Info tegevjuht Jaak Pihlakas – tel. 53 73 58 40

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalteenuste_ja_-toetuste_andmeregister_STAR/Lisainfo/mak_analuus_toimetatud.pdf

Mida toob tööealistele puudega inimestele 1. juuli 2016 töövõimereformi vaates?

Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht

Regina Salmu, Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik

Töövõimereformi käivitumise ajal kehtib korraga nii vana kui uus metoodika. Et muudatustest oleks lihtsam aru saada, selgitame ja toome näiteid, kes, kuhu ja millal peab pöörduma.

1.07.2016 käivitub töövõimereformi teine etapp, mis muudab töövõime ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Senised töövõime kaotuse protsendid asenduvad uues süsteemi järk-järgult kaheastmelise süsteemiga: osaline töövõime ja puuduv töövõime. Senise töövõimetuspensioni asemel hakatakse määrama töövõime toetust, mille suurus alates 1.07.2016 on osalise töövõime korral 192 ja töövõime puudumisel 337 eurot kuus. Kui uue hindamise tulemusena tuvastatakse senisel töövõimetuspensionäril osaline töövõime, kuid varasem töövõimetuspension ületab uut toetust, siis säilitatakse toetus varasema töövõimetuspensioni määras. Seda tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat ja töövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud tähtaegselt. Näiteks kui teile on praegu määratud 90%-ne töövõimetus kestusega alates 01.03.2015 kuni 30.04.2017 ning te saate praegu töövõimetuspensioni 286 eurot kuus, kuid peale uut hindamist määratakse teile osaline töövõime, ei hakka te saama uut toetust 192 eurot kuus vaid varasema pensioniga võrdset toetust ehk ikka 286 eurot kuus. Seega pole vaja karta toetuse vähenemist uues süsteemis. Uusi töövõimetoetusi hakatakse sarnaselt vanaduspensionidele kord aastas indekseerima. Osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele juhul, kui ta täidab aktiivsusnõudeid: töötab, õpib või on töötuna arvele võetud töötukassas.

Kuidas töövõimet hinnatakse ja puude raskusastet tuvastatakse?

Töövõime hindamiseks on õigus kõigil Eestis elamisõigust omaval inimestel, kes on tööealised (16-aastased kuni vanaduspensioniealised). Töövõime hindamine hakkab põhinema rahvusvahelisel klassifikatsioonil, mis mõõdab, kas inimene mingi funktsioonihäire tõttu ei saa teha tööd, õppida, suhelda või teha töötamisega seotud igapäevaelu toiminguid (näiteks ei saa töötada või õppida ilma spetsiaalse abivahendita või keskkonnakohanduseta, läbida jalgsi pikemaid vahemaid, kasutada ühistransporti jms).

Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse inimese: terviseseisund; tegevusvõime; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest ja mis esineb vaatamata tehniliste abivahendite kasutamisel; elukeskkond; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskuastmeid jääb endiselt kolm: sügav puue, raske puue ja keskmine puue. Puude raskusaste tuvastatakse tööealisele puudega inimesele kestusega kuni viis aastat, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani. Kui tööealisel inimesel on tuvastatud puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani, võib ka puude raskusastme tuvastada kuni vanaduspensionieani.

Kellele ja millal uus metoodika kehtima hakkab

• Inimesed, kellel on määratud töövõimekaotuse protsent või invaliidsusgrupp tähtajatult, jätkavad töövõimetuspensioni saamist kuni vanaduspensionieani.
• Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspertiisi tähtaeg saabub vahemikus 1.07 kuni 31.12.2016., peavad töövõimetuse korduvhindamiseks pöörduma kuni 2016. aasta lõpuni veel Sotsiaalkindlustusametisse (SKA). Näiteks kui teie püsiva töövõime kaotuse otsus kehtib kuni 10.10.2016., siis pöördute korduvekspertiisiks endiselt SKA-sse ning teil hinnatakse töövõimetust senise metoodika alusel.

• Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspetiisi tähtaeg saabub 1.01.2017. või hiljem, saavad töövõimetuspensioni kuni tähtaja lõpuni. Näiteks kui teil on püsiv töövõimetus ja puude raskusaste tuvastatud SKA poolt kestusega kuni 31.03.2018, jätkab SKA töövõimetuspensioni  ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksmist määratud summas kuni 31.03.2018. Juhul kui soovite taotleda kordusekspertiisi, siis tuleb teil esitada uus taotlus Eesti Töötukassasse (edaspidi töötukassa) või SKA-sse otsusel märgitud korduvekspertiisi tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.03.2018.

• Alates 1.07.2016 saavad esmakordselt töövõime hindamist taotlevad inimesed teha seda töötukassas. Näiteks puudega lapsed, kellel täitub 16 eluaastat peale 1.07.2016 või tööealised, kes tervise püsiva halvenemise tõttu pöörduvad esmakordselt töövõime hindamisele.

Kuidas taotlusi esitada

Elektroonselt on võimalik taotlust esitada töötukassa iseteenindusportaali kaudu või saata taotlus e-posti teel digiallkirjastatuna töötukassasse või SKA-sse. Lisaks saab taotluse saata kasutades postiteenust. Taotlusi saab esitada ka töötukassas või SKA-s kohapeal.

Taotlust täitma asudes…

Varuge täitmiseks piisavalt aega, u 1-1,5 h. Kirjeldage oma seisundit ja võimekust vastavalt tegelikkusele, arvestades igapäevategevusi ja toimetulekut. Ärge aimake küsimust ette vaid lugege see tähelepanelikult läbi. Abivahendi olemasolul arvestage soorituse kirjeldamist koos abivahendiga. Küsimustele vastates tuleb arvestada, et tegevus peab olema sooritatav:

• tavapärases mõistes ohutult – tegevus ei tohi olla teostatud ülisuure pingutusega;
• piisavalt hästi ja nii tihti kui vajalik – tegevust peab olema võimalik korrata kohe pärast selle lõpetamist või väikese ajavahemiku möödumisel, see ei tohi kaasa tuua nii suurt kurnatust, et peale üht korda rohkemaks jõudu ei jätku;
• mõõduka aja vältel – tegevus peab olema sooritatav mõistliku aja jooksul. Mõistlik tähendab, et tegevus võtan enam-vähem kaks korda niipalju aega, kui see võtaks tervisekahjustuseta inimesel;
• vastusevarianti ”seisund on muutlik” tuleks kasutada siis, kui vastava tegevuse tegemine mõnikord on võimalik ja mõnikord mitte. Kui seisund on muutlik, tuleb täpsustuste lahtris võimalikult selgelt kirjeldada, milline on taotleja tegevuste suutlikkus nö heal päeval ja milline nö halval päeval (heal perioodil/halval perioodil), kui sageli esineb enesetunde halvenemist. Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsus põhineb ekspertarsti poolt koostatud hinnangul inimese terviseseisundi kohta. Hinnangut antakse kas ainult dokumendipõhiselt või lisaks sellele kohtub inimesega ka ekspertarst. Dokumendipõhine ekspertiis viiakse läbi inimese poolt täidetud taotluse andmete, Tervise infosüsteemist või taotleja arstilt saadud terviseandmete ning vajaduse korral ekspertarsti poolt teistele spetsialistidele või arstidele esitatud täiendavate päringute alusel. Visiidipõhine ekspertiis viiakse läbi olemasolevate dokumentide ja taotlejaga silmast silma kohtumise põhjal. Seda aga vaid juhul kui olemasolevate dokumentide ja andmete põhjal ei ole piisava täpsusega võimalik töövõimet hinnata või esitatud andmed on vastuolulised.Lisainfot saate: Eesti Töötukassa: tel. 15501 www.tootukassa.ee/toovoimereform
• Sotsiaalkindlustamet: tel. 6121360 või lühinr. 16106 www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puuetega-inimestele/
• Kuidas tehakse otsus

Selleks, et intellektipuudega ja teised inimesed saaksid kergema vaevaga täita uudset töövõime hindamise taotlusvormi, tõlgiti see lihtsasse keelde.

Töövõimereformi tuum on üleminek seniselt töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele, mida hakkab tegema sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa. Enne töövõime hindamist tuleb täita enda kohta põhjalik küsimustik ning esitada see töötukassale.

Kui sotsiaalministeerium testis eelmisel aastal töövõime hindamist, saadi vaimupuudega inimeste esindajatelt tagasiside, et taotlusvormi võiks tõlkida ka neile sobilikumasse lihtsasse keelde. „Ettepanek tundus mõistlik ning nüüdseks on see edukalt ellu viidud,“ rääkis sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg, hoides käes juhiste värsket lihtsustud keeles versiooni. Sotsiaalministeeriumi kodulehe vahendusel jagatavast infomaterjalist leiab lihtsas keeles selgitused töövõime hindamise taotlemisest ning taotlusvormi täitmise juhised.

Lihtsas keeles infomaterjali tunnustas erivajadustega inimeste toetusühingu Tugiliisu enese esindaja Vjatšeslav Zagorski. Tal on tihti raske tekstidest aru saada, peab neid mitu korda üle lugema või abi küsima, kuid tänu lihtsamale sõnastusele ja selgitustele on võimalik läbida protsess rutem. „Vähemalt saab enne tutvuda materjalidega või saab keegi inimene lugeda küsimused lihtsas keeles ette ning selgitada, mille jaoks on vaja neid materjale täita,“ kirjeldas Zagorski, kuidas intellektipuudega inimesed materjalist kasu saavad.

Zagorski oli optimistlik ka töövõimereformi suhtes. „Loodan, et see jookseb paika ja annab puudega inimestele päris tööd – mitte ainult kaitstud töö keskustest,“ kõneles ta. „Inimene peab töötama, kui ta tahab elada iseseisvat elu. Nii on elu ka huvitavam, saab olla teistele kasulik ja see on oluline.“

Töövõime hindamise taotluse tõlkimisega lihtsasse keelde sai ümber ligikaudu aasta kestnud töövõime hindamise materjalide ettevalmistamise protsess, mis järgnes metoodika testimisele. Töötukassa juures hakkavad ekspertarstid hindama töövõimet tänavu 1. juulist. Esimesed pool aastat hinnatakse üksnes uute hinnatavate töövõimet, kuid 2017. aasta jaanuarist ka kõigi nende töövõimet, kellel on sotsiaalkindlustusamet tuvastanud varem püsiva töövõimetuse. Töövõime hindamisele tuleb minna vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale. Üleminek uuele hindamisele kestab 2021. aasta lõpuni.

Töövõimereform on Eesti töövõimetussüsteemi laiaulatuslik uuendamine, millega toetatakse töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Selleks aidatakse neil leida tööd, tööl püsida ning parandada igapäevaeluga toimetulekut, arvestades inimeste isiklikku võimekust ja vajadusi. Üle 40 protsendi töövõimetuspensionäridest töötab ning ülejäänutest üle poole soovib töötada.

Töövõime hindamise selgitas lihtsas keeles lahti ning tõlkis taotlusvormi intellektipuudega inimesele arusaadavaks Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit. Lihtsas keeles materjaliga on võimalik tutvuda sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames elluviidava toetuse andmise tingimuste „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ tegevus „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“

Eesmärk: arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid – lapsehoid, tugiisik ja transport – suuremas mahus nii, et teenused oleksid kättesaadavad neile, kelle teenusevajadus on kirjas rehabilitatsiooniplaanis. Vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemisel.

Sihtgrupp: raske ja sügava puudega 0-17 (k.a) aastased lapsed

Rahastus: ESF perioodiks 2014-2020 on „Puudega laste tugiteenuste arendamiseks ja pakkumiseks“ arvestatud 31 974 592 eurot ja riiklik kaasfinantseering 5 642 575 eurot mis teeb kokku 37 617 168 eurot

Kestus: 01.09.2014-31.12.2020

Tegevused: Projekti raames arendatakse ja pakutakse lapsehoiu, tugiisiku ja transpordi teenust suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele (18-aastaseks saamisel on isik õigustatud saama erihoolekande teenuseid vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule).

Puudega laste tugiteenuste õigeaegne, asjakohane ja kvaliteetne kättesaadavus ei ole kõikjal Eestis praegu tagatud, kuna teenuste korraldajateks on kohalikud omavalitsusüksused, kelle võimekus on piirkonniti erinev. Seega on oluline tugisüsteemide edasiarendamine ühtsetel põhimõtetel. Eesmärgi saavutamine eeldab süsteemset ja järjepidevat koostööd nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, erinevate teenuseosutajate kui ka teenuse saajate poolt. Selleks viiakse projekti raames tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik ja transport) koordineerimine ühtsele korraldusele.

