste tööandjale. 2020. aastal oli see summa 540 eurot ehk sotsiaalmaks 178,20 eurot; 2021. aastal 584 eurot ehk sotsiaalmaks 192,72 eurot, olenemata tööandja poolt töötajale makstava tasu suurusest. Täpsem infohttps://www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaive-kasum/sotsiaalmaks/juhendid/sotsiaalmaksusoodustus-vahenenud-toovoimega-isiku

Sotsiaalkindlustusameti abivahendite e-teenuse arendus on jõudnud
järgimisesse etappi ning alates 1. detsembrist ei pea kliendid enam
abivahendi kaarti taotlema ega kaasas kandma, sest kogu info inimese
abivahenditehingute kohta liigub teenuseosutajate ja ameti vahel
elektrooniliselt. Oma abivahendite ostu- ja üüritehingute kohta saab
inimene infot vaadata ameti iseteenindusest.

Abivahendite e-teenus on osaliselt kasutusel olnud juba oktoobrist ning
seda arendatakse pidevalt edasi. Sotsiaalkindlustusameti abivahendite
talituse juhi Tiia Orlovski sõnul on kaks kuud olnud piisav aeg
veendumaks, et digitaalne süsteem toimib ja teenuseosutajad on saanud
harjuda uute tööprotsessidega. „Täname kõiki oma teenusepakkujaid
ja kliente mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest seoses uuele
süsteemile üleminekuga,“ ütles ta.

„Päris paberivaba meie teenus veel ei ole, sest endiselt peab klient
abivahendit ostma või rentima minnes kaasas kandma arsti või mõne
teise pädeva spetsialisti poolt välja antud tõendit, mis kinnitab
tema abivahendi vajadust.“ rääkis Orlovski ja lisas, et
sotsiaalkindlustusamet jätkab teenuse arendamisega ning tulevikus on
plaanis digitaalseks muuta ka see tõend.

„Juhul, kui märkate, et meie iseteeninduses olevad varasemad tehingud
erinevad teie paberkaardil märgitud tehingutest, siis palume, et
annaksite meile sellest teada. Saate meiega suhelda läbi iseteeninduse.
Vajadusel palume lisada ka koopia või foto oma kaardil oleva info
kohta,“ kutsus Orlovski inimesi üles ebatäpsuste korral ametiga
ühendust võtma.

Alates 26. novembrist isikliku abivahendi kaarti enam posti teel ei
saadeta. Vajadusel väljastatakse kaarte kuni kuu lõpuni
klienditeenindustes üle Eesti.

Sotsiaalkindlustusametil on abivahendite valdkonnas 158
lepingupartnerit, kellel on üle Eesti 450 teeninduspunkti. Abivahendeid
vajas eelmisel aastal 56 000 inimest ning eelmise aasta abivahendite
eelarve oli umbes 13 miljonit eurot.
Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse saab siseneda kodulehe kaudu
aadressil sotsiaalkindlustusamet.ee [1] või otselingiga
iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee [2]. Keskkonda saab sisse logida
ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Lisaks iseteenindusele saab
ametiga suhelda e-posti info@sotsiaalkindlustusamet.ee teel või
helistades infotelefonile 612 1360.

Links:
——
[1] http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/
[2] http://www.iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee/

Swedbank Eestis kutsub erivajadustega inimesi tutvuma, millist tööd on
võimalik Swedbankis teha. Üritus toimub seekord veebis, aga
sellegipoolest avaneb huvilistele suurepärane võimalus tutvuda
klienditeenindajate igapäevaste toimetustega, heita pilk IT
tööpõllule ja kuulda erivajadusega töötajate kogemusi.

Selleks, et sellest kõigest osas saada, olete oodatud 6. novembril kell
10:00 – 13:00 töövarjupäevale. Üritusele on vajalik
eelregistreerimine, misjärel saadetakse teile ürituse veebilingi
e-mailile (Teamsi keskkonnas).

Registreerimine 👉 bit.ly/registreeru-töövarjupäevale [1]

Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/263993255028003/

Otsime mistahes vanuses inimesi, kes on nõus osalema 10–15 nädalat kestvas teadusuuringus telefoniseltsi pakkujatena.

Tallinna Ülikooli teadur Tiina Tambaum viib läbi arendusuuringu, et välja töötada metoodika vanemate inimestega telefoniseltsi pidamiseks.

Enne iga kõnet saab osaleja teemad ja mängud, millele oma kõnes toetuda. Pärast iga kõnet täidab osaleja lühikese ankeedi kõne ülesehituse ja selle komponentide kohta (kuid mitte selle kohta, mida täpselt räägiti). Kord kuus kogunevad kõik telefoniseltsi pakkujad virtuaalselt ja arutavad, kuidas kõnesid sisukamaks muuta ning mida parandada ja uuendada.

Uuringus osalemiseks on tarvis
– leida vanem inimene, kes on üksilduse riskis ja kes on sellega nõus, et tema telefonikaaslane osaleb uuringus;
– täita eelankeet telefoniseltsi pakkumise senise kogemuse ning eesmärkide kohta, samuti lühike info inimese kohta, kellele seltsi pakud;  
– sõlmida uurijaga konfidentsiaalsus- ja koostöökokkulepe;
– teha regulaarselt kord nädalas telefoniseltsi kõnesid, mis kestavad vähemalt 20 minutit ja soovituslikult mitte rohkem kui tund;
– täita vahetult pärast iga kõne tagasisideleht;
– kohtuda virtuaalselt uuringu kestel kord kuus uuringus osalejatega. 
 
Uuringu algus on planeeritud novembrisse, kuid täpne aeg sõltub, kuidas õnnestub osalejaid leida. Vanema inimese kohta, kellega telefonivestluseid peetakse, küsime uuringu alguses ja lõpus mõned üldandmed, mis uuringu läbiviijale jäävad anonüümseks. Isiklikku teavet, sh ka mitte seda, mida ta telefonikõnede ajal räägib, uuringu käigus ei koguta. Analüüsi tulemused avaldatatakse ainult üldistatud ja isikustamata kujul.

Regulaarsete telefonikõnede tegemine vanemas eas sugulastele ja sõpradele on tavapärane ja ei vaja mingi metoodika järgmist, küll aga huvitab meid telefoniselts, mis on rahuldustpakkuv mõlemale osapoolele, aitab säilitada vanema inimese kognitiivseid võimeid, toetab elu mõtestamist ja tulevikutunnetust. Telefoniseltsi pidamise metoodika väljaarendamine on uuenduslik lähenemine nii täiskavanuõppe kui kogukonnaõppe valdkonnas.

Palun küsige lisa, jagage või andke oma huvist teada:
Tiina Tambaum
tiina.tambaum@tlu.ee
53 424 504

Eestis elas 1 328 976 inimest, neist puue on omistatud 157 925 inimesele, kellest 1967 elab Lääne maakonnas.

Teisipäeval, 10. märtsil, kell 12
toimub Haapsalu Muusikakooli saalis
infopäev erivajadusega inimestele.

Kohtume päästeameti, politsei ja kohaliku omavalitsuse esindajatega.

Teemaks “Kuidas käituda kriisiolukorras?”

Oodatud on kõik huvilised!

Meie koostööpartner Sihtasutus Õigusteenuste Büroo (ÕTB) osutab TASUTA ÕIGUSABITEENUST ERIVAJADUSEGA INIMESTELE.

¤ Oleme valmis abistama erivajadusega inimesi nende
elukondlike õigusmurede lahendamisel (pereasjad, eluase,
töövaldkonna küsimused, võlad, toetused, teenused jms.).

Erivajadusega isiku huvides võivad juristi poole pöörduda ka
sihtgrupi pereliikmed või volitatud isikud.

Kohtumised juristiga toimuvad koostöös piirkondlike Puuetega
Inimeste Kodadega ning vajadusel ka veebisilla (Skype) või
telefoni vahendusel. Haapsalus toimuvad nõustamispäevad Kastani 7, Läänemaa PIK-is, 12.03, 09.04, 14.05 ja
11.06.
Nõustamisaja broneerimiseks vajalik eelregistreerimine ÕTB telefonil 5385 0005! Abi on helistamise kaugusel!
Lisainfo: ÕTB veebilehelt www.otb.ee
EPIKoja veebilehelt http://www.epikoda.ee/tegevus/oigusnoustamine
Nõustamispäevi toetab EV JustiitsministeeriumTasuta õigusabi aastast 2001

20. jaanuaril avanes taotlusvoor, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse.

„Igal inimesel peab olema võimalus liikuda vabalt oma kodus ja saada ka kodust välja. Vahel piisab vaid väga pisikestest kohandustest, et tagada inimesele iseseisev toimetulek oma kodus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Sel aastal on kõikidel omavalitsustel taaskord võimalus taotleda riigilt selleks vahendeid, et parandada oma inimeste toimetulekut. Kutsun kõiki üles seda võimalust kasutama.“

Täpsemat infot kodukohanduse taotlemise osas saab iga inimene uurida oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes korraldab oma inimeste jaoks eraldi taotluste korje. Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOVi kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Selle aasta taotlusvooru eelarve on kaks miljonit eurot ja omavalitsustel on võimalik Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada taotlusi 31. augustini.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne –ümberehitused. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist.

Esimene taotlusvoor toimus 2018. aastal ning selles rahuldati 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 2,34 miljoni euro eest. Teine taotlusvoor toimus 2019. aastal. Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas siis 74 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 5,09 miljoni euro eest.

„Ootame samavõrd aktiivset taotlemist ka kolmandas voorus,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen. „Seda toetab kindlasti ka taotlemise lihtsus omavalitsustele standardiseeritud ühikuhindade näol ja enam kui pooleaastane maksimaalne taotluse ettevalmistamise periood.“

Varasematel aastatel on kokku toetatud enam kui 1700 puudega inimese eluruumi kohandamist. Enim on toetatud tualettruumi kohandamist, kaldtee rajamist, platvormtõstuki paigaldust ning välis- või siseukse kohandamist.

Alates 1. oktoobrist 2019 jõustub abivahendite määruse muudatus, milles on tehtud erinevaid täiendusi. Järgnevalt on välja toodud olulisemad määruse täiendused.

Ühe suure muudatusena täiendati oluliselt nende abivahendite loetelu, kus puudub korduva tõendi vajadus. Korduva tõendi kaotamine tähendab seda, et kui inimene on eelnevalt tõendi alusel abivahendeid soetanud ja selle kohta on tema isikliku abivahendi kaardil kanne olemas, ei pea ta uut arstitõendit esitama. Pärast muudatust jääb korduva tõendi vajadus 41 abivahendi puhul, mh madratsid lamatiste vältimiseks, seisuraamid, jalatsid ja kuulmisaparaadid.