Tulemusena on: ESF perioodi jooksul tagatud suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste parem kättesaadavus. ESF perioodi lõpuks on välja töötatud toimiv ning laste ja perede vajadusi rahuldav tugiteenuste korraldussüsteem, mis tagab teenuse piirkondliku kättesaadavuse ja ühtlase kvaliteedi. Samuti on raske ja sügava puudega laste vanematele paremad võimalused tööturul osalemiseks.

Teenuste saamiseks tuleb lapsevanemal täita avaldus ja esitada digitaalallkirjastatult piirkondliku koordinaatori e-posti aadressile. Samuti võib avalduse esitada teenusepakkujale, kohalikule omavalitsusele või Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele, kes teevad vajadusel koopia taotleja isikutunnistusest ja edastavad dokumendid Sotsiaalkindlustusameti elukohajärgsele piirkondlikule koordinaatorile.

2015 aasta sügisel viidi läbi kaks tugiteenuste riigihanget, mis hõlmasid lapsehoiu-, tugiisiku- ja toetava teenusena transporditeenust. Hankega soovisime leida teenusepakkujat igasse maakonda ja Tallinna. Enamus piirkondi on teenusepakkujatega kaetud ja lapsevanemad saavad teenuseid taotleda. Teenuste taotlemisel on oluline silmas pidada, et teenuse vajadus oleks kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis. Transporditeenust saab taotleda üksnes koos teiste tugiteenustega, sest teenust ei osutata haridusasutuses, rehabilitatsiooniasutuses, terviseasutuses jne käimiseks vaid üksnes juhtudel, kui laps on vaja edasi-tagasi transportida lapsehoiu või tugiisiku teenusele.
Teenuste mahud:
• teenuste mahuks 2016 aastal on kuni 4918 eurot kalendriaastas ühe lapse kohta
• teenuste mahuks 2017 aastal on kuni 4918 eurot kalendriaastas ühe lapse kohta

Teenuste saamiseks arvestatud rahalist mahtu lapsevanemale välja ei maksta, selle eest on võimalik taotleda teenuste osutamist allolevate hankepartnerite juures kuni lapse 18.sünnipäevani.

Hankepartnerid Läänemaal;

SA Haapsalu Hoolekandekeksus

aadress: Kastani 9, Haapsalu 90508
kontaktisik: Peeter Alekand
tel: 47 56 712
e-post: info at haapsaluhkk dot ee info at haapsaluhkk dot ee info@haapsaluhkk.ee

kodulehekülg: http://www.haapsaluhkk.ee

Koostööpartnerid tugiisiku teenuse osutamisel:

• Haapsalu linn: Posti 34, Haapsalu 90504 tel: 47 25 300 e-post: hlv at haapsalu dot ee hlv at haapsalu dot ee hlv@haapsalu.ee

• Hanila vald: Keskuse tee 3, Kõmsi küla 90102 tel: 4772243 e-post: vv at hanila dot ee vv at hanila dot ee vv@hanila.ee

• Lihula vald: Jaama 1, Lihula 90302 tel: 47 24 630 e-post: vallavalitsus at lihula dot ee vallavalitsus at lihula dot ee vallavalitsus@lihula.ee

• Lääne-Nigula vald: Haapsalu mnt 6, Taebla 90801 tel: 47 35 050 e-post: vv at laanenigula dot ee vv at laanenigula dot ee vv@laanenigula.ee

• Martna vald: Martna küla, Martna vald 90601 tel: 47 25 041 e-post: vallavalitsus at martna dot ee vallavalitsus at martna dot ee vallavalitsus@martna.ee

• Nõva vald: Nõva küla, Nõva vald 91101 tel: 47 24 670 e-post: novavald at novavald dot ee novavald at novavald dot ee novavald@novavald.ee

• Ridala vald: Lossi 4, Uuemõisa 90401 tel: 47 24 440 e-post: info at ridala dot ee info at ridala dot ee info@ridala.ee

Alates 1. juulist 2016 muutub vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamise kord. Tööandjal, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus) on võimalik taotleda sotsiaalmaksu soodustust Eesti Töötukassalt (edaspidi töötukassa).

Erinevalt kehtivast korrast ei pea tööandja alates 1. juulist 2016 esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust iga kuu, vaid piisab ühest korrast ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Samas ei ole erinevalt kehtivast korrast võimalik esitada taotlust tagasiulatuvalt (see tähendab, et kui tööandja esitab sotsiaalmaksu maksmise taotluse näiteks 10. augustil 2016, siis hakkab töötukassa sotsiaalmaksu maksma vähenenud töövõimega isiku eest samuti alates 10. augustist 2016, kui kõik maksmiseks vajalikud tingimused on täidetud). Inimese eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse seega töötukassale taotluse esitamise päev, kuid mitte varem kui osalise või puuduva töövõimega isikuga töösuhte alguse päev või töötajal osalise või puuduva töövõime või vähemalt 40%-lise püsiv töövõimetuse tuvastamise päev. Siin kehtib siiski üks erand – 2016. aasta juulikuu eest on võimalik esitada sotsiaalmaksu soodustuse taotlus 1. juulist 2016 kuni 2. augustini 2016, et tagada sujuv üleminek uuele süsteemile.

Riik maksab töötukassa kaudu muudatuse jõustudes vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu endiselt selleks kehtestatud kuumääralt (2016. aastal on see 390 eurot). Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt.

Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

– tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;

– töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus;

– töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa).

Kui vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus on esitatud pensioni maksjale), valib töötaja välja ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu ja teeb selleks kirjaliku avalduse välja valitud tööandjale.

Õigust riigipoolsele sotsiaalmaksu maksmisele kontrollitakse iga kuu ning tingimustele vastava töötaja eest maksab töötukassa sotsiaalmaksu järgnevatel kuudel ilma taotlust esitamata automaatselt. Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja poolt töötukassale esitatud riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluses näidatakse ära osalise või puuduva töövõimega või vähemalt 40%-lise püsiva töövõimetusega  töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, töösuhte alguse kuupäev ning kinnitus, et tööandja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu või kui isik ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, on ta kirjaliku avaldusega valinud nimetatud tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Taotlus on kättesaadav töötukassa kodulehel alates muudatuse jõustumisest.

2016. aasta aprilli, mai ja juuni kuu eest sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks tuleb taotlus esitada jätkuvalt Sotsiaalkindlustusametile.

Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks alates 1. juulist 2016 tuleb esitada taotlus töötukassale alates 1. juulist 2016 kuni 2. augustini 2016. Taotlusi saab esitada nii posti teel, e-posti teel digiallkirjastatuna, kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või töötukassa portaali iseteeninduse kaudu aadressil www.tootukassa.ee 

Esmaspäeval, 11.aprillil kell 14.00 Haapsalu Sotsiaalmajas, muusikakooli saalis.

Firma Hooldaja OÜ  tuli turule uute teenustega:
Intervallhooldus, ööpäevaringne püsihooldus,  päevane püsihooldus.

Kõiki teenuseid pakutakse kliendi kodus.

4 tundi –     8 tundi             maksab  8 eurot/tund

10 tundi –  24 tundi                 maksab alates 70 eurot/päev.

Iga kliendi puhul tehakse personaalne hinnapakkumine. Leitakse hooldaja igasse Eesti linna või asulasse.

Firma nõustab ja aitab juhendada omastehooldajaid!

+372 555 32903 info@hooldaja.ee anneli@hooldaja.ee http://www.hooldaja.ee/

Laupäeval 09.aprillil kell 13 Haapsalu Sotsiaalmajas (Muusikakooli saalis).

Yana Toom räägib oma tööst EP-s ja vastab küsimustele.

Külalistele esineb laulukavaga Eduard Toman.

Pärast ühine teejoomine.

Üritus on tasuta.

Neljapäeva keskpäeval, 31. märtsil kell 12.00 keskraamatukogu
lugemissaalis (Posti 3) esineb Udmurdi trio Ošmeso šajer (Allikate maa.
Kava „Ajaratas“ kajastab inimese elu tähtsündmusi ja tutvustab udmurdi
rahvatraditsioone. Udmurdi rahvamuusikatrios Ošmeso šajer musitseerivad
rahvamuusikaõpetajad Jelena Vald ja Lija Korneva ning rahvalaulik Olga
Surtshakova. Rahvalaule esitatakse udmurtidele iseloomulike pillide
krežide saatel. Soome-ugri keelest ning Lennart Meri elust kõneleb
keeleteadlane Sven-Erik Soosaar. Näituse „VEELINNURAHVAS. Lennart Meri
filmirännakud 1969-1988“ pidulik lõpetamine.

Kuni 2016.aastani maksti töötamistoetust Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Alates 01.01.2016 töötamistoetust enam ei määrata.

Pane tähele! Neile, kellele on töötamistoetust makstud enne 01.01.2016 või kellel on töötamisega seotud kulud tekkinud enne 01.01.2016, makstakse töötamistoetust edasi kuni määratud tähtaja lõpuni. Sotsiaalkindlustusamet maksab 255,70 euro suurust töötamistoetust kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esmakordsest määramisest. Eelmisel kalendriaastal tehtud kulutuste eest makstakse toetust, kui avaldus toetuse saamiseks on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil.

Töötamistoetust makstakse puudega inimese enda poolt tehtud puudest tingitud töötamisega seotud tegelike kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 10-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Kui kolme kalendriaasta jooksul tehtud lisakulud on maksimumsummast väiksemad, makstakse toetusena välja puudega inimese poolt kauba või teenuse eest tegelikult tasutud summa. Toetusega hüvitatavad kulutused peavad olema tehtud töötamise ajal. Enne töötamise algust ja peale töötamise lõppu tehtud kulutuste hüvitamiseks toetust ei maksta. Toetust makstakse vastavalt esitatud kuludokumentidele kalendriaasta kestel tehtud kulutuste eest.

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada: 1. tööraamat või muu töötamist tõendav dokument; 2. dokument töötamisega seotud kulude kohta; 3. kirjalik selgitus puudest tingitud ja töötamisega seotud lisakulu vajaduse kohta.

Taotluse blanketi leiad siit : http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaaltoetuste-blanketid/

Teatrikuu tähistamine koos külalistega – 16. märtsil kell 19.00 Keskraamatukogu lugemissaalis (Posti 3) .

Teenust pakub Hansase OÜ, omades nii tõstukiga väikebussi kui ka väikest kaubikut. Sõiduvõimalus ka õhtusel ajal ja nädalavahetusel. Hind kokkuleppel.

Info ja tellimine; Bussijuht Riivo Tiiroja tel. 56480975 või

Margit Tiiroja  tel. 5065621 margit.tiiroja@gmail.com

7. märtsil kell 13.00 Haapsalu Sotsiaalmajas

Päästeamet annab teada, et aitab abivajajaid, nii suitsuandurite paigaldamisel, kui ka vaatab üle ohtlikud tulekolded jne. Aitab ja annab nõu.

Info Andres Kaljura Haapsalu pääste komando pealik 50 68 525, Andres.Kaljura@rescue.ee

Reedel, 12.veebruaril, kell 13.00

toimub Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7)

kohtumine Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga.

Räägime pensionist, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teemadest.

Ootame Teid osalema ja küsimusi esitama!

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Haapsalu Sotsiaalmaja

Esmaspäeval, 25.jaanuaril kell 15.30-17.00 Haapsalu Sotsiaalmaja suures saalis.

Projekti eesmärk on pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid – lapsehoid, tugiisik ja transport – suuremas mahus nii, et teenused oleksid kättesaadavad neile, kelle teenusevajadus on kirjas rehabilitatsiooniplaanis. Vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemisel.
Täiendav info ja teenusepakkujad maakondade lõikes on leitav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt:
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puudega-laste-tugiteenuste-arendamine-ja-pakkumine-8/

Juhime seejuures tähelepanu, et need maakonnad, mille nimel klõpsates link ei avane viitab sellele, et teenusepakkuja maakonnas puudub. Hetkel on nendeks Jõgevamaa, Põlvamaa ja Võrumaa.
Tallinnas  ja Harju maakonnas on teenusepakkujad küll olemas, aga hetkel veel Sotsiaalkindlustusameti kodulehel lisamata. Puuduolev info peaks sinna jõudma lähinädalate jooksul.
Täiendavate küsimuste korral palun võtke julgelt ühendust piirkondlike kordinaatoritega, kelle kontaktandmed leiate samuti ülaltoodud lingilt.
Läänemaal pakub teenust:

SA Haapsalu Hoolekandekeksus

aadress: Kastani 9, Haapsalu 90508
kontaktisik: Peeter Alekand
tel: 47 56 712
e-post: info@haapsaluhkk.ee

MTÜ juhtide arenguprogramm

MIKS? Arenguprogrammi eesmärk on maakonnas tegutsevate vabaühenduste juhtide kasvanud võimekus organisatsiooni igapäevasel ja pikemaajalisel juhtimisel ning arendamisel. Sellega suureneb maakonnas tegutsevate vabaühenduste võimekus osaleda poliitika kujundamises või avalike teenuste osutamisel.

KELLELE?  Ootame osalema MTÜde juhte, juhatuse liikmeid, potensiaalseid juhatuse liikmeid, ja aktiivseid liikmeid. Ühest vabaühendusest võib olla mitu osalejat.

MIS TOIMUB? Arenguprogramm koosneb 7 moodulist:

27.jaanuar- Juriidika ja vabaühendus– koolitaja Alari Rammo (Vabaühenduste Liit EMSL). Alari Rammo on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna ning omab õigusteaduste magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist. Ta on töötanud Riigikogu Kantseleis, ärisektoris ja ajakirjanikuna, 2004–2015 peamiselt vabaühenduste liidus EMSL poliitikaeksperdi ja juristina. Ta kuulub 2007. aastast maksuhaldurit nõustavasse asjatundjate komisjoni ning on esindanud vabaühendusi tulumaksusoodustuse vaidlustes kohtus.
Teemad:
–          lepingud töötajatega, projektides ja vabatahtlikega – millal on mida vaja
–          organite töö korraldamine, kohustused, vastutus, tasustamine ja vormistamine – juhatus, nõukogu, üldkoosolek
–          toimingud e-äriregistris – millal ja kuidas teha muudatusi
–          huvide konflikt ja korruptsioon vabaühendustes – kuidas vältida ja mida silmas pidada
–          riigihanked – millal vabaühendus on hankija
–          dokumenteerimine – sisekorraeeskirjad, tööohutus, protokollid, aruanded, arhiveerimine

18.veebruar- Projektide koostamine ja juhtimine-koolitajad Kersti Palmiste ja Tiina Ojamäe
Teemad:
-projektide ettevalmistamine ja koostamine
– projektijuhtimine
-tegevuste seostamine eelarvega
-tulemuste hindamine  ja aruandlus (aruanne kui ühingu eneseanalüüs ja sisend järgmistesse tegevustesse)

3.märts- Organisatsiooni disain-koolitaja Jana Kukk.  Jana Kukk on tegutsenud turunduse valdkonnas kolmandas ja era- sektoris. Janal on magistrikraad turunduse erialal ning ta omab ka täiskasvanute koolitaja III tasandi kutsekvalifikatsiooni. Hetkel täiendab Jana ennast TTÜ majandusteaduskonna doktorantuuris, kus keskendub teenusedisainile. Jana on rahvusvahelise teenusedisainerite võrgustiku International Service Design Network liige.
Teemad:
– organisatsiooni lähteolukord
– organisatsiooni tegutsemise eesmärgid
– organisatsiooni koostöö sidusrühmadega: s.h. sihtrühm, rahastajad, partnerid
– organisatsiooni areng
– ressursside kaardistamine

23.märts –Ühingu majandustegevus
Teemad:
– omatulu teenimine, sh annetuste kogumine
– avalike teenuste osutamine
–  sotsiaalne ettevõtlus
–  äriplaanide koostamine

14.aprill-Avalik esinemine-koolitaja Marica Lillemets, meediakonsultant ja koolitaja, ajakirjanik
Teemad:
– omatulu teenimine, sh annetuste kogumine
– avalike teenuste osutamine
–  sotsiaalne ettevõtlus
–  äriplaanide koostamine

aprill- Maksud ja vabaühendus– Koolitaja Alari Rammo
Teemad:
–          maksustamise alused ja põhimõtted
–          millal ja mille eest maksta ning deklareerida – käibemaks, tööjõumaksud, erisoodustus
–          maksusoodustused vabaühendustele – tulumaksusoodustustega ühingute nimekiri
–          kingitused, annetused – saamise ja andmise maksustamine
–          kulude maksuvaba hüvitamise viisid – transport, side, toitlustus jmt

11.mai-Vaba teema-teema otsustakse esimestel koolitustel, vastavalt osalejate soovidele.

MIS VEEL? Arenguprogrammis osalejatel on vaja teha ka kodutöid. Olenevalt koolitusest ja koolitajast saavad osalejad kodutöö ülesanded teada kas enne koolitust või koolituse käigus.

KUS TOIMUB? Koolitused toimuvad Haapsalu Kultuurikeskuse seminariruumis, igal koolituspäeval algusega kell 13.00, koolituspäeva lõpp olenevaalt koolitusest on kell 17.15 või 18.00.

MIS MAKSAB? Koolitused on osalejatele tasuta, osalejate enda  kanda on seekord ka  kohvipauside ja söögi kulud.  Kohvipausidel on võimalik käia Kultuurikeskuse kohvikus.

OSALEJATE ARV? Arenguprogrammi osalejate grupi suurus on 20 osalejat, vähemalt 10 osalejat peavad osalema kõigil 7 koolitusel. Grupi komplekteerimisel eelistatakse neid, kes tahavd osaleda kõigil koolitustel, vabade kohtade olemasolul täidetakse need nendega kes tunnevad huvi konkreetsete teemade vastu.

KUIDAS REGISTREERIDA? Täida ära registreerimisvorm  http://tinyurl.com/z6t36pe   ja jää ootama kinnitust osalemise kohta.

LISAINFO  Läänemaa Arenduskeskus Tiina Ojamäe tel.56352591  tiina@lak.ee

Kui oled hooldamas oma lähedast: puudega last, eakat vanemat, õde või venda, elukaaslast või mõnda teist pereliiget, siis ootame Sind Läänemaa omastehooldajate tugirühma loomisele 14. jaanuaril 2016.a. kell 17.00 Haapsalu Sotsiaalmajja.
Sarnased tugirühmad on loodud üle Eesti mitmetes maakondades ja omastehooldajad on saanud nendest tuge.
Kui üritusele tulemisele saab takistuseks hoolealuse üksijätmine või transport, siis anna julgelt teada, proovi…me leida üheskoos lahenduse.
Külalisena osaleb Mare Tereping. Osalemisest palume teatada 12. jaanuariks:
58557695 – Leili Mutso
leelo.paju@gmail.com – Leelo Paju

2016. aasta 11. juunil toimub Tallinnas Stroomi rannas koguperefestival “Puude taga on inimene”, mida korraldab samanimeline mittetulundusühing. Peakorraldajateks on puudega inimesed ning üritus on suunatud kõigile Eesti elanikele – nii täiskasvanutele kui lastele, olenemata puudest või selle puudumisest.

Festival toob Stroomi rannaalale kokku muusika, kino, kunsti, spordi ja teatri ning inimesed, kes on oma töö ja loominguga pälvinud tuntust nii Eestis kui ka välisriikides. Külalised saavad lisaks kuntsielamustele katsetada neile tavapäraseid tegevusi tavapärasest erinevas võtmes. Kas tantsida on võimalik jalgu kasutamata? Kuidas maalida käsi kasutamata, nii et pilt oleks ilus? Kuidas saada teatrielamus ilma lavalist tegevust nägemata? Mismoodi näeb välja meeskonnasport ratastel? Kuidas saada muusikaelamus kurdina?

See kogemus koguperepeolt aitab vähendada laialt levinud eelarvamusi, annab uusi kogemusi ja õpetab igaühele midagi. Lisaks pakub ka mõnusa meelelahutust täis suvepäeva.

Puudega inimeste elukvaliteet ja eneseteostuse võimalused sõltuvad info, teenuste, toodete, abivahendite, hariduse kättesaadavusest ning samuti teiste ühiskonnaliikmete valmidusest arvestada erivajadusega inimestega.

Festival aitab suurendada puudega ja puudeta inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis on seotud puudega inimeste igapäevase toimetulekuga, osalemisega haridus- ja kultuurielus.

Festival tõstab inimeste teadlikkust erivajadustega inimese temaatikast – seal pakutakse esmatasandi nõustamist, jagatakse valdkonnaga seonduvaid materjale, informatsiooni, vahendatakse kontakte.

Ühtlasi on see hea võimalus ühingutel omavahel kohtuda ning oma kogemusi ja teadmisi jagada, kõigil puudega inimestel oma töid ja tooteid müüa ning teistele näidata. Suurepärane võimalus pakkuda poekaubast erilisemat ja sotsiaalse väärtusega käsitööd.

Soovime kaasata projekti loomingu- ja käivitusprotsessi võimalikult palju erivajadusega inimesi ja nende organisatsioone.

 Ootame aktiivset osavõttu.

Selleks, et üritus kenasti korda läheks, palume koguperefestivalil osaleda soovijatel registreeruda 15. jaanuariks 2016 registreerimislingil siin.

Ühtlasi on see hea võimalus ühingutel omavahel kohtuda ning oma kogemusi ja teadmisi jagada.

Küsimuste korral palun helistaga või kirjutage.

Kõige paremate soovidega

Kirke Kuld

EPIKoda

tel 6616614

14. detsemberil toimus Haapsalu Sotsiaalmajas advendikontsert, kus esinesid erivajadusega noored, naiskoor Netty, rahvatantsurühm Margareta ja luuletusi luges Viive Etverk. Samal ajal oli väljas ka näitus savitöödest, mis valmisid MTÜ Läänemaa Puuetega Inimeste Koja korraldatud projektis “Savitöötoad Läänemaa puuetega inimestele”. Projekti raames toimus 7 töötuba, kokku 14 kohtumist. Ühes töötoas osales 7-9 inimest. Töötubade tulemusena valmis üle 80 toote, millest oli osalejatel suur heameel. Savi voolimisel on kasuks lisaks konkreetse toote saamisele ka, omamoodi teraapiline mõju. Projekti tegevused aitasid kaasa puuetega inimeste omavahelisele kooskäimisele ja loovtegevusele, mis rikastas inimeste igapäevaelu ja toetas laiemalt ka kogukonna arengut. See andis võimaluse tegutseda koos, olla osavõtlik ja aktiivne. Oleme tänulikud projekti rahastamise eest kohaliku omaalgatuse programmile, sest savitöötubade korraldamine on väga kallis just materjalide ja põletuse hinna tõttu.

Eesti Pimemassööride Ühing kutsub erivajadusega inimesi omandama massööri elukutset.

Klassikalise massaaži (1000t.) kursus algab 14.12.2015. Kursusele on veel vabu kohti.

Eesti Pimemassööride Ühingu Koolitus- ja Massaažikeskus
Koolitusluba nr. 6821 HTM 31.10.2017

Klassikalise massaaži algkursus maht 1000 tundi
Kestus 6-7 kuud. Õppetöö toimub tööpäeviti orienteeruvalt 10-17.
Toimumise koht EPMÜ Koolituskeskus aadressil Tondi 8a Tallinnas.
Massaaži algkursusel osalemise eelduseks on keskharidus, piisav
rehabiliteeritus iseseisvaks kutseõppeks ja hilisemaks integreerumiseks
avatud tööturule.

EPMÜ Koolitus- ja Massaažikeskuse massaaži koolituse õppekava annab
vajalikud teadmised, oskused ja vilumused töötamiseks massöörina, mis on kooskõlastatud kutseliiduga.
Peale kursuse lõpetamist on võimalik sooritada Eesti massööride Liidu
juures “Massöör 5” kvalifikatsioonieksam.

Kursus koosneb järgmistest ainetest:
klassikaline massaaž;
anatoomia ja füsioloogia
sagedamini esinevad haigused;
kinesioloogia;
klienditeenindus ja suhtlemispsühholoogia;
eriala puudutav seadusandlus ja FIE-na toimimise põhialused;
kliendi seisundi hindamine;
lihaste- ja liigesliikuvuse testimine;
farmakoloogia alused;
idamaade meditsiini filosoofia ja hiina massaa;ž
lümfimassaaž
aroomimassaaž
refleksoloogia
segmentmassaaž
laste massaaž
on-site tooli massaaž
iseseisev massaažipraktika
Massöörile vajalikud Isikuomadused ja võimed
a) empaatiavõime
b) tolerantsus
c) vastutusvõime
d) koostöövõime
e) suhtlemisoskus
f) analüüsivõime
g) kohanemisvõime
h) iseseisvus
i) püsivus
j) füüsiline suutlikkus
EPMÜ on Eesti Töötukassa koolituskaardi koolitajate nimekirjas. Töötud
erivajadusega inimesed saavad taotleda kursust läbi Eesti töötukassa.
Õppetöö perioodil maksab Töötukassa kursusel osalejale stipendiumi ja
kaugemalt tulijaile majutus ja sõidutoetust.