2019. aasta jaanuaris jõustunud muudatustega ei vaja vanaduspensioniealised inimesed enam uriini imavate abivahendite ostmiseks kordustõendit (ISO-kood 09.30), sest selle sihtrühma vajadus enamasti ei muutu. Uue muudatusega laiendatakse erisust ka tööealistele inimestele. Uriinipidamatuse jaoks mõeldud toodete, sh mähkmete ostmisel vajavad korduvat tõendit hetkel veel lapsed (kuni 18-aastased), sest nende olukord vajab edasist analüüsi.

Täiendavalt kaotatakse sihtrühmi läbivalt kordustõendi vajadus järgmistel abivahenditel:

● puusaproteesid (ISO-kood 06.24.18) ● sukajalgatõmbaja (ISO-kood 09.09.03) ● tualetitoolid (ISO-kood 09.12.03) ● potikõrgendused (ISO-kood 09.12.15) ● tualettpaberitangid (ISO-kood 09.12.27) ● siibrid (ISO-kood 09.12.33) ● püsikateetrid (ISO-kood 09.24.03) ● ühekordsed kateetrid (ISO-kood 09.24.06) ● peenisekatted (ISO-kood 09.24.09) ● vanni- ja dušitoolid (ISO-kood 09.33.03) ● vanni-, duši- ja mähkimislauad (ISO-kood 09.33.12) ● ühe käega käsitsetavad käimisabivahendid (ISO-kood 12.03) ● käimisabivahendid kahe käega käsitsemiseks (ISO-kood 12.06) ● autokohandused mootori käsitlemiseks(ISO-kood 12.12.04) ● liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) ● puudega lastele mõeldud kolmerattalised pedaalidega jalgrattad (ISO-kood 12.18.06.02) ● käsiratastoolid (ISO-kood 12.22) ● elektrilised ratastoolid (ISO-kood 12.23.06) ● kärud (ISO-kood 12.27.07) ● libistamislauad ja -matid (12.31.03)

● teisaldatavad käsipuud tõusmiseks (ISO-kood 12.31.09) ● tõsterihmad ja -rakmed (ISO-kood 12.31.15) ● lingtõstukid (ISO-kood 12.36.03) ● voodilauad (ISO-kood 18.03.15) ● eriistmed (ISO-kood 18.09.21) ● seljatoed (ISO-kood 18.10.03) ● elektrilise reguleerimisega voodid (ISO-kood 18.12.10) ● toetusabivahendid (ISO-kood 18.18) ● kaasaskantav kaldtee (ISO-kood 18.30.15) ● raadiosagedusega ülekandesüsteemid (ISO-kood 22.18.24) ● dialoogiseadmed (ISO-kood 22.21.09) ● visuaalse signaaliga seadmed (ISO-kood 22.27.03) ● mehaanilise signaaliga seadmed (ISO-kood 22.27.09) ● keskkonnahäiresüsteemid (ISO-kood 22.27.21) ● haaramistangid (ISO-kood 24.21.03)

Vanaduspensioniealistel inimestel tehakse täiendav muudatus, millega kaotatakse uriinipidamatuse abivahendite esmase tõendi vajadus. See tähendab, et vanaduspensioniealine inimene ei pea uriinipidamatuse kompenseerimiseks mõeldud (ISO-kood 09.30) toodete (nt mähkmete, sidemete) vajaduse tekkimisel esitama esmast tõendit.

Abivahendite loetelu korrastamine

Riigi kompenseeritavate abivahendite loetelust võetakse välja mitmed tooted.

Oluline muudatus puudutab treening- ja ergomeeterjalgrattaid. Abivahendite loetelust leiab tooted ja vahendid, mille abil saab ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustust või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist või sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Sellised abivahendid on näiteks proteesid, ratastoolid, kuulmisabivahendid, mis kompenseerivad ja parandavad inimese iseseisvat toimetulekut, mh füüsilist iseseisvust. Treening- ja ergomeeterjalgrataste puhul leidub riiklikus süsteemis alternatiivseid toetavaid teenuseid teistes süsteemides, näiteks taastusravi. Need aitavad taastada ja säilitada inimese füüsilist ja vaimset võimekust, näiteks insuldijärgselt halvatud kehaosa tööd.

Kolmerattalised standardsed jalgrattad on mõeldud selleks, et neid kasutataks laiemal eesmärgil kui puudest tuleneva lisavajaduse kompenseerimiseks. Kolmerattalised standardsed jalgrattad on osaliselt käsitatavad kui mugavusabivahendid, mida kasutatakse asendustootena autole või bussiühenduse kitsaskohtadele. Näiteks on sotsiaalkindlustusametile esitatud eritaotlus jalgratta väljaostuks põhjendusega, et auto kasutamine on riigisoodustusega jalgratta soetamisest kulukam. See ei ole puudest tuleneva lisavajaduse kompenseerimine. Kui aga inimene vajab siiski konkreetselt puudest tingitud erivajaduse tõttu spetsiaalsete kohandustega jalgratast, saab ta ametile esitada erimenetluse taotluse.

Täiendavalt võetakse riigi rahastatavate toodete loetelust välja varbasirutajad ja -toed, sõrmikud ja labakindad, mittelibisevad alused, abivahendid lõikamiseks, hakkimiseks ja tükeldamiseks, lugemis- ja töövalgustid, helistamistarvikud, raamatutoed ja -hoidjad. Enamiku toodete puhul on loetelust väljavõtmise põhjus selles, et tegemist ei ole puudest tuleneva vajadusega. Neid tooteid võib vajada ka inimene, kellel ei ole puuet ega töövõime langust. Kui aga inimene vajab puudest tulenevate kohandustega toodet, võib ta jätkuvalt esitada sotsiaalkindlustusametile erisuse taotluse.

Abivahendi piirhindadega seotud muudatused

Ühtlasi tõstetakse mitmete abivahendite piirhindu. Näiteks tõstetakse puudega lastele mõeldud kohandustega kolmerattaliste jalgrataste (ISO-kood 12.18.06.02) üürimise piirhinda 41.50 eurolt 68 euroni.

Lisaks tõstetakse autole mõeldud käsijuhtimisseadme (ISO-kood 12.12.04) piirhinda 885 eurolt 1500 euroni. Liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) piirhind ühtlustatakse käsijuhtimisseadme piirhinnaga samale tasemele, sest tegemist on samal eesmärgil kasutatavate ja sageli sarnaste seadmetega.

Tõendi nõude muudatused

Lamatiste vältimiseks mõeldud madratsi tõend (ISO-kood 04.33.06) laieneb edaspidi muudele lamatiste vältimise toodetele (ISO-kood 04.33.03.02).

Elektrilise reguleerimisega voodile (ISO-kood 18.12.10) väljastatud tõend laieneb libilinadele (ISO-kood 12.31.03.02) ja voodilauale (ISO-kood 18.03.15).

Nii saab näiteks elektrilise reguleerimisega voodi tõendiga soetada hiljem vajaduse tekkimisel libilina või voodilaua ilma täiendava tõendita.

Abivahendite kirjeldustes ja kompenseerimise tingimustes tehtavad täpsustused

Kommunikatsioonivõimendi (ISO-koodi 22.06.06) juurde lisatakse eritaotluse klausel. Edaspidi saab kommunikatsioonivõimendit soetada ainult eriotsuse alusel.

Pestavate aluslinade (ISO-koodi 09.30.45) juures tehakse tehniline parandus ning lisatakse märge „H“ veergu. Seega, edaspidi ei saa inimene, kes viibib hooldusteenusel, soetada pestavat aluslina riigisoodustusega. Põhjuseks on asjaolu, et pestavad aluslinad on otseselt seotud hooldusteenuse osutamisega ning vajaduse tekkimisel peab need tagama hoolekandeasutus.

Käsijuhtimisseadme (ISO-kood 12.12.04) ja liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto (ISO-kood 12.12.00) näidustuse lahtrisse lisatakse nõue, et inimesel peab olema abivahendi saamiseks kehtiv autojuhiluba. Nõue tagab, et riik rahastab autoga juhtimiseks mõeldud kohandusi inimesele, kellel on kehtiv juhtimisõigus.

Keskkonnahäiresüsteemide (ISO-koodi 22.27.21) näidustuse lahtrisse lisatakse sihtrühma täpsustus, mille kohaselt saab laps osta riigipoolse soodustusega keskkonnahäiresüsteemi alates kuuendast eluaastast.

Lisainfo: Merlin Veinberg, sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse nõunik merlin.veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee, 4350594

Veidi statistikat – Läänemaal elab 20646 inimest, neist 9,6% on puudega 1978 (lapsi 133, tööealisi 933, vanaduspensioniealisi 912), oleme üks tervema elanikkonnaga maakondi Eestis (näit. Põlvamaal on see % – 24,7)
Keda huvitab täpsem statistika, siis see on nüüd avalik

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/statistika-ja-aruandlus/hoolekande-statistika-kohalike-omavalitsuste-loikes?fbclid=IwAR13jf4iE-MtPy19pocAdTwG8pjGFdt_rampToBd9tNrJSYdecFyvPR6xLQ

24.-25. septembril toimus Läänemaa Puuetega Inimeste Koja (Koda) seminarnõupidamine Laitse Rallypargi puhkemajas. Seminar oli mõeldud ühingute aktivistidele sotsiaalvaldkonda puudutava informatsiooni edastamiseks. Lisaks seminariteemadele said liikmed tutvuda Laitse vaatamisväärsustega.
Laitse Rallyparki jõudes tutvustas omanik Üllar Suvemaa vanaautode näitust. Kollektsioonis on pea 50 iludust: tõldautod, BMW, NL-aegsed ja USA-raud (Chevrolet).
Esimese päeva seminari teema: Sotsiaalabi ja -hooldustöö probleemid ja mured Läänemaal, mille esitas Koja tegevjuht Jaak Pihlakas. Pikemalt oli juttu Koja tulevikust ja rahastamisest ning kuidas aktiviseerida ja toetada ühingute tegevust.
Teise päeva seminari juhtisid Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare teemal: Haapsalu sotsiaaltöö mured ja tulevikusuunad ja Haapsalu Sotsiaalmaja direktor Serli Küünarpuu teemal: Haapsalu Sotsiaalmaja tegevuse tulem, tulevikusuunad. Seminari kokkuvõtete tegemisel esitati küsimusi ja uusi mõtteid puuetega inimeste elukvaliteedi parandamiseks. Murevõtmeks jäi õhku rippuma, et napib aktiivseid ja teotahtelisi inimesi, kes oleks ühingute eesotsas aitamas puuetega inimesi.
Kahe tööpäeva lõpetuseks saime trikiautoga testida oma oskusi Rallypargi slaalomirajal. Autoga pööret sooritades tuli rooli keerata vastupidiselt suunale.
Koju sõites külastasime Laitse Graniitvillat ja Laitse lossi kõrval rajatud madalatest elupuudest kuplikujulist hekklabürinti, mis kannab nime „Tuhande tuti mägi”.
Mõttetalgute pidamine on vajalik, sest koostöös peitub jõud ja jagatud mure on pool muret.
Suur tänu Kojale ürituse korraldamise ja uute kogemustepagasi täiendamise eest!