Peale kursuse lõpetamist on osadel lõpetajatest võimalik alustada tööd
EPMÜ kaitstud töökeskuses.
Töötavad erivajadusega inimesed saavad täiendkoolitustoetuse raames läbida
kursust ka vastavalt võimalustele ainete kaupa.

Rohkem informatsiooni kursuste kohta www.pimemassoorid.ee

Oma osalemissoovist andke teada telefonil 55 75 310 Janne Jervale või
kirjutades meilile info@pimemassoorid.ee

26.novembril kell 11-13
Teema: Inspiratsioonikoolitus parema eluviisi saavutamiseks. Kohvilaud.
Lektor Piret Mägi. Üritus on tasuta

20. novembril 2015 kell 14.00-16.30
Haapsalu linnavalitsuses (Posti 34)

• Kas sa ei ole saanud tööle, sest sul on väikesed lapsed?
• Kas sulle makstakse vähem palka kui samaväärset tööd tegevale kolleegile, sest sa oled naine?
• Kas sind ei ole kutsutud töövestlusele, sest oled üle 50-aastane või sul on puue?
• Kas sind ei ole edutatud, sest sa pole eestlane?

Võrdõigusvoliniku kantselei jurist annab nõu, mida sellistel juhtudel ette võtta ja kuidas kaitsta end diskrimineerimise korral.

Eestis on keelatud kohelda kedagi halvemini tema soo, lapsevanemaks olemise, rahvuse, rassi või nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude, ametiühingu liikmelisuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Palume nõustamisele eelnevalt registreeruda telefoni või e-kirja teel:
6269 059; info@svv.ee.
Registreerumisel palume lühidalt kirjeldada oma küsimust.

Haapsalu Sotsiaalmajas 21. oktoobril 2015.a. kell 12:00

Tutvustame Prantsusmaa kultuuri, elu ja muusikat.
Prantsusepärase toidu proovimine ja BINGO mäng – võitjatele auhinnad
Prantsusmaad tutvustab Stephane Clavel.
Üritust toetavad:
Haapsalu Sotsiaalmaja
Prantsuse Instituud Eestis
Europe Direct teabekeskus Läänemaal

Tule ja võta sõber ka ühes 🙂

Pille Lille Muusikute Fond pakub võimalust osa saada festival-galast “Muusikasillad”, kuhu oodatakse hulgaliselt kuulajaid.

VABA SISSEPÄÄSUGA Galakontsert toimub 16. oktoobril kell 19.00
Tallinna Vene Kultuurikeskuses, esinevad –

TANJA MIHHAILOVA, MARIA LISTRA, MARIA VERETENINA,
TTÜ Vilistlaste Naiskoor (dir. Andres Heinapuu) segakoor “Ukraina” ja “Russ” (Stanislav Šeljahovski, S. Zaugarova), kammerkoor “Eleegia” ja lastekoor “Allegro” (dir. Svetlana Zaugarova) ning mitmed Tallinna üldhariduskoolide koorid.

12.oktoobril Haapsalu Muusikakooli saalis (Kastani 7 Haapsalu)

Päevakava
11.00 – 12.00 Töövõimereformi seaduse tutvustamine – Arne Kailas, EV Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik.
12.00- 12.45 Läänemaa Töötukassa funktsioonid ja valmisolek uueks reformiks – Regina Triebstock, Läänemaa Töötukassa juhataja kt.
12.45-13.30 Juhtumikorraldaja töö kliendiga – Ülle Raudkivi ja Merike Juhanson, Läänemaa Töötukassa juhtumikorraldajad
13.30-14.00 Kohaliku omavalitsuse valmisolek seoses töövõimereformiga – Kaja Rootare, Haapsalu aselinnapea
14.00-14.30 Rehabilitatsioon ja taastusravi – Priit Eelmäe, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhataja
14.30-14.45 Muusikaline tervitus – õed Pihlakad
14.45-16.00 Kohvilaud ja koosviibimine

Info ja registreerimine aadressil laanemaapik@gmail.com või info@sotsmaja.ee tel. 53 73 58 40
Registreerida palume hiljemalt 09.oktoobriks.

MTÜ Läänemaa Puuetega Inimeste Koda korraldab Haapsalu Sotsiaalmajas projekti „Savitöötoad Läänemaa puuetega inimestele“.

Juhendajaks on Katrin Arrak.

Huvilistel palume registreerida end Haapsalu Sotsiaalmaja telefonil 47 35060
Töötoad algavad septembri keskel. Uued grupid alustavad oktoobris ja novembris.
Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

15. septembril Haapsalus, kell 10.00-13.00

Rohkem infot ja juurdepääs registreerimisele:
https://docs.google.com/forms/d/1vmrmDk2CzKLPXDRTbdT9uR-ChQiR7h4QyOJlkW6wiOU/viewform?c=0&w=1

18. september 2015 toimub Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuses (Sadama 16, Haapsalu) INFOPÄEV, kuhu ootame osalema peale Läänemaa omastehooldajate ka kõiki huvilisi, keda vastav teema puudutab.

Päevakava:
13.00 MTÜ Eesti Omastehooldus (tutvustavad Helle Lepik ja Ivar Paimre)
14.00 Abi- ja hooldusvahendid omastehooldajate töö lihtsustamiseks, ülevaade abivahendite taotlemisest (Liis Niinemets)
Omavalitsuste poolt pakutavad teenused ja toetused hooldajatele ja hooldatavatele (Varje Paaliste ja Krista Levina)
15.30 Kohvipaus
16.00 Arutelud (huvilistel võimalus majaga tutvuda)
OSALEMINE TASUTA!
Osalemiseks palume registreeruda 10.septembriks k.a. Haapsalu Sotsiaalmaja telefonil 473 5060 , või meili aadressil info@sotsmaja.ee

LPIK tegevjuhtkond ja juhatus on korralisel puhkusel kuni 16.augustini.
Info tel. 53 73 58 40 (tegevjuht Jaak Pihlakas).

Kolmapäeval, 27.05.2015 kell 11.00 – 13.30 toimub Haapsalu Linnavalitsuse saalis Maksu-ja Tolliameti koolitus MTÜdele.

· Maksude osakonna peaspetsialist Regina Varret ja Haapsalu
teenindusbüroo büroojuht Kristiina Ase räägivad teemadel:
1. Erisoodustused sh isikliku auto kasutamise hüvitis
2. Kingitused, annetused, vastuvõtukulud
3 Tulumaksuseaduse muudatused, mis puudutavad MTÜ, SA (sh muudatused
nimekirja kandmise tingimustes)
4. TMIN nimekirjas püsimise eelised
5. Töötajate register ja vabatahtlik töö

· Töötukassa teenusekonsultant Meeli Kaljo tutvustab vabatahtliku
töö tegemise võimalusi läbi Töötukassa.

Koolitus on osalejatele tasuta, kuid vajalik on registreerimine
http://tinyurl.com/mya4ez9

Lisainfo : Tiina Ojamäe tiina@lak.ee, tel.56352591

21.aprillil kell 12-15. Kavas loengud, meenutused, Kaitseliit korraldab relva- ja varustuse näituse, esinevad Haapsalu linna algkooli lapsed, päev lõpeb kohvilauaga. Oodatud nii noored kui vanad.
Üritus on kõigile tasuta.

10.04 kell 11-12 Haapsalu Sotsiaalmaja Apelsini toas. Tooteid tutvustab ja nõustab MTÜ Silmalaegas.

Aprillikuu toob igal aastal positiivse muutuse nii vanemaealiste kui ka puuetega inimeste toimetulekus – pensionid suurenevad.
1. aprillil viiakse läbi kõikide pensionide indekseerimine, et hoida neid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Nii ka tänavu.
Tuleb silmas pidada, et nii nagu ei ole olemas keskmist inimest, ei ole ka kõigi jaoks kehtivat keskmist pensioni ega täpselt ühesugust pensionitõusugi mitte. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension ning indekseerimise tulemusena suureneb see samuti erinevalt, kellel rohkem, kellel vähem.
2015. aasta riikliku pensioni indeks on 1,063. See suurus arvutati eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu ja tarbijahinnaindeksi muutuse alusel ning indeksi kinnitas Vabariigi Valitsus.

Indekseerimine tagab alates tänavu 1. aprillist kõikide pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid, samuti suureneb rahvapensioni määr.
Indeksiga korrutatakse läbi riiklike pensionide arvutamise aluseks olevad näitajad – pensioni baasosa (indeksiga 1,0693) ja aastahinne (indeksiga 1,0567).
Näeme, et pensioni baasosa suurendatakse suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.
Baasosa suureneb indekseerimisega 134,9093 eurolt 144,2585 euroni ja aastahinne 4,964 eurolt 5,245 euroni.

Rahvapensioni määr kasvab 148,98 eurolt 158,37 euroni.

Sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. aprillil uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus:

B on baasosa – kõigile pensionäridele võrdne osa;
S on staažiosa – arvestab töötatud aastaid kuni 1998. aasta lõpuni. Selle osa rahalise suuruse leidmiseks korrutatakse staaźiaastate arvu aastahindega;
K on kindlustusosa – võtab arvesse sissetuleku. Selle osa rahalise suuruse leidmiseks liidetakse alates 1999. aastast kogutud kõigi üksikute aastate kindlustusosakud (senised aastakoefitsiendid) ja korrutatakse läbi aastahindega.

Indekseerimisega suureneb pension enam kui 412 000 pensionäril.
Kui keegi soovib oma pensioni uue suuruse ise välja arvutada, siis tuleks seda teha sama valemit kasutades nagu allpool olevates näidetes, s.t kõik pensioniosad eraldi välja arvutada ja siis liita.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosa (K) ei arvestata – sel juhul koosneb pension kahest osast – baasosast ja staaźiosast.

Näide 1. Vanaduspensioni arvutamine uute väärtustega, kui pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja kindlustusosa puudub:
baasosa (B) = 144,2585 eurot
staažiosa (S) – 30 a x 5,245 = 157,35 eurot
———————————————————————
kokku 301,61 eurot
Samamoodi arvutades leiame, et pensionõigusliku staažiga 15 aastat on vanaduspension 222,93 eurot, 40-aastase pensioniõigusliku staažiga 354,06 eurot ja 44-aastase pensioniõigusliku staažiga 375,04 eurot.

Näide 2. Vanaduspensioni arvutamine, kui pension koosneb kolmest osast, kus pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja kindlustusosakute summa on 10:
baasosa (B) = 144,2585 eurot
staažiosa (S) – 30 a x 5,245 = 157,35 eurot
kindlustusosa (K) – 10 x 5,245 = 52,45 eurot
———————————————————————–
kokku 354,06 eurot

Pensionäridele, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel eelmise aasta eest lisanduv kindlustusosak. Selle võrra suureneb lisaks indekseerimisele nende pensioni kindlustusosa ning seega kogu pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb sõltuvalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksust.
Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest kindlustusosaku 1 see inimene, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2014. aastal oli keskmiselt 908,12 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga). Kindlustusosak 1 on võrdne aastahindega 5,245 €.

Pensionipäev on iga kuu 5. kuupäev. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Pension ja tulumaks

Käesoleva aasta üldine maksuvaba tulu on 154 eurot kuus. Lisaks on riikliku pensioni maksuvaba osa 220 eurot kuus. Nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril on õigus kasutada mõlemat. Seega võib pensionär saada tulumaksuvabalt kokku 374 eurot kuus, mis teeb 4488 eurot aastas.

Pensionist 220 eurot on tulumaksuvaba ja keegi ei pea seda eraldi taotlema.

Küll aga peab mittetöötav pensionär esitama avalduse Sotsiaalkindlustusametile juhul, kui ta soovib, et tema pensioni arvutamisel võetakse arvesse ka üldine maksuvaba tulu, mis on 154 eurot.
Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib üldise maksuvaba tulu arvestamist pensionilt või töötasult, mõlemas kohas seda teha ei saa. Topelt maksuvabastuse korral tuleb hiljem Maksu- ja Tolliametile liigselt saadud summa tagastada.