Tiiu Leidsalu

Läänemaa Nägemisvaegurite Ühingust

Haapsalu Kontaktikeskus otsib puuetega inimeste seast endale tööjõudu.Müügikonsultant- Haapsalu (flaier)

1. Ööbimine / puhkamine / üritused 15 € in / öö (10.50 € in /öö EPL liikmetele) Hind ei sisalda hommikusööki

2. Peamaja rentimine üheks ööpäevaks 250 € (175 € EPL liikmetele) Sisaldab 29 voodikohta ja peosaale

3. Peamaja peosaali rent Alates 75 € (alates 50 € EPL liikmetele)

4. Puhkemaja nr 6 rentimine üheks ööpäevaks 150 € (105 € EPL liikmetele)

5. Saunamaja Eerika rentimine üheks ööpäevaks Kuni 7 in 150 € (105 € EPL liikmetele) Üle 7 in on hind kokkuleppel

6. Eerika sauna kasutamine üheks õhtuks Kuni 10 in 70 € (50 € EPL liikmetele)

7. Juhtkoera majutamine 1 € / öp (ka EPL liikmetele)

– Hinnad sisaldavad käibemaksu. – Hinnas sisalduvad voodipesu ja saunalina. – Toitlustus on kokkuleppel. – Oma toiduvalmistamise võimalus. – Paadi vette laskmine ja hoidmine on kliendile tasuta. – Ranna ja ujumissilla kasutamine on kliendile tasuta. – Broneerimisel võidakse rakendada broneerimise tasu. – Kohapeal puudub kaardiga maksmise võimalus.

Olete oodatud!

Madis Raudsepp Ivika Raudsepp Juhataja Perenaine Tel +372 5343 3001 Tel +372 5595 4824 madis@rannik.ee ivika@rannik.ee

12. aprillil algusega kell 10:00 – 12:00 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas (aadress Kastani 7) nägemispuudega inimestele abivahendite esitlus. Sel päeval nägemiskontrolli ei teostata.
Abivahendeid tutvustab Abivahendikeskus Silmalaegas Tallinnast.
Oodatud on kõik, kel nägemisega probleeme!

Läänemaa Nägemisvaegurite Ühing
Tiiu Leidsalu,
mob. +37258503765

1. aprillist tõuseb ka pensionide, toetuste ja hüvitiste ühe kojukande hind seniselt 7.70 eurolt 8.10 euroni.

Pensionide, toetuste ja hüvitiste kojutoomise väljamaksmise periood on 5.–15. kuupäevani. Eesti Töötukassa makstava töövõimetoetuse kojukanded toimuvad hiljemalt 10. kuupäeval. Pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande teenust osutab sotsiaalkindlustusametile ja töötukassale Omniva.

Need inimesed, kelle pensionid, toetused ja hüvitised kantakse pangakontole, ei pea midagi maksma. Kes vajavad kojukannet, soovitaks uurida, kas kuulutute nende hulka, kes saavad taotleda seda tasuta.
Tasuta kojukannet saavad liikumistakistusega inimesed või need, kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav. Taotluse vorm asub sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Blanketid/Pension/avaldus_valjamaksuviisi_valikuks_2015.pdf . Töötukassa tingimused on samad – põhjendatud taotluse esitamisel maksab töötukassa töövõimetoetust sügava puudega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav. Seega suhelge vajadusel enda juhtumikorraldajaga või saatke vabas vormis avaldus aadressile info@tootukassa.ee .

Statistika järgi on iga kaheksas Eesti inimene puudega. Kui aga arvudesse süveneda, siis selgub, et maakonniti on numbrid väga erinevad. Miks see nii on ja mis asi üldse on puue?
Eestis on 158 474 puudega inimest ning sotsiaalkindlustusametile esitatakse kuus keskmiselt 6200 puude tuvastamise taotlust. Neist 60% on korduvtaotlejad, kellele on varem juba puue määratud, 40% on esmased taotlejad. Igal aastal lisandub väga palju uusi puude taotlejaid, kelle hulka kuuluvad peamiselt tööealised inimesed.
Puuetega inimeste arv on maakonniti väga erinev. Kõige rohkem on puuetega inimesi Põlva maakonnas – neljandik elanikest. Kõige vähem on puuetega inimesi Harjumaal, umbes seitse protsenti. Vanuserühmade lõikes on pilt veelgi vastuolulisem. Nii on üle poolte Põlvamaa pensioniealistest inimestest puudega, samas kui Harjumaa pensioniealistest inimestest on puudega vaid viiendik.
Nii suured erinevused tekitavad palju küsimusi. Miks on inimeste tervis piirkonniti nii erinev? Kas meie inimeste tervis on tõesti nii halb? Või kas puuet taotletakse, ilma et see oleks õigustatud, tehes sellest endale lisasissetulek?
Mis on puue?
Puue on pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund, mida iseloomustab keha mõne struktuuri või funktsiooni püsiv puudulikkus või häire (üks või mitu). Seda häiret või puudulikkust ei saa ravi või ravimitega kompenseerida või oluliselt leevendada. Seetõttu on inimese toimetulek tavaolukordades piiratud ning ta vajab hakkama saamiseks teenuseid ja/või abivahendeid.
Puude esmadiagnoosimise korral on ravi tulemuslikkuse hindamiseks vajalik vähemalt kuue kuu pikkune periood (näiteks traumade, depressiooni, südame-veresoonkonna või luu- ja lihaskonna haiguste korral). Ilma selleta on vara rääkida piirangutest, mida pole raviga võimalik kompenseerida. Seetõttu on ka sellisel juhul vara tulla puuet taotlema.
Töövõime hindamise käigus hindab töötukassa piiranguid töötamisel ning sotsiaalkindlustusamet hindab puude tuvastamise käigus piiranguid ühiskonnaelus osalemisel. Seega ei võrdu töövõime vähenemine automaatselt puudega.
Mis ei ole puue?
Inimestes võib tekitada segadust asjaolu, et puude mõiste on ajas muutunud. Tänapäeval vaadeldakse puuet sotsiaalses kontekstis – kuidas inimese reaalselt erinevates keskkondades toime tuleb. Näiteks kui inimesel on astma, mida saab rohtudega kontrolli all hoida ning mis ei takista tal ühiskonnaeluga hakkama saamist, siis tal puuet ei ole.
Puue ei ole see, kui inimene vajab ägeda või kroonilise haiguse ravi või peab sagedasti külastama arsti. Puue ei võrdu ka tingimata haiguse või vigastusega. Ka pärast ägedat haigestumist või traumajärgset seisundit ei saa hinnata, kas inimesel võib olla puue. Näiteks kui inimene murrab jalaluu, siis reeglina see paraneb ja kuue kuu jooksul selgub, kas inimene taastub vigastusest või jäävad talle takistused ühiskonnaelus hakkamasaamisel.
Kindlasti ei ole puue hariduslik erivajadus, näiteks erinevad õpivilumuste häired. Häälikuseade vajadus ei põhjusta kõnepuuet. Sageli infektsioonhaigusi põdevate laste puhul, kes puuduvad seetõttu lasteaiast või koolist, on tegemist sagenenud ravivajadusega, mitte puudega. Kui raviarst pole neil puhkudel kirjeldanud püsivaid funktsioonipiiranguid, puudub puude tuvastamiseks alus. Lapse abistamine ravimitega mõned korrad päevas on eakohane kõrvalabi ja see ei ole puude tuvastamise aluseks. Piiranguid põhjustavaid seisundeid peab hindama kitsam eriala spetsialist (näiteks kliiniline logopeed lapse kõnepuuet, mida kinnitab lasteneuroloog või -psühhiaater).
Ka erivajadus pole sama, mis puue. Kui inimese abivajadus suureneb vanuse tõttu, ei ole see puue, vaid eakohane muutuse. Sel juhul tuleb inimesele pakkuda igapäevaeluga toimetulekuks vastavaid teenuseid, mitte taotleda puuet.
Raviteenuste vajadus ei ole puude tuvastamise aluseks, puude mittetuvastamise otsus ei ole takistuseks vajalike raviteenuste saamisel. See tähendab, et inimese abistamiseks on teisigi võimalusi kui vaid puude määramine. Puude õiglane määramine on aga oluline selleks, et kõik abivajajad saaksid vajalikku tuge ning abi jõuab abivajajani.
Kuidas määratakse puuet?
Sotsiaalkindlustusameti ekspertarst hindab taotluse ja raviarsti terviseandmete põhjal, kas ja millise raskusastmega puue määrata. Inimene saab siinkohal ise väga palju menetluse kiirendamisele kaasa aidata. Selleks tuleb enne taotluse esitamist käia oma pere- või eriarsti vastuvõtul ning paluda arstil kindlasti teha terviseandmete kohta sissekanne tervise infosüsteemi.
Palju on Eestis puudega inimesi?
Eestis on 158 474 puudega inimest. Neist 52% (81 957) on pensioniealised, 41% tööealised (64 673) ja 7% (11 844) lapsed. Sotsiaalkindlustusamet maksab puuetega inimeste sotsiaaltoetust 5,7 miljonit eurot kuus, mis teeb aasta peale kokku 70 miljonit eurot. Harju maakonnas on kokku 43 879 puudega inimest, mis tähendab, et 7,5% Harju maakonna elanikest on puudega.

Aprillis toimub iga-aastane indekseerimine, mis toob kaasa kõigi pensionide tõusu. Lisaks vanaduspensionidele tõusevad ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid ning suureneb rahvapensioni määr.

1. aprillist kasvab umbes 350 000 pensionäri pension keskmiselt 8,4%. Nagu ei ole olemas keskmist inimest, ei ole ka kõigi jaoks kehtivat keskmist pensioni ega täpselt ühesugust pensionitõusu. Igale inimesele arvutatakse individuaalne pension, mis sõltub tema eelnevast tööpanusest ning suureneb indekseerimise tulemusel erinevalt. Pensioni täpne kasv sõltub pensionäri pensionistaažist. Näiteks tõuseb 44-aastase staažiga inimese keskmine pension seniselt 446,5 eurolt 483,24 euroni.

Igal aastal ümber arvutatava pensioniindeksi suurus sõltub sellest, kuidas on kasvanud eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ja muutunud tarbijahinnaindeks. Sel aastal on indeksi väärtus 1,084. Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 191,6 eurot ja aastahinne 6,627 eurot. Lisaks baasosa ja aastahinde tõusule suureneb rahvapensioni määr 189,31 eurolt 205,21 euroni.

Kes soovib saada varakult aimu oma pensionitõusu suurusest, saab sotsiaalkindlustusameti kodulehel kasutada indekseerimise kalkulaatorit. Kui sisestada sinna praegune pensionisumma, annab kalkulaator tulemuseks eeldatava uue pensionisumma. Kalkulaatoriga saab arvutada vaid uut vanaduspensioni summat ja see annab õige tulemuse vaid juhul, kui kõik vanaduspensioni saamise alused on jäänud samaks. Näiteks kui vanaduspensionär on vahepeal käinud tööl ning otsustab edaspidi kasutada töötasult tulumaksuvabastust, ei pruugi kalkulaator anda täpset tulemust.

2019. aasta indeksi järgi ümber arvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist. Oma uut pensioni suurust saab alates 1. aprillist vaadata riigiportaali eesti.ee alalehelt Minule makstav pension, toetused ja hüvitised. Lisainfot leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ja infotelefonil 661 0551.

Töövõimetoetust arvutatakse päevamäära järgi. 2019. aasta 31. märtsini on töövõimetoetuse päevamäär 12,72 eurot.

Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on (kuni 31. märtsini 2019):
osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (7,2504 eurot päevas, keskmiselt 217,51 eurot kuus);
puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (12,72 eurot päevas, keskmiselt 381,60 eurot kuus).

Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on (alates 1.aprillist 2019):
osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (7,8603 eurot päevas, keskmiselt 235,81 eurot kuus);
puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (13,79 eurot päevas, keskmiselt 413,70 eurot kuus).

Töövõimetoetuse kalkulaatori leiad siit: https://www.sm.ee/et/toovoimetoetus#T%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imetoetuse%20kalkulaator

· 1. jaanuarist alustab tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon, mida tänavu katsetati Pärnus. Kriisiabi telefoni number on alates 1. jaanuarist 116 006. Eesmärk on anda abivajajale kohest emotsionaalset tuge ja julgustada võtma kontakti teiste abistavate süsteemidega – ohvriabi töötajaga, naiste tugikeskusega, kohaliku omavalitsusega, perearstiga.

· Perearsti nõuandetelefonilt 1220 hakkab saama isikustatud nõu. Kui praegu on telefoninõuanne anonüümne, siis alates 2019. aasta 1. augustist tekib nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. See võimaldab saada nõuandetelefonil tulevikus ka näiteks lühiajalist retseptipikendust juba väljakirjutatud ravimitele. Lisainfo tervishoiuteenuste loetelu muudatustest: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-voimalused-laste-raviks-ja-tugevneb-peremeditsiin

Laste ja perede heaolu suureneb tänu pereteraapia ja vanemlike oskuste arendamise programmidele, mis saavad 2019. aastast täiendava riikliku püsirahastuse. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ on 2019. aastal võimalik kaasata senisest üle kahe korra rohkem väikelaste vanemaid, laieneda rohkematesse kohalikkesse omavalitsustesse ja suurendada rahastust Ida-Virumaal. Mitmedimensioonilist pereteraapiat saab pakkuda järjepidevalt kuni 200 lapsele aastas, tagades, et mitmekülgsete probleemidega lapsed saavad abi, mis aitab ennetada probleemide süvenemist ja edasiste õigusrikkumiste toimepanemist. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/laste-ja-perede-programmid-saavad-riikliku-pusirahastuse

Abivahendite kättesaadavus paraneb veelgi, et paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning hoida ära võimalike tervisekahjude tekkimine või süvenemine. 2019. aastast tehakse abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline muutus (ravimite kompenseerimisega sarnane eelarve planeerimine), mis võimaldab abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel tagada abivahendi igale abivajajale. Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/uus-rahastamispohimote-toob-jargnevatel-aastatel-abivahendite-huvitamisse-olulises-mahus

2019. aasta sügisest on hooldekodude elanikele gripi vastu vaktsineerimine tasuta. Tasuta gripivastast vaktsineerimist võimaldatakse järgmisest sügisest nii üldhooldekodude kui erihooldekodude elanikele. Eesti inimesed on Euroopa võrdluses kõige vähem gripi vastu vaktsineeritud ja meil on kõrgeim suremus gripi tüsistustesse. Gripist tingitud suremuse vähendamiseks luuakse esmajärjekorras võimalused tasuta vaktsineerimiseks hoolekandeasutustes elavatele inimestele, kelle jaoks on sageli vanuse, terviseseisundi ning rahaliste võimaluste tõttu omaosalusega tervishoiuteenused raskesti kättesaadavad. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/jargmisest-sugisest-hooldekodude-elanikele-gripi-vastu-vaktsineerimine-tasuta
Laienevad tasuta hambaravi võimalused füüsilise ja vaimse puudega inimestele. Puudega inimestele on arsti ettekirjutusel määratud üldnarkoosis osutatav hambaravi olnud tasuta ka seni. Uuest aastast võimaldatakse tasuta hambaravi ka neile vaimse ja füüsilise puudega inimestele, kellele üldnarkoos ei ole näidustatud, kuid kes oma üldise tervisliku seisundi tõttu ei saa oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Lisainfo tervishoiuteenuste loetelu muudatustest: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-voimalused-laste-raviks-ja-tugevneb-peremeditsiin

2019. aastast saavad perearstid konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ning ravi määramiseks tervise infosüsteemi vahendusel juba 21 erialal. Perearstid saavad uuest aastast hakata küsima e-konsultatsiooni ka taastusravi ja valuravi arstidelt, naha- ja suguhaiguste arstidelt ning veresoontekirurgidelt. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-perearstide-e-konsultatsiooni-voimalused
Tööle hakkab üleriigiline digiregistratuur. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus on saanud valmis üleriigilise digiregistratuuri lahenduse, mida esimesena hakkab alates 2019. aasta algusest kasutama Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Patsientide jaoks tähendab haiglate ülese digiregistratuuri kasutuselevõtt, et kõiki olemasolevaid eriarsti aegu saab broneerida, tühistada või muuta ühes digikeskkonnas. Teised haiglad ühinevad sellega järgmise poole aasta jooksul. Üleriigiline digiregistratuur on kavas käivitada alates 1. juulist 2019.

· Eestist ja Soomest saab kaks esimest riiki Euroopas, kes hakkavad omavahel retseptiandmeid vahetama. Jaanuarist saavad Eestit külastavatel soomlastel osta siin asuvast apteegist välja Soomes väljakirjutatud retseptiravimeid. Eestlaste jaoks avaneb võimalus Soomes asuvas apteegis ravimiretseptide realiseerimiseks 2019. aasta jooksul. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/eesti-ja-soome-hakkavad-esimesena-euroopas-digiretsepte-vahetama

Toetused ja hüvitised

Lapsetoetus esimesele lapsele tõuseb 60 euroni kuus. 2019. aastast on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere 2017. aasta 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.

Riik hakkab hüvitama lastele kaasaegseid insuliinipumpasid. Haigekassa tasub tulevast aastast 90% ulatuses lastele soetatud kaasaegsete insuliinipumpade eest, mis oskavad nahaaluse sensori abil ise veresuhkrut määrata ja vajadusel insuliini süstida. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-1-jaanuarist-huvitama-lastele-kaasaegseid-insuliinipumpasid

Toetatakse uute töökohtade loomist Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. 2019. aastal saavad Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tööandjad, kes loovad kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta, taotleda töötukassast töökoha loomise toetust. Et soodustada eelkõige töökohtade loomist, mille panus piirkondade majandusarengusse oleks suurem, toetatakse ainult neid töökohti, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2019. aastal teeb 810 eurot. Tööandjaid toetatakse ka uute töötajate oskuste arendamisel, hüvitades vajadusel iga värvatud töötaja koolituskuludest kuni 2500 eurot. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-toetama-ida-ja-kagu-eestisse-uute-tookohtade-loomist

Muutub vanemahüvitise arvestusperiood. 1. septembrist 2019 arvestatakse vanemahüvitist rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu alusel. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/muudatused-perehuvitiste-seaduses-septembris-2019

1. septembrist 2019 ei määra sotsiaalkindlustusamet enam lapsehooldustasu ja selle vahendid seotakse vanemahüvitise süsteemi. Enne 1. septembrit sündivate laste vanematele ja kõigile, kellele on lapsehooldustasu määratud varem, makstakse seda edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/muudatused-perehuvitiste-seaduses-septembris-2019

Lisaks sotsiaalministeeriumi haldusalas

2019. aastal on töötasu alammäär 540 eurot ja toimetulekupiir 150 eurot. Valitsus kinnitas 13. detsembri istungil 2019. aasta töötasu alammääraks kuus 540 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,2 eurot. Esimese või ainsa leibkonnaliikme toimetulekupiir on 2019. aastal 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks.

Jõustavad muudatused töökeskkonna korralduses. 2019. aasta jaanuarist jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Kaasajastatakse töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist. Lisainfo: https://somblogi.wordpress.com/2018/08/27/muudatused-tookeskkonna-korralduses-millega-peaksid-lahiajal-arvestama/ / https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018003

Jõustuvad väljapaneku piirangud alkoholi ja tubaka müügil. Tubakatooted ja alkohoolsed joogid peavad 2019. aasta suveks olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud jõustuvad üleminekuajaga alates 1. juunist 2019, tubakatoodete puhul 1. juulist 2019. Kaupmeestele on koostatud juhendmaterjalid alkohoolsete jookide ja tubakatoodete väljapanekuks müügikohas.