Interneti kasutaja saab tulumaksuvabastust taotleda e-teenusena riigiportaalis eesti.ee, sisenedes teenusele ID-kaardiga, Mobiil ID-ga või panga kaudu.
Avalduse blankett on kättesaadav ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehel (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/blanketid/), selle võib saata digiallkirjastatult e-postiga, saata väljatrüki postiga või tuua ise klienditeenindusse.
Samuti on vastav ära märkimise võimalus pensionitaotluse blanketil, mille inimene esitab, kui taotleb esmakordset pensioni määramist.
Tulumaksust vabastuse avaldus esitatakse üks kord ja iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Ent ühelgi inimesel ei ole kohustust esitada avaldust igakuiseks154 eurose üldise maksuvaba miinimumi arvestamiseks. Ta võib alati valida tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas. Ja küllap paljudele inimestele see sobibki. Tuludeklaratsioonide esitamisel kehtib pensionäridele kõik samamoodi kui palgatöötajatelegi. Abielupaar võib esitada tuludeklaratsiooni ühiselt.

Millal on kasulikum esitada ühine deklaratsioon? Näiteks siis, kui ühe abikaasa pension on alla maksuvaba miinimumi ja temalt ei ole tulumaksu kinni peetud ning teise abielupoole pension on üle 374 euro ja temalt on tulumaks kinni peetud. Ühise deklaratsiooni esitamisel tekib võimalus tulumaksu tagasi saada.

Haapsalu Sotsiaalmajas 25. märtsil 2015.a. kell 11:00 – 15:00. Eve Usin lubas meile pikemalt teha ühe huvitava päeva, kus meie tunded ja loovus kohtuvad. Vahepeal kosutame end lõunapausil supiga, et energia ei raugeks.
Loovuse jaoks on ruumi loengusaalis, kus me kõik kohtume 🙂

Esmaspäeval, 16.märtsil kell 11.00. Teemad; pärimine, pärandamine, jne.

Esmaspäeval, 9.veebruaril kell 12.30 Sotsiaalmajas, Apelsinitoas.
Elujõu ja tasakaalu leidmise mõtteid ja praktilisi võtteid jagab meiega psühholoog, Made Torokoff-Engelbrecht.

Esmaspäeval, 9.veebruaril kell 11.00 on Haapsalu Sotsiaalmajas meil külas endine kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg. Lisaks muusikalised vahepalad.

Haapsalu Linnavalitsus ja Haapsalu Sotsiaalmaja koostöös sotsiaalse ettevõttega Meditech Estonia kavandavad uue teenuse käivitamist Haapsalu linnas.
Häirenupu teenus
Häirenupu teenus koosneb häirenupust ja hoolekandetelefonist. Hoolekandetelefon paigaldatakse kodus kesksele kohale ning häirenupp kas käele nagu käekell või kaela.
Ohuolukorras häirenupule vajutades võtab valvesüsteem ühendust ööpäev läbi töötava Medi kõnekeskusega. Kõnekeskus suhtleb abivajajaga valveseadme vahendusel, selgitab välja häire põhjuse ja seejärel organiseerib abi teavitades juhtunust abivajaja usaldusisikuid (sugulast, hooldajat, naabrit vm), vajadusel kutsub välja kiirabi, päästeameti või politsei. Kõnekeskus on ööpäevaringselt valmis lahendama abivajajal tekkinud probleemi. Häirenupp töötab valveseadmest kuni 150 meetri raadiuses. Teenus on kasutajale tasuline.
Häirenupp võib päästa teie või teie lähedase inimese elu!
Lisainfo: www.medi.ee

Uue teenuse kavandamisel ootame infot inimeste kohta, kes võiksid vajada häirenupu teenust.

Palun võtke ühendust või andke teada oma lähedasest Haapsalu Sotsiaalmaja telefonil 4735066.

Neljapäeval 05.02.2015 kell 12.00 muusikakooli saalis. Kohale on lubanud tulla kõikide poliitiliste parteide kandidaadid.

Toimub 02.02.2015 kell 12.00.

Tule ja avasta enesele tegevus, mis pakub sulle rahuldust ning aitab korrastada olemist ja mõtlemist.
” Igas töös leidub alati üks suhkrutükk, mis teeb pipratera magusaks”
Oma teadmisi jagab loovterapeut Eve Usin

Reedel, 23.jaanuaril kell 14.00 Haapsalu Sotsiaalmajas.
Ole teadlik ja kingi omale kindlustunne. Mida teha enne, kuidas toimida pärast. Leiame küsimustele vastused. Oma teadmisi jagab Lea Vahter.

Infopäev reedel, 23.01 kell 11.00.

Kõik, kellel on kaasa rääkida antud teemal, olete oodatud Haapsalu Sotsiaalmajja 22.01.2015 kell 13.00.

Reedel, 16.01.2015 kell 12.00 toimub Haapsalu Sotsiaalmaja muusikakooli saalis kohtumine sotsiaalkaitseminister Helmen Kütiga. Teemaks töövõimereform, pensionide tõus ja muud toetused. Minister on lubanud vastata ka kõigile muudele tema töövaldkonnaga seotud küsimustele. Üritus on avatud ja oodatud on KÕIK kes antud teemade vastu huvi tunnevad.
Üritusel osalevad ka EV Riigikogu liikmed Innar Mäesalu, Neeme Suur ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles ning aselinnapead Kaja Rootare ja Peeter Vikman.

Proteesitööstus Gadox võtab kliente vastu neljapäeval, 11.detsembril kell 10-12 Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7 Haapsalu).

Töövõimetoetuse seadus

Toimub 25.novembril 2014 kell 11.00. Päeva sisustamise eest hoolitsevad;
¤ Päästeamet
¤ Politsei- ja Piirivalveamet
¤ Europe Direct Teabekeskus – Läänemaa
¤ Maanteeamet
¤ Häirekeskus
¤ Haapsalu Sotsiaalmaja
¤ Tamrex
¤ Korstnapühkija Anti Nöör

Kõigi osalejate vahel loositakse välja korstnapühkijateenus 50 euro ulatuses.

2014 Sügispoolaasta üritused
Haapsalu Sotsiaalmajas ja väljaspool

Oktoober

01. oktoober Eakate festivalist osavõtt Tallinnas, väljasõit kell 11.00, eelregistreerimisega.
10.oktoober Lümfiterapeudi loeng, Läänemaa Vähiühing
13. oktoober kell 12.00 Sotsiaalmaja Sügispidu
Esinevad Sotsiaalmaja kollektiivid
21. oktoober kell 11.00 Mammoloogi loeng, Läänemaa Vähiühing
23.oktoober kell 11.00 Kabehommik kohvikus

November

04.november
kell 12.00 Hingedepäeva tähistamine Luule ja muusika
06.november kell 11.00 Onkoloogi loeng, Läänemaa Vähiühing
11. november Teatrisse minek, eelregistreerimisega
14.november kell 11.00 Psühholoogi loeng, Läänemaa Vähiühing
15.november kell 11.00 Kabehommik kohvikus
24.november kell 11.00 Toitumisterapeudi loeng, Läänemaa Vähiühing
25. november kell 11.00-15.00 Eakate turvalisuse koolitus Europe Direct koostöös Maanteeameti ja Päästeameti ja Haapsalu Rahvaülikooliga

Detsember

08. detsember kell 12.00 Advendikontsert/jõulukontsert
Esinevad Sotsiaalmaja kollektiivid
09.detsember kell 11.00 Psühholoogi loeng, Läänemaa Vähiühing
18. detsember Kell 16.00 Jõulukontsert Haapsalu Kultuurimajas
Tšellokvartett C-JAM
…detsember kell 11.00 Kabehommik kohvikus
Täpne kuupäev selgub hiljem

Tere!

Meil on rõõm teatada, et liikumispuudega inimestel on võimalus meie koolis sõiduõppeks. Õppesõidukiks on hübriidmootoriga Toyota Auris, mis on varustatud käsijuhtimisseadmega.

Teooriaõpet võib läbida auditoorselt või e-õppes, vaadates videoloenguid endale sobival ajal ja sobivas kohas. Koolitusi korraldame üle Eesti.

Videot, kuidas meie õpilasel koolis läks ja kuidas ta käsijuhtimisseadmega harjus, võib vaadata siit:

Täpsemat infot koolituste kohta leiab meie kodulehelt www.autosoit.ee

Kõik küsimused on teretulnud!

Lugupidamisega

Kristina Kalinina

Kvaliteedijuht

Tel: 588 55 727

E-meil: kristina.kalinina@autosoit.ee

Autosõit OÜ

Toimub 22.augustil kell 10-16. Võimalik tasuta mõõta veresuhkrut, kolesterooli, kehakoostist ning lasta uurida silmapõhjasid (silmapõhjauuringutele vaja eelnevalt registreerida tel. 47 35 060). Loeng loodustoodetest ja nende soodusmüük.

Täna hommikul andsid riigikogu koalitsioonifraktsioonid üle töövõimetoetuse seaduse muudatusettepanekud, millega soovivad edasi lükata töövõimereformi jõustumisaja ning suurendada sissetuleku piiri, millest alates hakkab töövõimetoetus vähenema.
Koalitsioonifraktsioonid lükkasid töövõimetoetuse seaduse jõustumisaja edasi aasta võrra. Eelnõu muudatusettepaneku järgi võetakse töövõimetoetuse seadus vastu sügisel ning see hakkab kehtima 2016. aasta 1. jaanuaril.
Teise olulise muudatusena tõsteti sissetuleku piiri, millest alates hakatakse erivajadustega töötajate toetust vähendama. Kui esialgu pidi piiratud töövõimega inimese toetus hakkama osaliselt vähenema peale seda, kui ta teenib 641 eurot kuus, siis muudatusettepaneku järgi hakkab sissetulek vähenema peale 90-kordset päevamäära, mis on 2015. aastal 960,3 eurot. Seega saavad tulevikus töövõimetoetust ka keskmist palka teenivad inimesed.
90-kordse päevamäära korral kaob osalise töövõimega inimese töövõimetoetus täielikult siis, kui ta sissetulek on 1325,2 eurot. Puuduva töövõime korral kaob toetus ära siis, kui inimene teenib 1600,5 eurot kuus.
Muudatusettepanekuga pööratakse enam tähelepanu erivajadustega töötajate lisakulude katmisele. Inimeste töövõimet hakkavad hindama töötukassa töötajad, kes on saanud selleks vastava koolituse. Vajadusel võivad nad töötaja suunata arsti juurde, misjuhul hüvitab töötukassa vastuvõtul käimisega seotud lisakulud, eelkõige eritranspordi ja viipekeele tõlgi kulud.
Fraktsioonid tegid ka ettepaneku lisada töövõimetoetuse programmi töölesõidu toetus, millega soovitakse hüvitada lisakulud, mis tekivad töötajal, kes ei saa puude või terviseseisundi tõttu ühistranspordiga tööl käia. Toetust plaanitakse maksta tähtajaliselt (esialgsete arutelude põhjal 12 kuud) tööle asumisest ja selleks väljatöötatava ühikuhinna alusel (summa kilomeetri kohta, määratledes maksimumsumma ühe päeva kohta). Toetust hakatakse välja töötama koostöös töötukassaga.
Töötukassa hakkab 2015. aasta algusest koolides (sealhulgas koolides, kus õpivad erivajadustega õpilased) 8.–12. klassi õpilastele korraldama töötubasid, kus tutvustatakse tööturuga seonduvaid teemasid, töötukassa teenuseid ja valmistatakse noori ette tööotsinguteks.
Vähenenud töövõimega inimeste töötamise programmi lisatakse eraldi tegevusena töötukassa mobiilne nõustamine, mis on suunatud vähenenud töövõimega noortele, kes õpivad kutse- või kõrgkoolides. Mobiilse nõustamise sisuks on noorte teavitamine ja nõustamine tööotsingutest, mille käigus tutvustatakse tööturu olukorda, kohalike tööandjate võimalusi ning töötukassa töölesaamist toetavaid teenuseid.
Valitsus plaanib selle aasta 31. detsembriks koostada vähenenud töövõimega inimeste avalikku sektorisse tööle võtmise kava aastani 2020. Kava järgi võetakse aastaks 2020 avalikku sektorisse tööle vähemalt tuhat vähenenud töövõimega inimest.
Muudatusettepanekud väljatöötanud töörühma liikmed on Rein Aidma, Jüri Jaanson, Urmas Kruuse, Helmen Kütt, Kristen Michal, Eiki Nestor, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Rannar Vassiljev.

3. juulil 2014 avaldati Riigi Teatajas tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 muudatus, mis jõustub 2014. aasta 1. septembril.

Isikliku sõiduauto kasutamisel teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.

Seega ei ole alates 1. septembrist enam võimalik maksuvabalt ilma arvestust pidamata maksta isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitist 64 eurot kuus.

Väljavõte seletuskirjast:

1) kaob võimalus maksta töötajale, ametnikule või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamisel hüvitist ilma sõitude üle arvestust pidamata;

2) suureneb sõitude üle arvestuse pidamise korral makstava hüvitise maksuvabastuse piirmäär 256 eurolt 335 euroni kuus.

ERIKoja 4 õppefilmi nüüd kättesaada​vad aadressil;

https://www.youtube.com/channel/UC2FzhI4RR9iBgz8HVH1w69g

Head vaatamist!

Eesti Inimõiguste Keskus korraldab 19. juunil Haapsalus Promenaadi hotellis (Sadama 22) kodanikuühenduste esindajatele koolituse võrdse kohtlemise teooriast ja praktikast. Koolitusel antakse ülevaade võrdse kohtlemise põhimõttest, teemat reguleerivatest seadustest, õiguskaitsevõimalustest ning arutletakse reaalsete kaasuste teemal.

Päevakava:

12:00-12.30 Registreerumine ja tervituskohv koos võileibadega
12.30-15.15 Võrdse kohtlemise põhimõte, seadused, juhtumid
15.15-15.30 Kohvipaus
15.30-17.00 Kes kaitseb ja edendab võrdset kohtlemist Eestis? Kuhu pöörduda diskrimineerimiskahtluse korral?

Koolitab Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise nõustaja Marianne Meiorg.

Osalemine eelregistreerumisega kuni 15.06 (sh) meilil marianne.meiorg@humanrights.ee, kohad on piiratud.

Koolitust rahastab Sotsiaalministeerium (hasartmängumaksu laekumisest saadud toetus)

Toimub 26.mail kell 12.00. Saad tutvuda Haapsalu Sotsiaalmajas tegutsevate organisatsioonidega ning osa saada kontserdist.
Kutsume kõiki osalema meelelahutuslikus kabemängus koos linnapea Urmas Suklesega.
Pidu toimub Haapsalu Sotsiaalmaja sisehoovis ja on kõigile tasuta!

Armsad emad ja vanaemad!

Olete oodatud Haapsalu Sotsiaalmajja kontserdile kolmapäeval, 14.mail, kell 12.00. Peale kontserti kohvilaud.

Nüüdsest on võimalik teatud näidustuste korral Eesti Haigekassa 50% toetusega, osta apteekidest haavaraviks vajalikke vahendeid (sidemed, antimikroobilised salvid jne.). Toetust antakse venoosse ja diabeetiliste jalahaavanditega , põletus haavadega ning lamatishaavanditega patsientidele.
Soodustuse saamiseks pöördu oma pere- või eriarsti poole. Täpsem info Eesti Haigekassa koduleheküljelt.

Tule kohtuma Kuressaare linnapea ja maailmaränduri Hannes Hansoga, esmaspäeval, 5.mail kell 16.00 Haapsalu Sotsiaalmaja kohvikus (kohapeal ka kohv ja saiakesed). Üritus on tasuta.

Igaüks meist võib vajada aeg- ajalt abi, toetust ja julgustamist
Puudega lapse sünd või tõsine haigus on valus ja enamasti ootamatu
kogemus igale perele. Puuetega laste vanematel esineb mitmeid raskusi
seoses teenuste, toetuste ja eeskätt info kättesaadavusega, mis on
seotud puudega lapse igapäevaelu korraldamisega. Sellises olukorras
vajame mitmekülgset abi ja toetust.

Üks võimalus on kohtuda sarnast olukorda kogenud vanemaga, kes on
esimese emotsionaalse perioodi üle elanud ja omab selgemat pilti
olukorrast.

Mis on kogemusnõustamine?

Kogemusnõustamine on nõustamise ja toetamise viis, kus inimesed, kellel
on ühine probleem või kogemus, jagavad oma teadmisi ja otsivad
lahendusi. Kogemusnõustamine on tugi, mida nad mujalt ei saa ja kus
igaüks saab olla asjatundja.

Kogemus ühendab inimesi ja loob kiire teineteisemõistmise. Sarnane
kogemus ning soov lahendada mingi konkreetne probleem või kriis seab nad
võrdsesse olukorda.

Nõustamine põhineb sõnumil, et igaüks kannab lahendust oma igapäevaelu
probleemidele endaga kaasas ja õige toetus toob lahenduse pinnale.

Kogemusnõustamine tugineb vastastikusele austusele ja usaldusele.

Kogemusnõustamise teenuse eesmärgiks on ennetada puuetega laste vanemate
sotsiaalsete ja vaimse tervise probleemide teket ning samas aidates
seeläbi parandada nende perede toimetulekut ja elukvaliteeti ning
soodustada laste kasvuks ja arenguks vajaliku keskkonna kujunemist.

Kes on kogemusnõustaja?

Kogemusnõustaja on puudega lapse vanem, kes on valmis ära kuulama,
vastama küsimustele, olema toeks ja julgustama teist erivajadusega lapse
või noore vanemat.

Kogemusnõustaja lähtub enda poolt kogetust, on endaga sina peal ja
soovib saatusekaaslasi toetada. Empaatiavõime, kuulamisoskus, oma
kogemuste jagamine ja ettepanekute tegemine võimaldavad nõustajatel
aidata teisi inimesi nagu iseennast.

Nõustaja ülesanne ei ole lahendada teise inimese probleeme, vaid pigem
aidata inimesel ise lahendust leida. Nõustajad ei ütle teistele, mida
nad „peavad” tegema ega anna otsest nõu, vaid aitavad inimestel leida
oma lahendused kuulamise, kogemuste jagamise, olemasolevate võimaluste
ja ressursside leidmise ning toe pakkumise läbi.

Kogemusnõustajad on läbinud nõustamiskoolituse, töötavad vabatahtlikkuse
alusel ja on seotud vaikimiskohustusega.

Kellele on kogemusnõustamise teenus mõeldud?

Teenust pakume Tallinnas ja lähivaldades elavatele eesti- ja
venekeelsetele puudega laste vanematele, kes vajavad nõustamisteenust
seoses puudega lapse sünni või muude elukaarest tulenevate muudatustega
toimetulekuks.

Kogemusnõustajast võib olla abi, kui…

• …perre on sündinud puudega laps või laps on tõsiselt haigestunud,
samuti kui lapsega on juhtunud trauma
• …laps läheb lasteaeda
• …laps läheb kooli
• …laps läheneb noorukieale
• …vajate hingelist tuge ja julgustust
• …vajate abi igapäevaelu korraldamisel

Kuidas kogemusnõustamist saada?

Tallinnas ja lähivaldades pakub teenust Tallinna Puuetega Inimeste Koda.

Nõustamine võib olla ühekordne, kuid vajadusel võib kohtuda ka mitu korda.

Nõustamist on võimalik saada nii eesti kui ka vene keeles.

Teenus on puudega lapse vanemale tasuta.

Nõustamine võib toimuda personaalse kohtumise teel, telefoni teel või
läbi elektrooniliste kanalite (e-post, Skype, Facebook, jne).

Teenuse osutamiseks leiab teenuse koordinaator vabatahtliku
kogemusnõustaja hulgast isiku, kelle kogemus vastab nõustatava probleemi
võimalikult paremaks lahendamiseks.

Nõustamine toimub nõustaja ja nõustatava omavahelisel kokkuleppel koha,
aja ja nõustamise vormi osas.

Soovi korral võta ühendust teenuse koordinaatoriga
1) e-posti aadressil: kogemus@tallinnakoda.ee
2) telefonil: 55 672 585

Olgu probleem väike või suur, kogemusnõustaja teadmistest ja
julgustusest võib olla abi.

Kogemusnõustamise teenuse infovoldik:
http://www.tallinnakoda.ee/site/data/tpik_puuetega_laste_vanemate_kogemusnoustamise_infovoldik.pdf

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Teenust pakutakse Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti
“Kogemusnõustamise teenus puuetega laste vanemale” raames. Projekti
elluviimist rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi VabaühendusteFond
ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kavandatava töövõimereformi üheks oluliseks probleemiks on töövõimetoetuse vähendamise piir, leiavad puuetega inimeste esindajad. Piirmäära liiga madalale toomine karistab neid puuetega inimesi, kes võiks enim tööturul panustada.

„Suurimaks murekohaks on jätkuvalt töötasu piirmäär, alates millest hakatakse töötava puudega inimese töövõimetoetust vähendama,” selgitas Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm. Reformiplaani kohaselt hakataks töövõimetoetust vähendama, kui osalise töövõimega inimene teenib kuus 641 eurot brutotöötasu ning toetusemaksmine lõpetatakse 1005 euro teenimisel. See ei arvesta, et puudega kaasnevad tihti olulised täiendavad kulutused ning piir seatakse aastaks 2016, mis ajaks on inflatsioon selle väärtust kahandanud, rõhutas ta.

“Kui puudega inimene on vaatamata oma tervislikule seisundile suutnud õppida, leida ja säilitada tasuv töökoht ning igapäevaselt kanda suuremaid kulusid seoses töölkäimisega, ei tohi riik võtta inimestelt motivatsiooni ennast pingutada ning tööga elujärge edendada,” lausus Haukanõmm. Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanek on siduda toetuse vähendamise piir keskmise palgaga, et puuetega inimestel jääks toetusest võimalus katta tööl käimisega kaasnevad suured lisakulud nagu näiteks invatransport, tugiisik, isiklik abistaja viipekeele tõlketeenus, mida ei suuda katta kohalikud omavalitsused.

Eesti Puuetega Inimeste Koda koos liikmesorganisatsioonide esindajatega rõhutasid 15. aprillil Sotsiaalministeeriumis reformi eestvedajatega kohtudes, et töövõimetoetuse seaduse eelnõu on tänu läbirääkimistele muutunud paremini rakendatavaks.

„Oleme korduvalt teinud täiendava ettepaneku lisada Töötukassa poolt pakutavate meetmete hulka täiendav, töölkäimist toetava toetus/teenus. Praegu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstav töötamistoetus on alakasutatud. Meie ettepanek on viia nimetatud toetus Töötukassa alla, kust on võimalik abivajajal saada toetust või teenust tööl käimisega seotud kulude katmiseks,“ lisas Haukanõmm.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on 21. aastat tegutsenud katusorganisatsioon, mis ühendab ~ 220 puuetega inimeste organisatsiooni ligi 30 tuhande liikmega, esindades 144 tuhandet puudega inimest üle terve Eesti.

Lisainfo:

Monika Haukanõmm

Tel: 5242406

Eesti Puuetega Inimeste Koda

www.epikoda.ee

Proteesitööstus Gadox võtab kliente vastu 17.04 kell 10-12 Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7 Haapsalu).

AS Gadox tegeleb tehniliste ortopeediliste abivahendite valmistamise ja müügiga. Ettevõte omab üle 17-aastast kogemust, meie kauplused asuvad Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Narvas.

Valmistame nii esmaproteese (amputeerimisjärgseid) kui ka põhiproteese. Tellimine on individuaalne, pakume ka konsultatsioone ning jälgime patsiendi edaspidist käekäiku.

Meie poolt pakutavate toodete hulka kuuluvad ka sääre- ja reieproteesid, käeproteesid, tugiaparaadid, tallatoed, ortoosid.

Jaemüügis on saadaval ortopeedilised jalanõud ja tallatoed, valmisortoosid, ravisukatooted, käimisabivahendid jpm.

Valmistame ja müüme abivahendeid soodustingimustel puuetega inimestele, lastele, vanuritele, kellele on ette nähtud soodustus Sotsiaalministri vastava määrusega.

Alates 20. veebruarist 2014 palub Sotsiaalkindlustusamet saata taotluse erijuhtude sotsiaalmaksu maksmiseks läbi e-teenuse

https://www.eesti.ee/est/teenused/ettevotja/tookeskkond_ja_personal_1/taotlus_sotsiaalmaksu_maksmise ks_erijuhtudel

Teenuse kasutamiseks ettevõtte esindajana tuleb esmalt valida ekraani ülal paremal asuvast rippmenüüst Roll soovitud ettevõtte ametikoht. Ettevõtte B-kaardil olev ainuesindusõiguslik isik saab administraatorina riigiportaali ettevõtja teenuseid vaikimisi kasutada. Administraator saab anda ka teistele isikutele õiguseid ettevõtte nimel e-teenuste kasutamiseks (riigiportaalis Minu asjad – Seaded – Õigused teenuste kasutamiseks).

Tuletame meelde, et puudega inimestele ja nende lähedastele osutatakse tasuta õigusnõustamist EPIKojas.

Õigusnõustamine toimub käesoleva aasta lõpuni v.a. juulis Tallinnas, Eesti Puuetega Inimeste Kojas, asukohaga Toompuiestee 10.