Võltsitud ravimite tuvastamiseks võetakse kasutusele täiendavad turvameetmed. 2019. aasta 9. veebruaril rakendub kõikjal Euroopas ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, mis peab välistama võltsravimite sattumise Euroopa turule. Uute nõuete kohaselt peab ravimitootja paigutama pakendile turvaelemendid – ainulaadse 2D-koodi ning pakendi rikkumist takistava seadme, näiteks kleepsu. Uus süsteem võimaldab kontrollida ravimi ehtsust igas ravimi tarne ahela punktis ja annab inimesele täiendava kindlustunde, et ostetud ravim on ehtne. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/voltsitud-ravimite-tuvastamiseks-voetakse-kasutusele-taiendavad-turvameetmed-0

Sotsiaalkindlustusamet muutis 5. novembrist isikliku abivahendi kaardi ja selle duplikaadi saamise lihtsamaks. Kui varem tulid inimesed kaardi taotlemiseks ameti klienditeenindusse, siis nüüdsest on võimalik seda teha ameti kodulehel.
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna äriteenuste juhi Helen Avarlaiu sõnul sai abivahendi kaarti ka varem elektrooniliselt taotleda, kuid taotlemise protsess oli aeganõudev ja ebamugav ning 90 protsenti inimesi eelistas tulla klienditeenindusse. „Oleme teinud protsessi inimese jaoks lihtsamaks ja täna võtab kodulehekülje kaudu kaardi taotlemine aega kaks minutit. Aastas käib abivahendi kaardi järgi meie büroodes umbes 20 000 inimest, see on nende jaoks kindlasti oluline ajavõit,“ rääkis Avarlaid ning lisas, et tulevikus tahab amet viia kogu klienditeeninduse üle internetipõhisele iseteenindusele.
Õigus abivahendi kaardile on inimesel, kellel on tuvastatud puue, töövõime langus või kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Samuti neil, kes vajavad silma- või rinnaproteesi või kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist ning kes vajavad kuulmisabivahendit või heliülekandesüsteemi.
Riigipoolse soodustusega abivahendi soetamiseks on vaja abivahendeid müüvale või üürivale ettevõttele esitada abivahendi vajadust tuvastav tõend ning abivahendi kaart. Abivahendi vajadust tuvastavat tõendit saavad väljastada pere- või eriarstid ning tegevusterapeudid ja füsioterapeudid, kes töötavad rehabilitatsiooni või tervishoiuteenust osutavas asutuses. Samuti võib abivahendi vajadus olla märgitud rehabilitatsiooniplaanis. Puudeta lapsele on abivahendeid võimalik soetada jätkuvalt ainult eriarsti tõendi alusel.
Sotsiaalkindlustusameti kodulehel kaardi või selle duplikaadi tellimiseks tuleb täita ära vastav taotlus, mille leiab ameti kodulehelt.
Sotsiaalkindlustusamet saadab abivahendi kaardi posti teel 3-5 päeva jooksul taotlejale koju. Seetõttu on taotlusesse väga oluline märkida kontaktaadress, kuhu kaarti soovitakse saada.
Kes ei soovi isikliku abivahendi kaarti internetis taotleda, saab teha seda endiselt sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes üle Eesti.
Lisainfot abivahendi kaardi taotlemise kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Riigikogu liige ja endine Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg

kutsub kõiki huvilisi teisipäeval, 27. novembril, kell 11:00 kohtumisele Haapsalu Sotsiaalmajas.

Kohtumine poliitik Marina Kaljurannaga toimub reedel (12.oktoobril) kell 15.00 muusikakooli saalis.

Palun jagage infot ja olete oodatud!

22. septembril 2018 Haapsalu Sotsiaalmajas kell 10.30 toimuva infopäeva ettekande teema:

“Eesti maavarade teke ja nende uurimine”.

Ettekandega esineb Eesti Geoloogiateenistuse asedirektor Kalev Kallemets.

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mis annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas.

Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks, hooldamise korraldamiseks või arsti juures käimiseks.

Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel.

Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Menetluse käigus viidi seadusesse sisse muudatused, mille eesmärk on analüüsida ja pakkuda välja võimalikud lahendused puhkuseõiguse laiendamiseks neile, kes teevad tööd füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuseosutamise lepingu alusel või kes peavad sõltumatu ametiisikuna avalik õiguslikku ametit. Valitsus peab analüüsi koostama 2020. aastaks. Samuti peab valitsus 2020. aastaks koostama analüüsi selgitamaks, milliste kriteeriumite alusel isikute hooldusvajadus tuvastatakse ja kuidas määratletakse hooldusvajadusega isikuid.

Seadus jõustub 1. juulil.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (596 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu seitse saadikut, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Valitsus kiitis heaks pensionireformi eelnõu, millega muudetakse pension alates 2021. aastast paindlikumaks, muudetakse pensioni arvutamise valemit ning seotakse pensioniiga alates 2027. aastast keskmise oodatava elueaga. Muudatused pensionivalemis ei puuduta väljateenitud pensione ega juba kogutud kindlustusosakuid, paindlikku pensionit saavad kasutada kõik soovijad.
„Riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud. Inimeste palgad ongi erinevad, kuid ka väikese palga juures peab pension tagama piisava sissetuleku, et madalapalgaliste vaesusrisk ei võimenduks pensionieas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Samavõrd on vaja ka paindlikkust, et jätkuks töökäsi ning vanemaealistel, kes täiskohaga töötada ei soovi või jaksa, oleks võimalusi eneseteostuseks.“
Sotsiaalkaitseministri sõnul saab Eesti pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsemast esimesest, palga suurusest sõltuvast teisest ja vabatahtlikust inimese panusel põhinevast kolmandast sambast. „Solidaarsem esimene sammas eeldab, et selle juures on ka palga suurusest sõltuv teine sammas. Suurem seos inimese enda panusega säilib tuleviku pensionäridel läbi teise samba ja soovijatel ka läbi vabatahtliku kogumispensioni,“ selgitas minister.
Muudatused pensionisüsteemis:

· Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.

· 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem. Pensionivalemi muutmisega hakkame töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguma edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Senised kindlustusosakud jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata. Seos palga suurusega säilib II ja III samba kaudu.

· 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.

· Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti II sambaga liitumise võimalus.
Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm. Mullu 19. jaanuaril kiitis valitsuskabinet heaks pensionireformi põhimõtted ning andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande valmistada ette pensionireformi eelnõu. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitasid eelnõule muudatusettepanekuid ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ning teised ametiasutused.
Pensionireformi eelnõu hakkab edasi arutama Riigikogu.
Rohkem infot pensionisüsteemi uuendamisest ministeeriumi veebis.

Valitsus kiitis heaks määruse eelnõu, millega laiendatakse töötajate ringi, kellel on võimalik saada Eesti Töötukassa kaudu tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Eelnõu kohaselt on need võimalused edaspidi avatud kuni keskmist palka teenivatele inimestele ning ka töövõtulepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötajatele.

„Tööjõuturul toimuvad muutused kiiresti ning seetõttu peab ka riik investeerima töötajatesse, et aidata neil omandada uusi oskusi,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Alates suvest saab veel rohkem inimesi end riigi toel erialaselt täiendada, samuti pakub töötukassa tööandjatele toetust, et parandada töötajate eesti keele oskust.“

Eelnõu järgi antakse lisaks töölepingu alusel töötajale ja avalikule teenistujale ka töövõtu,- käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu alusel töötavale isikule õigus saada tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Võlaõiguslike lepingutega töötavate inimeste arv, kes võivad edaspidi tööturukoolitust saada on umbes 3500 inimest. Tasemeõppe toetuse saajate sihtrühma lisandub seeläbi 9000 inimest.

Kehtiva määruse alusel on üheks tingimuseks koolituse saamisel see, et töötaja sissetulek on väiksem mediaanpalgast. Sissetuleku piiri tõstmisega keskmise palgani laieneb inimeste ring, kellel on õigus neid teenuseid saada, 60 000 inimese võrra. Seejuures jäävad oluliste kriteeriumidena alles madal kvalifikatsioon või vananenud oskused, toetamaks koolitusel ja tasemeõppes osalemist just nende puhul, kel seda enim vaja on.

Eesti keele koolituse kvaliteedi tagamiseks antakse edaspidi nii töötule kui töötajale koolituskaart ainult sellistel koolitustel õppimiseks, mis on kavandatud tasemeeksami sooritamiseks ettevalmistamiseks või A1 ehk keelekasutuse madalaima astme omandamiseks. Ühtlasi avardatakse eesti keele koolitusel osalemise võimalusi, andes ka tööandjale võimaluse taotleda oma töötajatele korraldatud eesti keele koolituse kulude hüvitamist. Töötajate arv, kes ei oska eesti keelt on ligi 50 000.

Eelnõu koostamisel on tuginetud töötukassa nõukogu liikmete, sealhulgas Vabariigi Valitsuse esindajate, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajate ettepanekutele.

Määrus jõustub 2018. aasta 1. juunil.

TAUST

• 2017. aasta mais alustas töötukassa töötust ennetavate teenuste pakkumisega, mis on mõeldud töötajatele, kes vajavad tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimisel oskuste puudumise või aegumise tõttu, samuti tööandjatele, et toetada neid vajalike oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötutele inimestele, kellel puuduliku või vananenud hariduse või oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Toetust makstakse õppima asumisel tasuta õppekohal kutsehariduses, rakenduskõrghariduses või bakalaureuseõppes.

Lisainfot tööturu koolituste kohta leiate töötukassa kodulehelt.

Kutsume ATH ja autistlike laste/noorte vanemaid ning teisi erivajadusega laste vanemaid osalema infoõhtul 8. mail kell 17.00-19.30 Haapsalu Kutsehariduskeskuses.
Teemadeks:
Kutseõppe võimalustest üldiselt ja HKHK näitel, Liina Krips HKHK õppe- ja karjäärinõustaja.
Töötukassa teenused ja võimalused vähenenud töövõimega inimestele.
Oma osalemisest anna palun hiljemalt 7.maiks teada aadressil: serli@sotsmaja.ee Info tel: 4735061, 5886 2323

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovsi esitles valitsusele kavandatavaid töövõimetoetuse seaduse muudatusi, mille kohaselt ei väheneks enam toetuse suurus, kui selle saaja sissetulek kasvab.
Sotsiaalministeerium on analüüsinud vajadust muuta töövõimetoetuse maksmise süsteemi ja sellest lähtuvalt tegi minister valitsuskabinetis kolm ettepanekut.
Esimene neist näeb ette, et töövõimetoetus ei peaks enam sissetuleku suurenemise tõttu vähenema. Praeguse korra järgi vähendatakse töövõimetoetust juhul, kui inimese sissetulek ületab 90-kordset töövõimetoetuse päevamäära, milleks on 1144,8 eurot.
Kui kuu sissetulek ületab 1580 eurot osalise töövõime ja 1908 eurot puuduva töövõime korral, siis töövõimetoetust enam ei maksta. Vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonide hinnangul ei motiveeri aga selline süsteem inimesi kõrgema palga poole püüdlema.
“Muudatus parandab vähenenud töövõimega inimeste motivatsiooni tööturul edasi pürgida ja teha tööd suurema tasu eest. Samuti vähendab muudatus nii töötajate kui ka tööandjate halduskoormust, kuna toetuse arvutamisel ei peaks enam tõendama sissetuleku ühekordse suurenemise põhjuseid, näiteks puhkusetasu,” selgitas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Oskar Lepik.
Teine ettepanek näeb ette töövõimetoetuse arvutamise korra muutmist seoses varasema töövõimetuspensioni suurusega. Nimelt kehtib neile inimestele, kellele varem oli töövõimekaotus määratud vähemalt kaheks aastaks, töövõimetoetuse määramisel erand: kui inimese varasem töövõimetuspension on kehtivast töövõimetoetuse määrast suurem, siis makstakse talle töövõimetoetust samas summas, mis oli tema töövõimetuspension.
“Sellise erandi eesmärk oli tagada sujuvam üleminek töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele. Erand seadis aga ebavõrdsesse olukorda inimesed, kelle püsiv töövõimetus tuvastati viimase ekspertiisiga ainult aastaks, kuid nad olid töövõimetud ka enne seda. Muudatusega kaotatakse ära kahe aasta nõue,” sõnas Lepik.
Ministri kolmanda ettepaneku kohaselt hakataks maksma alla 18-aastasele lapsele töövõimetoetust või töövõimetuspensioni sama ajal toitjakaotuspensioniga.
Töövõimetoetuse seaduse järgi ei maksta toetust inimesele, kellele makstakse pensionit, vaatamata pensioni liigile. Nii töövõimetoetuse kui ka pensioni puhul on tegemist asendussissetulekuga ning inimesele ei maksta korraga mitut asendussissetulekut.
Muudatusega tehakse erand olukorras, kus töövõimetoetust või töövõimetuspensionit saava alla 18-aastase inimese üks vanematest on lahkunud ning tal tekib õigus saada toitjakaotuspensioni. See seab ühe vanema kaotanud lapsed teistega võrdsemasse olukorda.

Vallad ja linnad saavad taotleda Euroopa Liidu toetust kokku ligikaudu 2000 erivajadustega inimese kodu kohandamiseks, et parandada nende iseseisvat toimetulekut.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rõhutas, et kohandamine ei ole piiratud ühegi kindla puudeliigiga. Kuulmispuudega inimene vajab tema erivajadust arvestavat signalisatsioonisüsteemi (nt suitsuandurit) või nägemispuudega inimene kortermaja fonoluku süsteemi kohandamist. „Soovime, et erivajadustega inimesed saaksid paremini ühiskonnas täisväärtuslikult toime tulla. Selleks ulatame oma abikäe, et nende elu lihtsamaks teha,” ütles minister Iva. „Oma kodus mugav toimetamine ja hästi liikuma pääsemine peaks olema iseenesest mõistetav. Mul on hea meel, et saame ligi kahe tuhande puudega inimese igapäevast elukvaliteeti parandada.”

Taotlusi kodu kohandamiseks hakkavad inimestelt vastu võtma elukoha omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste tegemisel. Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk – kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused, nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga. Rajada võib ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale.

Elanike taotluste alusel koostab omavalitsus taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle rahandusministeeriumile otsuse tegemiseks. Pärast toetusotsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ning rahandusministeerium kompenseerib linna või valla kulud kuni 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetusi antakse sotsiaalkaitseministri määruse alusel, nende väljamaksmist korraldab rahandusministeerium.

Toetust saavad kohalikud omavalitsused kokku ligi 10 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist. Aastaks 2023 on planeeritud kohandada üle Eesti 2000 erivajadusega inimese eluruumid.

Vaata ka:
· Täpsem info rahandusministeeriumi koduleheküljel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/valistoetused/meetmed#pie
· Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva määrus “Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine” (26.02.2018): https://www.riigiteataja.ee/akt/128

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks haiglavõrgu arengukava määruse muudatused, millega lisatakse haiglavõrgu haiglate loetellu sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Haigla lisamine loetellu parandab oluliselt taastusravi teenuste kättesaadavust riiklikus haiglavõrgus.

„Haapsalu taastusravihaiglas on tipptehnoloogilised võimalused väga heal tasemel taastusraviks. Lisaks ravitööle osaleb haigla aktiivselt taastusravi spetsialistide koolituses, on oluline praktikakoht ja residentuuri baasasutus,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Haigla lisamine riiklikku haiglavõrku annab riigile kindluse, et ka keerukamate neuroloogiliste probleemide puhuks on taastusraviteenused ka pikemas perspektiivis riigi poolt inimestele tagatud. Seega võime selle otsusega väga rahul olla.“

Haigla on spetsialiseerunud kolmele peamisele taastusravi suunale: lülisamba kahjustusega haigete taastusravi, muu neuroloogiline sh laste taastusravi ning lihasluukonna haigustega haigete taastusravi. Lisaks tavapärase taastusravi võimalustele on haiglal kliiniline liikumis- ja kõnnianalüüsi labor, tervise edenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse labor ja abivahendikeskus.

Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse lisamine aitab tagada taastusraviteenuste kättesaadavuse haiglavõrgus. Haapsalu taastusravihaigla pakub statsionaarse taastusravi teenust patsientidele kõigist Eesti piirkondadest.
Seni tähtajaliselt 15 aastaks kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelu kehtivus muutub tähtajatuks ning edaspidi tehakse muudatusi haiglate loetlus seadusest lähtuvalt ja vastavalt vajadusele.

Vanaduspensioniealistele (on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka) kes ei tööta ja kes on arvele võetud tööotsijana, osutatakse järgmisi tööturuteenuseid: 1) tööturukoolitus; 2) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 3) tööpraktika; 4) ettevõtluse alustamise toetus; 5) ettevõtluse toetamine (ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu, individuaalse nõustamise ja mentorluse kulu hüvitamine ning mentorklubis osalemise võimaldamine); 6) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 7) tööks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine.

Kodulehelt saab konkreetse teenuse alt vaadata, millega tegu. Eraldi rubriiki, teenused vanaduspensioniealistele, ei ole

Peale eelarve ülevaatamist aasta esimeste kuude tarbimise põhjal hakkab Sotsiaalkindlustusamet alates 1. aprillist uuesti hüvitama Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid abivahendeid, mis on mõeldud tööealistele isikutele.

Sotsiaalkindlustusameti abivahendite valdkonna juht Berit Rohtjärve sõnul on ei teki tänaste prognooside kohaselt puudujääki Euroopa Sotsiaalfondi vahendite osas, millest hüvitatakse abivahendeid tööealistele isikutele. „Sellest tulenevalt saame alates 1. aprillist võimaldada tööealistele inimestele soetada taas riigipoolse soodustusega abivahendeid, mille hüvitamine veebruaris peatati. “ ütles Rohtjärv.

Tõendi ja kehtiva isikliku abivahendi kaardi alusel võib inimene endale vajaliku abivahendi üürida või soetada otse abivahendi ettevõttest.

Laste ja vanaduspensioniealiste isikute abivahendite puhul, mida hüvitatakse riigieelarvest, on hüvitised endiselt peatatud.

27. aprillil algusega kell 10:00 – 12:00 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas (aadress Kastani 7) nägemispuudega inimestele abivahendite esitlus.
Abivahendeid tutvustab Abivahendikeskus Silmalaegas Tallinnast.
Oodatud on kõik, kel nägemisega probleeme!

Koduleht www.dementsus.ee on haridusliku eesmärgiga loodud pidevalt täienev ja arenev elektrooniline ressurss, mis on mõeldud dementsussündroomiga elavate inimeste ja nende lähedaste toetamiseks ja elukvaliteedi võimalikult kaua kõrgena säilitamiseks. Kodulehelt leiavad tööks vajalikku abimaterjali ka tervishoiu- või sotsiaalhoolekandespetsialistid.

Kodulehelt võib leida mitmekülgset teavet dementsussündroomi kohta, sealhulgas on põhjalikult kirjeldatud dementsuse sümptomeid ja raskusastmeid, mis aitab perel paremini haigust silmas pidades tulevikku planeerida. Lisaks oleme kokku kogunud ja kohandanud praktilisi nõuandeid dementsusega elavatele inimestele ja nende lähedastele ning kajastanud tervise- ja sotsiaalhoolekandeasutusi, kust pere võiks täiendavat abi ja toetust saada.

В ПОМОЩЬ ПРИ ОЦЕНКЕ ТРУДОСПОСОБНОСТИ ДЛЯ ХОДАТАЙСТВУЮЩЕГО ЛИЦА

Для того, чтобы получить оценку продолжительному и постоянному состоянию1, возникшему в результате нарушения здоровья, вам необходимо предпринять следующее:

1. перед тем, как отправиться на экспертизу по оценке трудоспособности, не менее чем за 6 месяцев до этого посетите своего семейного или лечащего врача;
2. если речь идет о заболевании, лечением которого занимался в основном врач-специалист, то запланируйте визит к врачу-специалисту с достаточным запасом времени;
3. на приеме сообщите врачу, что вы желаете пройти оценку трудоспособности, и опишите ограниченные возможности, вызванные вашим состоянием здоровья;
4. попросите врача внести результаты вашего визита в инфосистему «э-здоровье» (www.e-tervis.ee) и убедиться, что в инфосистеме содержатся все диагнозы с описаниями, подтверждающие ваше состояние.
5. вы также можете самостоятельно проверить наличие данных о состоянии здоровья, зайдя на портал для пациентов: www.digilugu.ee.

ДЛЯ ВРАЧА

Для оценки постоянной трудоспособности (в т. ч. для установления степени тяжести недостатка здоровья) экспертные врачи используют данные, внесенные в инфосистему «э-здоровье»:

• диагнозы и эпикризы за последние пять лет (при необходимости – вся история болезни);
• рецептурные лекарства и медицинские приспособления, выписанные по данным центра рецептов в течение последних двух лет;
• данные листов нетрудоспособности за последние два года (эпизоды и диагнозы, являющиеся причиной использования листа нетрудоспособности).

Если ваш пациент отправляется на экспертизу по оценке трудоспособности (или для установления степени тяжести недостатка здоровья), то, пожалуйста, введите в информационную систему «э-здоровье»:

• всю важную информацию, которая поможет оценить ограниченные возможности пациента в совершении повседневных действий;
• информацию, которая даст обзор функционального состояния пациента (напр., пояснения результатов объективных обследований и др. показателей).