Nõustamine toimub eelregistreerimise alusel tel 661 6629, 661 6614, e-post:epikoda@epikoda.ee .

Jurist Alar Salu annab juriidilist nõu alates 15. aprillist iga kuu kolmandal teisipäeval kella 9:00 – 17:00.

Tavapärane konsultatsiooni aeg on 30 min. Konsulteerida võib ka telefoni teel.

Kui te ei saa konsultatsioonile kokkulepitud ajal tulla, palume sellest kindlasti ette teatada.

Tervitades,
Kirke Kuld
EPIKoda

Vasta või Vasta kõigile

Eesti ratifitseeris 2012. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille kohaselt tuleb igas liikmesriigis luua raamistik, mis sisaldab vastavalt vajadusele ühte või mitut sõltumatut mehhanismi konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks. Käesolevalt on Eestis loomisel ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve, edendamise ja kaitse komitee. Infokirjas jagame infot komitee tegevusest.

Esimesed koosolekud
Komitee on tänaseks kogunenud kolmel korral.
Esimene komitee töökoosolek toimus 30. jaanuaril. Koosolekust võtsid osa puuetega inimeste esindusorganisatsioonina Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) ja eksperdid, kes panustavad kas järelevalve, edendamise või kaitse funktsiooni täitmisesse. Ühiselt leiti, et komitee valib oma liikmete hulgast esindaja, kelleks sai EPIKoda. Esindaja roteerub iga kolme aasta järel. Koosolekul tutvustati EPIKoja varasemaid ÜRO konventsioonialasid tegevusi ning käesolevat projekti. Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel toimus arutelu seoses puuetega inimeste õiguste analüüsi sisendiga. Analüüsi raames kaardistatakse Eesti õigusaktide vastavus konventsioonile, käsitletakse puudega inimese mõistet konventsioonis ja Eesti õiguses – milline mõju on erinevatel tõlgendustel; kajastatakse puudega inimest töövaldkonnas – Eesti õiguslik olukord ja praktika ning analüüsitakse järelevalvemehhanismi vastavust konventsioonile. Koosolekul vaadati üle komitee tööreglemendi kavand, mis sisaldab üldsätteid, liikmelisust ja komitee töökorraldust ning visiteeriti 2014. aasta tegevussuundade kavand.

Teine komitee koosolek toimus 12. märtsil. Komitee liikmeskond laienes, osalejatena lisandusid puudega inimeste sihtgrupi otsesed esindajad. Päevakorras olid komitee töö põhimõtted ning arutati puudega inimeste olukorda kirjeldavate indikaatorite üle. Komitee planeerib 2014. aastal käivitada tegevused, mis võimaldavad fikseerida puudega inimeste olukorra Eestis.

Kolmas komitee koosolek leidis aset 1. aprillil ning sellel arutleti komitee tööreglemendi põhimõtteid. Lepiti kokku, et Komitee koosneb seitsmest kuni viieteistkümnest liikmest. Liikmed jagunevad hääleõigusega liikmeteks ja hääleõiguseta vaatlejaliikmeteks. Komitee hääleõigusega liikmetest peavad vähemalt pooled olema sihtrühma otseste esindajatena puudega inimesed või vajadusel nende pereliikmed. Koosolekust võtsid osa Monika Haukanõmm Eesti Puuetega Inimeste Kojast ja Kari Käsper Eesti Inimõiguste Keskusest ning eksperdid Tiia Sihver, Anita Kurvits, Janne Jerva, Marju Medar ja vaatlejaliikmetena Silver Drenkhan, Ülle Kruus ja Pille Ilves Eesti Patsientide Esindusühingu esindajana.

Komitee esindaja kommentaar

Komitee esindaja, Monika Haukanõmm on arvamusel, et konventsiooni põhimõtete tegelik ellurakendamine sõltub suuresti riigi poolt loodud eeldustest ja ühiskonna valmisolekust puudega inimeste täielikuks kaasamiseks ilma igasuguse diskrimineerimiseta. «Meie seadused on valdavas enamuses konventsioonis toodud põhimõtetega kooskõlas, kuid reaalsuses ei saa puudega inimesed oma õigusi mitte alati kasutada – olgu tegemist hariduse omandamisega, töötamisega või huvialadega tegelemisega. Seega on vaja oluliselt tõhustada järelevalvet seaduste täitmiste üle ning vajadusel teha konstruktiivseid ettepanekuid olukorra muutmiseks.» Esindaja sõnul peab komitee tulevikus muutuma tõsiseltvõetavaks ja arvestatavaks organiks, kelle tähelepanekute, märkuste ja ettepanekutega arvestatakse ning neid võetakse tõsiselt. «Tänast olukorda tuleb kiirelt ja radikaalselt muuta, et puudega inimestest saaks nn panustajad mitte pelgalt ühiskonna loodud hüvede tarbijad.»
Veebilehekülg
Valminud on ka puuetega inimeste õiguste komitee veebileht, millelt leiab teavet komitee loomise ja tegevuste kohta, samuti infomaterjalid, kontaktid ja muu aktuaalse. Veebilehe kaudu saab komiteele saata oma arvamusavaldusi, tagasiside.

Kontakt
Tiina Ojakallas
Projektijuht

http://www.rmp.ee/maksud/maksud_yldiselt/16691

Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Samuti on pensionäridel lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2520 eurot aastas ehk 210 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4248 eurot aastas ehk 354 eurot kuus.

Kui pensionär täiendavalt tulumaksu juurde maksma ei pea, siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on näiteks juhul, kui maksuvaba tulu on arvestatud topelt. Soovitus on tuludeklaratsioon esitada juhul, kui maksuvaba tulu ei ole aasta kestel täies ulatuses arvesse võetud või kui maksuvaba tulu avaldust ei ole tehtud ning seetõttu on tulumaks kinni peetud.

Kui pensioni summa on:

kuni 2520 eurot aastas ehk 210 eurot kalendrikuus, siis:
•töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
•mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata.

rohkem kui 2520 eurot aastas ehk 210 eurot kalendrikuus kuni 4248 eurot aastas ehk 354 eurot kalendrikuus, siis:
•töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või Sotsiaalkindlustusametile. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
•mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse Sotsiaalkindlustusametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.

üle 4248 euro aastas ehk 354 eurot kalendrikuus, siis:
•töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või Sotsiaalkindlustusametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
•mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse Sotsiaalkindlustusametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.

Seda, kas avaldus on Sotsiaalkindlustusametile esitatud, palume täpsustada Sotsiaalkindlustusameti infotelefoni kaudu 16106. Lisainformatsiooni pensionite osas saab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Täiendavat infot tulude deklareerimise kohta saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt, infotelefonilt 1811 või e-posti aadressilt fyysisik@emta.ee.

Vasta või Vasta kõigile

Erihoolekandeteenuste kättesaadavus paraneb.

31. märtsil 2014 jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega paraneb riigieelarvest finantseeritavate erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja osutamine täiskasvanud erivajadustega inimestele. Nüüd võib järjekorda võtta juba 16aastase noore, et tema täiskasvanuks saades kindlustada talle sobivaim teenus. Lihtsustub ka rehabilitatsiooniteenuse saamise protsess.
Mitmed muudatused käsitlevad erihoolekandeteenuste järjekordi. Seadusesse lisati oluline säte, mille kohaselt Sotsiaalkindlustusamet saab võtta erihoolekandeteenuste järjekorda 16aastase inimese, kellele seeläbi tagatakse tema täisealiseks saades võimalikult kiire jõudmine sobivale teenusele. Noortele osutatav õigeaegne ja sobiv teenus aitab neil säilitada olemasolevaid toimetulekuoskusi ja vältida suuremat sekkumist tulevikus.
Eelisjärjekorras võetakse teenusele asenduskodus täiskasvanuks saanud noored, kes oma turvalisuse, toimetuleku, hooldus- ja järelevalvevajaduse tõttu vajavad samal ajal ka erihoolekandeteenuseid. Nende inimeste edaspidine elu sõltub otseselt vajalike teenuste kättesaadavusest ja loob eeldused edaspidiseks paremaks toimetulekuks. Suure hooldusvajadusega inimestele tagatakse neile vajalik hooldus.
Alates seaduse jõustumisest on võimalus suunata erihoolekandeteenusele ka need inimesed, kes on juba järjekorda pandud, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg on teenuse saamise ajaks lõppenud. Sel juhul võib erihoolekandeteenust osutada eelnevalt koostatud rehabilitatsiooniplaani tegevuskava alusel, kuid inimesele tuleb koostada uus rehabilitatsiooniplaan hiljemalt ühe aasta jooksul pärast tema teenusele suunamist.
Sotsiaalkindlustusamet peab erihoolekandeteenuste järjekordi maakonnapõhiselt iga teenuse kohta eraldi, välja arvatud eelisjärjekorra ja kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldust saama suunatud inimeste kohta.
Inimese iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatava rehabilitatsiooniteenuse saamise protsess muutub lihtsamaks. Teenus tagatakse ka neile järjekorras olevatele inimestele, kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg on selleks ajaks lõppenud, kui avaneb võimalus teenust saada. Sel juhul osutatakse rehabilitatsiooniteenust eelnevalt koostatud plaani tegevuskava alusel ja vajadusel tehakse vahehindamine ning tegevuskava täiendatakse.
Rehabilitatsiooniteenusele registreerunu peab olema tähelepanelik ja arvestama, et juhul, kui ta jätab etteteatamata ja mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajal teenusele tulemata, siis ta kustutatakse järjekorrast.
Teenuse osutaja ei registreeri soovijat järjekorda, kui järjekord tema juures on pikem kui 3 aastat või isiku rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg. Sel juhul tuleb valida teine rehabilitatsiooniasutus, kus on lühem järjekord. See peaks aitama kiiremini abi saada ja vältima ülipikkade järjekordade teket.
Lisainfo:
Margit Laurson
erihoolekandeteenuste nõunik
margit.laurson@sotsiaalkindlustusamet.ee
tel 620 8340

Kui sa tahad sellele küsimusele vastust, siis tule juba sel neljapäeval, 27.märtsil algusega kell 10.00 Haapsalu Kultuurikeskuse seminariruumi.
Toimub koolitus. Ürituste korraldamine MTÜdes.
Koolituse päevakava:
10.00-11.30 Kellele, milleks ja millise raha eest? Millised on õiged või valed otsused,kes otsustab? Milline on edukas ja hästi töötav meeskond?
11.30-12.00 Kohvipaus
12.00-13.30 Kas uus idee on hea idee? Tubli tulemus või läbikukkumine? Mida õpid võidust ja mida kaotusest? Ärritav kommentaar või arvestatav tagasiside, kuidas edasi? Sündmuse kõikide etappide hindamine.
13.30-14.00 Lõuna
14.00-15.30 Kui ise ei tee, kes siis teeb ja vastutab?Hakkame otsast peale või “ma ütlesin kohe, et see ei tööta” olukord? Sündmuse mõjud.
15.30-17.00 Praktilised näited, ülesanded.
Analüüs-kokkuvõte.

Koolitaja Kai Tarmula.
Koolitus on mõeldud kodanikuühenduste esindajatele. Kodanikuühendustes korraldatakse tihti erinevaid üritusi ja sündmusi nii väiksematele kui ka suurematele rahvahulkadele.
Hästi korraldatud üritus on üks võimalus ühendustel teenida omatulu ja olla oma tegevustes jätkusuutlik.
Koolituse tulemusena oskavad ühenduse esindajad seada õiged eesmärgid, kokku kutsuda inimesed ja viia läbi edukas üritus.
Koolitus on osalejatele tasuta. Lisainfo ja koolitusele registreerimine tiina@lak.ee, tel.56352591 või
http://mty.arenduskeskused.ee/event/1283.html#signupforms

MTÜ Jumalalaegas esitleb 4. aprillil kell 11.00 – 12.30 Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7 Haapsalu) nägemispuudega inimestele mõeldud abivahendeid.

Selgunud on ratastoolitennise kursuste (tasuta) ajakava, mis on järgmine:

30. märts 17.00-18.30

2. aprill 12.00-13.30

13. aprill 15.00-16.30

16. aprill 12.00-13.30

27. aprill 18.00-19.30

30. aprill 12.00-13.30

11. mai 15.00-16.30

14. mai 12.00-13.30

Trennid hakkavad toimuma Haapsalu Spordihoone tennisesaalis. Olgu siinkohal mainitud veel see, et kuigi kursused kestavad 8 nädalat, oleme kindlasti valmis aitama asjast huvitatutel leida võimalusi ratastoolitennisega edaspidigi tegeleda. Oleksime äärmiselt tänulikud, kui saaksite selle info edasi saata võimalikele huvilistele, küsimuste või murede tekkimisel palume kindlasti ühendust võtta telefonil 5083800 Margot Liidemann, WheelEsti grupp.