Если в инфосистеме «э-здоровье» нет указанных в ходатайстве и подтверждаемых медицинских данных об ограниченных возможностях пациента или они недостаточны для определения трудоспособности, то:

• оценка приостанавливается, и
• касса по безработице обращается с письменным запросом к врачам, названным экспертным врачом для получения необходимых данных.

Если данные, подтверждающие ограниченные возможности пациента, предоставить невозможно (заболевание не было диагностировано, не проводилось обследований и т. п.), то касса по безработице попросит экспертного врача дать оценку на основании имеющихся данных или сообщить, что в связи с отсутствием данных оценку дать не предоставляется возможным.

По сути, запрос дополнительных данных означает, что для пациента увеличивается время принятия решения об оценке трудоспособности, а значит, и связанного с этим назначения пособия на трудоспособность и установления степени тяжести недостатка здоровья и принятия решения о назначении пособий лицам с недостатком здоровья.

Kojale on viimasel ajal korduvalt saadetud küsimusi töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse maksustamisega ning täiendava tulumaksuvabastuse saamisega seoses. Lähtudes eeltoodust edastame selgitava teabe.

Töövõimetoetus on toetus, mis ei ole tulumaksuga maksustav ja mida maksab Eesti Töötukassa. Töövõimetustoetus ei lähe arvesse iga-aastase kogutulu arvutamisel nt tuludeklaratsiooni täitmisel ja maksuvaba tulu osa arvutamisel. Selles osas ei toimu muudatusi ka 2018.aastal.

Töövõimetuspension on pensioni alaliik, mida maksab Sotsiaalkindlustusamet ja mis on  tulumaksuga maksustatav. 2018.aastal kuulub pension alates  esimesest eurost tulumaksustamisele ning täiendav tulumaksuvabastus (mis täna on 180 eurot) asendub  tulumaksuvabastusega summas 0 kuni 500 eurot.

Näiteks: kuni 1200 eurot kuus teenivale inimesel tõuseb tulumaksuvaba miinimum senise 180 euro asemel 500 euroni kuus. Suuremat sissetulekut saavate inimeste puhul väheneb miinimum järk-järgult ja rohkem kui 2100 eurot kuus teenivatel inimestel tulumaksuvabastus puudub.

Oluline muudatus alates 01.01.2018, et kui hetkel vaadatakse kõiki hüvitisi (pension, vanemahüvitis, kahjuhüvitis), töötasu jne eraldiseisvana, siis alates 01.01.2018 vaadatakse tulusid kogutuluna s.t kõik tulumaksuga maksustatavad tulud liidetakse kokku ja selliselt saadakse isiku kogutulu brutona. Alates 01.01.2018 peab isik väga hästi teadma enda tulumaksuga maksustatavat kogutulu kalendriaasta lõikes ja lähtuvalt sellest oskama ettenähtud tulumaksuvabastust rakendada. Aastatuluna arvestatakse: töötasu ja muu tasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, vanemahüvitist, kahjuhüvitis, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.

Näiteks: Töötaja, kes saab 2018. aastal brutotöötasu 1000 eurot kuus, saab tulu 12 000 eurot aastas ja tema maksuvaba tulu on 500 eurot kuus ehk 6000 eurot aastas. Töötaja, kes saab brutotöötasu 1000 eurot kuus ja vanaduspensioni 425 eurot kuus, saab tulu 17 100 eurot aastas (12 000 + 5100) ja tema maksuvaba tulu on 4500 eurot aastas (375 eurot kuus).

Abimaterjal:

Info tulumaksumuudatustest: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksuvaba-tulu-arvestamine-maksudeklaratsioonil-tsd-alates-1

Abi arvestuse ja võrdluse 2017. aasta ja 2018. aasta kohta: https://tulumaks.ee/

Laupäeval 11.11  kell 11.00,  Läänemaa Vaegkuuljate ühing, kutsub huvilisi Haapsalu Sotsiaalmaja Apelsini tuppa kuulama loengut: Pakatav elurõõm eeterlikest õlidest ja kristallidest.

Oled oodatud osalema mõnusal doTerra eeterlike õlide ja kristallide inspiratsioonihommikul, kus proovime ja räägime immuunsusest ja rõõmu tõstvatest eeterlikest õlidest ja kristallidest, milleks ja kuidas neid kasutada ohutult ja õigesti.

Külalislektor Tallinnast

Keeleõppeprogrammi Speakly www.speakly.me loojad on võimaldanud puuetega inimeste organisatsiooni liikmetele õppida tasuta limiteerimata ajaga nende veebikeskkonnas võõrkeeli ja andnud õppekoodid, et saaksite mõne vajaliku võõrkeele õppimisele hea hoo sisse lükata. Speakly õppeprogramm õpetab sõnu nende tegeliku kasulikkuse järjekorras ja aitab läbi kogeda igapäevaseid olukordi omas arvutis või telefonis tõeliselt efektiivsel viisil.

Tasuta õppega alustamiseks kasuta järgnevat koodi:

Inglise keel: SPEAKLY9875ENG
Prantsuse keel: SPEAKLY9875FRA
Hispaania keel: SPEAKLY9875ESP
Saksa keel: SPEAKLY9875GER

Õppega alustamiseks tuleb minna www.speakly.me ; seejärel vajutada “Osta kohe” > siis registreerida endale personaalne kasutajakonto > siis valida õpitava keele > siis mistahes paketi > seejärel sisestada sooduskoodi, mis nullib tasu ära > teha keeletesti enda taseme määramiseks> ja siis saabki õppega alustada.

Mõnusat õppimist!

PS: Speakly on saadaval nii mobiilis kui ka arvutis.

Haapsalu Sotsiaalmaja pakub võimaluse liituda oma meililistiga, soovi korral anda sellest teada aadressil leili@sotsmaja.ee

Infolisti kaudu levitatakse Haapsalu linna ja Haapsalu Sotsiaalmaja teavet ning muud sotsiaalvaldkonna infot

Käsiraamat puuetega laste vanematele. Tasuta jagavad maakondlikud puuetega inimeste Kojad. Saadaval ka elektrooniline versioon http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2012/03/EPIK_käsiraamat_Teekond-erilise-lapse-kõrval_2017.pdf

21.aprillil algusega kell 10:00 – 12:00 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas (aadress Kastani 7) nägemispuudega inimestele abivahendite esitlus.

Abivahendeid tutvustab Abivahendikeskus Silmalaegas Tallinnast.

Oodatud on kõik, kel nägemisega probleeme!

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saadab riigikogusse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise eelnõu, millega alates 1. jaanuarist 2018. a saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka raske puudega laste vanemad ning senisest lihtsamaks ja kiiremaks muutub õppelaenu kustutamise menetlus. Praegu on õigus õppelaenu kustutamisele sügava puudega laste vanematel ja puuduva töövõimega inimestel.

 „Muudatuse eesmärk on leevendada raske puudega laste vanemate majanduslikku olukorda ning teha õppelaenu kustutamise menetlus võimalikult lihtsaks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Raske ja sügava puudega laste vanemate majanduslik olukord ja hoolduskoormus on riigi jaoks olulised küsimused, kus on oluline iga samm, mis aitaks vähendada muret majandusliku toimetuleku pärast, annaks võimaluse osaleda aktiivsemalt tööturul või vanemale vajaliku puhkehetke.“

 Prognoosi kohaselt kustutatakse õppelaen tuleval aastal 293 raske puudega lapse vanemal ning igal järgneval aastal umbes 60 vanemal. Mullu oli raske puudega lapsi Eestis 5648.

Eelnõu kohaselt esitab inimene edaspidi riigipoolseks õppelaenu kustutamiseks taotluse Sotsiaalkindlustusametile, kes viib läbi vastava menetluse. Õppelaenu kustutamiseks vajalikud andmed on Sotsiaalkindlustusametil olemas – lapsel tuvastatud puude raskusastme kohta – või seaduse alusel kättesaadavad töötukassast.

 Praegu tuleb õppelaenu kustutamiseks pöörduda õppelaenu väljastanud krediidiasutuse poole, kes esitab taotluse kas Rahandusministeeriumile (laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral) või Haridus- ja Teadusministeeriumile (laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral).

Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018. a.

Teisipäeval, 21.veebruaril kell 12.00-14.00 Haapsalu Sotsiaalmaja suures saalis. Räägime haldusreformist, uuendustest sotsiaalteenuste valdkonnas ja üldhooldekodude teemadel jne.

Kohtumispärastlõuna ajaloolase David Vsevioviga, Haapsalu Sotsiaalmaja suures saalis, neljapäeval 16.veebruaril kell 12.00-14.00.

Eesti Puuetega Inimeste Koda andis aasta alguses välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval”, mis annab ülevaate sotsiaal- ja haridussüsteemi võimalustest erivajadustega laste ja nende vanemate toetamisel, samuti infot selle kohta, kuhu pöörduda ja millisele abile loota. Trükitud 1000 eksemplari on praeguseks otsas. Üksikud eksemplare on veel saadaval maakondlikes Kodades.

Vabalt saadav on raamatu elektrooniline versioon aadressil:
http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2017/01/Teekond-erilise-lapse-korval.pdf

Üritus toimub 25.jaanuaril kell 16.00-17.30 Haapsalu Sotsiaalmaja kohvikus.

Helpific MTÜ (veebipõhine tugikeskkond, mille kaudu erivajadustega inimesed saavad tellida vabatahtlikke abistajaid või tasulisi teenuseid).

Soovime teiega kohtuda, et tutvustada lähemalt, millega Helpific tegeleb, kuidas leida abistajaid ning lihtsalt ja paindlikult teisi aidata – nii tasu eest kui ka vabatahtlikult. Jagame kogemusi ja toome näiteid, kuidas oleme siiamaani viinud kokku abivajajad ja abistajad.

Saate lugusid meie toredatest abistajatest ja abivajajatest siin: http://web.helpific.com  ja portaaliga tutvuda siin: www.helpific.com

Lugupidamisega

Triin Üksvärav

Klienditoe juht

Helpific | Tallinn, Eesti | www.helpific.com
+372 52 163 73 | triin.yksvarav@helpific.com

www.facebook.com/Helpific

Uued toetused ja hüvitised

• Lasterikkad pered saavad täiendava toetuse

Perekond, kus kasvab kolm kuni kuus last, saab lisaks olemasolevale lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 400 eurot kuus.

• Ühe vanemaga pered saavad tuge elatisabifondist

Vastavalt uuele riiklikule elatisabiskeemile makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt. Lisainfo: http://sm.ee/et/elatisabi

• Üksi elavad pensionärid hakkavad kord aastas saama 115 eurot toetust

Alates 2017. aastast hakatakse üksinda elavatele pensionäridele maksma ühekordset 115 euro suurust toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele inimestele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension. Lisainfo: http://sm.ee/et/uudised/uksi-elavatele-pensionaridele-hakatakse-jargmisest-aastast-maksma-toetust

• Suvel käivitub täiskasvanute hammaste parandamise programm

1. juulist 2017 saavad täiskasvanud ravikindlustatud hambaravihüvitist kuni 30 eurot aastas. Praegu rahalist hüvitist saavate inimeste (vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, üle 63-aastased, rasedad, alla üheaastaste laste emad ning suurenenud hambaravi vajadusega patsiendid) hüvitist suurendatakse 85 euroni aastas. Eakatel jääb alles hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/hambaravihuvitis/hambaravihuvitis-alates-01072017

Uued ja paremad teenused

• Paranevad puudega laste ja nende vanemate toimetulekuvõimalused

Riik toetab enam kui 7000 raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenust. 2017. aastal on sügava puudega lapsel võimalik saada lapsehoiuteenust senise 57-80 tunni asemel 270 tundi aastas. Lisainfo: http://sm.ee/et/uudised/riik-soovib-suurendada-raske-ja-sugava-puudega-laste-lapsehoiuteenuse-kattesaadavust

• Uued teenused aitavad ennetada töötuks jäämist ja toetavad tööandjaid töötajate oskuste arendamisel

Töötuse ennetamiseks hakkab riik läbi töötukassa toetama töötajate ümberõpet ja koolitust. Töötust ennetavad meetmed on töötajate täiendus- ja ümberõpe koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus ja koolitustoetus tööandjale. Uusi tööturuteenuseid pakutakse töötajate ja tööandjate individuaalsetest vajadustest lähtudes. Lisainfo: https://www.tootukassa.ee/uudised/tootukassalt-tootajale-uued-voimalused-oskuste-taiendamiseks

• Käsimüügiravimite infolehed saavad kättesaadavaks ka vene ja inglise keeles

Selleks, et parandada inimeste teadlikkust ravimitest ja vältida ravimite väärkasutamise ohtu, sisestatakse I kvartali jooksul ravimiregistrisse Eestis turustatavate käsimüügiravimite pakendi infolehtede tõlked vene ja inglise keelde. Kõigi Eestis turustatavate käsimüügiravimite infolehtede tõlked vene ja inglise keelde on registrist kättesaadavad hiljemalt aprilli lõpuks. Inimene saab ravimi infolehe tõlke kätte digitaalsest ravimiregistrist või paludes apteekril selle endale välja printida.

• Tervishoid saab 2017. aastal riigieelarvest 10 miljonit eurot lisaks

Lisarahaga plaanitakse suurendada 2017. aastal kardioloogia ja neuroloogia operatsioonide arvu ning lühendada nendel erialadel plaaniliste järjekordade maksimumpikkust neli korda – kaheksalt kuult kahele kuule. Lisaks hakkab haigekassa täiendavalt hüvitama enam kui 200 inimesele bioloogilist ravi.

Töötamist mõjutavad uuendused

• Tõuseb töötasu alammäär

Uuest aastast on tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäära tõusuga suurenevad ka sellega seotud hüvitised, nt vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu.

• Töövõimet hindab edaspidi ainult töötukassa

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet ainult töötukassa. Senised töövõimetuspensionärid on oodatud töövõime hindamisele korduvekspertiisi tähtajal. Lisainfo: www.toovoimereform.ee

• Eestisse lähetatud töötajast tuleb teavitada tööinspektsiooni

Tööandjad peavad nüüdsest tööinspektsioonile teada andma Eestisse lähetatud töötajast. Andmed tuleb esitada tööinspektsioonile e-posti teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval. Uus kord puudutab ainult teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabunud töötajaid. Lisainfo: www.ti.ee

• Hakkasid kehtima uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale

Jõustusid uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale. Töötajate ohutuse tagamiseks peab tööandja hindama töötajate elektromagnetväljadega kokkupuute taset, mõõtma elektromagnetväljade tugevust ning vajadusel rakendama tehnilisi ja töökorralduslikke abinõusid töötaja terviseriski vähendamiseks. Lisainfo: http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/elektromagnetvali

Uut ministeeriumi haldusalas

• Siseriikliku lapsendamist korraldab sotsiaalkindlustusamet

2017. aastast hakkab siseriiklikku lapsendamist maavalitsuste asemel korraldama sotsiaalkindlustusamet. Muudatuse eesmärk on tagada lapsendamisele ühtne lähenemine ja kvaliteet. Lisainfo: http://sotsiaalkindlustusamet.ee/lapsendamine-3

• jaanuarist alustab tööd Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) koondab sotsiaalministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused. Erialaspetsialistide koondumine ühte kompetentsikeskusse tagab andmekogude ja infosüsteemid ühtse halduse, infotöötluse ja -arhitektuuri juhtimise.

11. jaanuaril 2017 kell 11.00 on kõik huvilised oodatud töövõimereformi teabepäevale Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses, kus räägitakse täpsemalt töövõimereformiga seonduvatest teemadest ning osalejatel on võimalik esinejatelt lisaküsimusi küsida. Teavet jagavad Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti eksperdid.
Infopäeva ajakava

• 11.00 Avasõnad
• 11.05 Töövõime hindamine (Töötukassa)
• 12.00 Töövõimetoetus (Töötukassa)
• 13.00 Kohvipaus
• 13.30 Puude raskusastme hindamine (SKA)
• 14.30 SKA teenused (SKA)
• 15.15 Töötukassa teenused (Töötukassa)
• 16.00 KOV teenused (Sotsiaalministeerium)

Infopäevale pääseb ka liikumisabivahenditega. Kohapeal on viipekeele tõlk.
Infopäevi korraldab Sotsiaalministeerium koostöös Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusametiga. Infopäevade läbiviimist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“.

Kohtumine armastatud laulja ja näitleja Helgi Salloga toimub reedel, 6 jaanuaril kell 14.00 Haapsalu Sotsiaalmajas.

Sotsiaalministeerium edastas täna rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks erihoolekande asutuste kaasajastamise investeeringute kava. Kokku on plaanis investeerida 1312 teenuskoha loomisse.

„Psüühikahäiretega inimestel peab olema ligipääs teenustele ja tööturule ning võimalus osaleda ühiskonnas selle väärika liikmena,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Erihoolekande kaasajastamine on üks olulisi sotsiaalvaldkonna reforme, millega toetatakse psüühikahäirega inimeste aktiivsust ja osalemist ühiskonnaelus.“

Investeeringute kava elluviimisel reorganiseeritakse 1111 teenuskohta ning luuakse 201 uut kogukondlikku teenuskohta üle Eesti. Taotlusi psüühilise erivajadusega inimestele paremate elamis-, õppimis- ja töötamistingimuste loomiseks sai sotsiaalministeeriumile esitada augusti lõpuni. Õigeaegselt laekus 36 taotlust. Projekte hindas kuueliikmeline valikukomisjon ning sotsiaalministeerium pani selle põhjal kokku investeeringute kava, mis esitatakse lõpuks valitsusele kinnitamiseks.

Projektidele eraldatakse 35,8 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid, millele lisandub 4,5 miljonit eurot omafinantseeringuna ja 3,6 miljonit eurot riikliku kaasfinantseeringuna.

Toetuse andmise tingimused on kirjas määruses „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Näiteks ei tohi uute teenuskohtade osakaal moodustada rohkem kui 10% asula elanike arvust. Samuti peab asulas elama vähemalt 300 inimest. Edaspidi keskendutakse lahendustele, mis võimaldavad erivajadustega inimestel osaleda aktiivselt ühiskonnas. Seetõttu tehakse senised suured  ja kehvas olukorras olevad erihooldekodud ümber väiksemateks kuni 30-kohalisteks peretüüpi kodudeks, kus inimestel on privaatsemad elutingimused ning paremad võimalused osaleda tegevustes väljaspool oma elukohta.

2023.aastaks plaanitakse suured ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenuskohad asendada väiksemate peretüüpi kodudega. Kokku on plaanis luua vähemalt 1400 kvaliteetset teenuskohta, sh asendada 1200 kohta ning toetada 200 uue kogukondliku teenuskoha loomist.

Erihoolekande reformikava järgi plaanitakse järgmise aasta algusesse teine taotlusvoor, milleks on täiendavalt ette nähtud 11,8 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid.

Investeeringute kava põhinimekirja projektid:

Teenuskohtade reorganiseerimine:

• Imastu Kool-kodu
• Sõmera Kodu
• Erastvere Kodu
• Koluvere Kodu
• Tori Kodu
• Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus
• Võisiku Kodu

Uute kogukondlike teenuskohtade loomine:

• EIT Tugiliisu „Tugiliisu Toetatud Kodud“
• Tallinna Linnavaraamet
• Torma Vallavalitsus
• SA Liikva Päikesekodu
• Tartu Linnavalitsus
• Vändra Alevivalitsus
• Tabivere Sotsiaalkeskus
• EIT Tugiliisu „Villa Liisu“
• EIT Tugiliisu „Kakumäe kodu“
• Kuusalu Vallavalitsus

Lisainfo:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

626 9321 / 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Läänemaa PIK vahendab Haapsalu Toidupanga abi vähekindlustatud puuetega inimestele. Jagamine toimub igal esmaspäeval, kell 10.15-12.00 Haapsalu  Sotsiaalmajas, Puuetega Inimeste Koja ruumides. Peamiselt jagame kauplustest eraldatud realiseerimisaja ületanud, kuid samas kvaliteetset toidukaupa (leib, sai, kondiitritooted, kuivained jm pakendatud toidukaup).

Reedel, 11.novembril, kell 11.00 Haapsalu Sotsiaalmajas

Kohtumine toimub üsna vabas vormis – räägime juttu, kellel on küsimusi, siis saab küsida. Võib rääkida pensionidest presidendi valimisteni.

Saviring toimub 1 kord nädalas, esmaspäeviti kell 14.00-16.00

Huvilistel registreeruda sekretäri juures või

Haapsalu Sotsiaalmaja telefonil 473 5060.

Esimene kokkusaamine 26.septembril.

Juhendajaks Sveta Malken.

Kuutasu 10 eurot

Toetavad; Läänemaa Puuetega Inimeste Koda ja Haapsalu Sotsiaalmaja.