2014.a. 4.-6.juulil toimub Tallinnas XXVI laulupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ ning XIX tantsupidu „Puudutus“.

Seoses sellega on võimalik organisatsioonidele ja üksikisikutele pakkuda priipääsmeid reedel, 4.07.2014 kell 14.00 toimuvale tantsupeo peaproov-etendusele.

Selleks palume teid 1.aprilliks 2014 saata nimekiri, kus on kirjas organisatsiooni nimi, ning ka inimeste nimekiri piletisoovidega. Nimekiri saata kas Läänemaa PIK-le või otse EPIKotta.

20. märtsil 2014 kell 11.00 toimub Haapsalu
Sotsiaalmajas (Kastani tn 7) vaegkuuljatele ja kurtidele abivahendite kasutamise osas koolitus ja nõustamine. Osavõtt on tasuta. Osaleda soovitame kõigil kuulmislangusega inimestel. Nõustamist viib läbi tehniline ekspert hr. Kaarel Saluste. Abivahendid on kohapeal ka müüa soodushinnaga.Abivahendite maaletooja on Kadrimardi OÜ
> www.kadrimardi.ee.
> Täpsem info Kaarel Saluste 5115340 või Silvi
> Kallemets 5240325, silvikallemets@hot.ee

Reedel, 21. märtsil linastub Haapsalu Sotsiaalmajas film “MEIE TOIDAME MAAILMA“
Algus 11:00 ja lõpp 14:00. Osavõtutasu puudub.
Film räägib toidust globaliseerumise kontekstis, kalameestest, talunikest, kaugsõidu veoautojuhtidest ja võimukatest korporatsioonijuhtidest, kauba- ja rahavoogudest – puudusest külluse keskel. Unustamatute kaadrite kaudu avab film meie toidu tootmise tagamaad ning vastab küsimusele, kuidas on mitmes maailma piirkonnas valitsev näljahäda meiega seotud. Film on kunstiliselt väga kaunis ja meeldejääv
Peale filmi vaatamist arutlusring neile, kes soovivad kuuldu-nähtu osas mõtteid vahetada.
Palume eelregistreerida
telefon 473 5060
Haapsalu Sotsiaalmaja aadress
Kastani 7, Haapsalu, 90508

Koostöös Lääne Maavalitsuse ja Läänemaa Arenduskeskusega toimub teisipäeval
11. märtsil kell 14 – 17 Haapsalus (Posti 1, I korruse saal) kohaliku
omaalgatuse programmi kevadvooru infopäev.
Kohaliku omaalgatuse programm (KOP) on Eesti riigi regionaalprogramm, mille
eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine
kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu ning
kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu.
KOP programmi kaudu toetatakse kogukonna liikmete aktiivset osalemist
kohalikus arengus ja ühiskonnas kaasarääkimisel, kogukonnapärandi
säilitamist tulevaste põlvede jaoks ning kogukonnale oluliste
kogukonnateenuste arendamist.

Infopäeval käsitletavad teemad:
* Eesti riigi regionaaltoetus „Kohaliku omaalgatuse programm“
programmdokumendi tutvustamine – Saima Mänd
* Kohaliku omaalgatuse programmi taotluste koostamine ja
juhendamaterjalide tutvustamine – Saima Mänd

Infopäeva viivad läbi Mati Kallemets ja Ülle Jaansalu Lääne Maavalitsusest
ning Tiina Ojamäe Läänemaa Arenduskeskusest.

Registreerimine ja lisainfo: Läänemaa Arenduskeskus – Tel – 4731394, mob –
56 352 591; e-post – tiina@lak.ee

KOP materjalid on saadaval www.kysk.ee

Eelmise aasta kevadvoorus toetati Läänemaal 25 projekti. Toetust said
erinevad valdkonnad, alates külade päevade korraldamisest kuni mänguväljaku
rajamiseni.

10.MÄRTSIL KELL 10.00-13.00 Haapsalu Sotsiaalmajas
(Muusikakooli saalis)

10.00 HISPAANIA HOMMIK

· Hispaanlane Yeray Segura Sanchez räägib oma kodukoha kultuurist ja elust.

· Esineb Black Coffee tantsurühm.

· Europe Direct teabekeskus – Läänemaa korraldab Hispaania teemalise bingo (auhindadega).

12.00 NAISTEPÄEVA KONTSERT

· Laulab Netty koor.

· Oma luuleraamatute luulet esitab Toivo Tomingas.

· Toolitantsuga esinevad erivajadusega noored Sotsiaalmajast.

ÜRITUS ON TASUTA

Külasta kindlasti meie kohvikut, kus pakume Hispaania toite!

Läänemaa Kutsehaigete Ühingu vahendusel on regulaarselt võimalik hankida soodushinnaga Pärnu Viiking SPA tervisepakette.
Järgmine pakkumine on 11.-13 märts. Paketti kuulub 2 ööd kahekohalises hotellis, 6 söögikorda, 5 vabalt valitud raviprotseduuri, lisaks piiramatu sauna ja veekeskuse külastamine, lisaks ühel õhtul ka sisustatud puhkeõhtu, teisel õhtul tavaline elava muusikaga pidu restoranis.

Paketi hind 65 EUR/in.

Haapsalust lähevad ka meie kutsehaigete ühingu inimesed, võimalik saada väikse raha eest ka transporditeenust sinna ja tagasi.

Huvi korral info Rein Mikult tel. 50 51 752

Aasta algusest jõustus valitsuse tööhõiveprogramm aastateks              2014-2015, millega jätkatakse eelmise programmiga            sarnaste tööturuteenuste osutamist ja -toetuste maksmist. 

Võrreldes tööhõiveprogrammiga 2012-2013 on uues programmis          järgmised muutused:

• Laieneb inimeste ring, kellel on õigus jätkata            tööturuteenusel osalemist ka pärast töötuna arveloleku            lõppu. Nüüd saavad tööturukoolitusel, tööotsingunõustamisel,            nõustamisteenustel või kvalifikatsiooni toetamise teenusel            edasi osaleda ka need inimesed, kelle töötuna arvelolek            lõpetati vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse            vanaduspensioni määramise tõttu.
• Laieneb töötajate ring, kelle koolituskulu tööandjale            hüvitatakse ning suureneb tööandjale hüvitatav summa. Kui            varem hüvitati koolituskulud tööandjale 25% ulatuses juhul,            kui ta koolitas töötajat, kes ei saanud tervise tõttu oma            seniseid tööülesandeid täita, siis nüüdsest hüvitatakse            tööandjale koolituskulud 50% ulatuses (kuid mitte rohkem kui            1250 eurot) ning lisaks terviseprobleemidega töötaja            koolitamisele ka juhul, kui koolitatakse esimesel tööaastal            töötajat, kes on olnud enne tööle asumist pikaajaline töötu.
• Koolituskaardiga koolituse  teenuse osutamisel tasub            töötukassa inimese eest koolituskulu kuni 2500 eurot kahe            aasta jooksul (varem ühe töötuna arveloleku perioodi            vältel).
• Tööandjale tööruumide ja -vahendite              kohandamise hüvitamise määr suureneb 50%-lt 75%-ni tehtud              kulutustest. Samuti hüvitatakse kohandamise kulu nüüdsest              ka füüsilisest isikust ettevõtjale, kellel on puue või              pikaajaline tervisehäire.
• Pikemal, kuni 6-kuulisel              tööharjutusel saavad lisaks pikaajalistele ja sotsiaalsete              erivajadustega töötutele osaleda ka puudega või              pikaajalise tervisehäirega inimesed.
• Lisaks puudega inimestele saavad tugiisikuga töötamise            teenust ka pikaajalised, sõltuvusprobleemidega või            pikaajalise tervisehäirega töötud. Samuti suurenes            tugiisikuga töötamise teenuse maht – varasema 700 tunni            asemel saab nüüdsest tugiisikuga töötada kuni 1000 tundi            ning tundide jaotus on tööaja kestel paindlik, vastavalt            vajadusele.
•  Alustavatele ettevõtjatele, kes on              saanud töötukassast ettevõtluse alustamise toetust,              võimaldatakse lisaks mentorklubis osalemisele ka              individuaalset mentorlust, mille kulu hüvitatakse.
• Laieneb teenuste ring, mille puhul töötukassal on õigus            kasutada eksperdi abi. Lisaks puude või pikaajalise            tervisehäirega inimestele võib eksperdi edaspidi kaasata ka            pikaajalisele, sotsiaalsete erivajaduste,            sõltuvusprobleemide või muude eriliste takistuste tõttu            tööle rakendumisel abi vajavale töötule tööturuteenuste            osutamisel.

Et linnaeelarves olevat  ühingute raha kasutada võimalikult õiglaselt ja kõigi soove arvestades, palub Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaal-ja tervishoiuosakond kõikidel ühingutel läbi mõelda oma suvised tegevused ja plaanid.

Seejärel võiksid ühingud esitada sotsiaalosakonnale oma taotluse koos hinnapakkumiste ja osalejate nimekirjaga.

Taotlusi oodatakse hiljemalt 30.04.2014 a.

Eelnev on vajalik selleks, et linn saaks arvestada oma eelarveliste võimalustega ja et kõikidel ühingutel oleksid võrdsed võimalused toetuse saamiseks.

Täpsemat infot saab  Krista Levinalt – Sotsiaal-ja tervishoiuosakonna spetsialistilt, tel. 47 25 324.

Praxis koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega viivad Sotsiaalministeeriumi tellimusel ellu projekti, mille eesmärk on luua mehhanism, mis edendab ja kaitseb ÜRO puuetega inimeste konventsiooni põhimõtete rakendamist ning teostab tõhusat järelevalvet rakendamise üle. Seeläbi luuakse eeldused valitsussektorist sõltumatuks puuetega inimeste õiguste olukorra järjepidevaks monitoorimiseks, analüüsimiseks ning poliitikakujundajatele regulaarse ja süstemaatilise tagasiside andmiseks. Kellele teema huvi pakub ning soovib olla kursis komitee tööga, saate pikemalt lugeda esimesest infokirjast ning liituda infokirjaga siin.

Tutvustatakse kahte programmi, mis mõlemad on suunatud avaliku sektori ja kolmanda sektori koostöö arendamisele:

Šveitsi Vabaühenduste Fond – algamas on avalike teenuste  osutamise / äriplaanide elluviimise projektide toetamise taotlusvoor, mis on  suunatud avaliku sektori ja kolmanda sektori koostöö tugevdamisele ja avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmisele. Esitluse käigus  saadakse vastused järgmistele küsimustele: mida annab partnerlus kohalikele omavalitsustele, millistes valdkondades toimub peamiselt koostöö ja  milliseid häid näiteid on võimalik seniste taotlusvoorude raames välja tuua? Toetust saab küsida kuni 30 000 eurot projekti kohta (kuni 90% eelarve abikõlblikest kuludest), projekti abikõlblikkuse periood on 1. august 2014 – 31. august 2015.  Lisainfo:http://www.kysk.ee/taotlusvoorud-2/sp14

Kodanike Euroopa programm – suunatud kohalikele omavalitsustele ja mittetulundusühendustele, kes on huvitatud rahvusvahelisest koostööst ja oma koostöövõrgustiku arendamisest Euroopas ning kes soovivad koostöös teiste Euroopa omavalitsuste või MTÜ-dega leida ühiseid lahendusi sarnastele raskuskohtadele. Lisainfo:http://www.kysk.ee/tutvustus-4

 Päevakava:

11.00 – 11.15 Sissejuhatus ja KÜSK tutvustus

11.15 – 12.00 Šveitsi Vabaühenduste Fondi tutvustus – Kleiri Vest VÜF fondi juht

12.00 – 12.30 Paus

12.30 – 14.00 EL programmi Kodanike Euroopa võimalused – Maris Pajula, Kodanike Euroopa programmi koordinaator.

Infopäevale on oodatud nii kohalike omavalitsuste esindajad kui ka MTÜde esindajad. See kiri edastatakse ka kõigile Läänemaa omavalitsustele. Omavalitsuste ametnikele algab kell 9.00 investorveebi tutvustav üritus. Infopäevale registreerides märgi kindlasti ära, et osaled KÜSKi infopäeval.

Registreeri end infopäevale SIIN https://docs.google.com/forms/d/1SRWKIkqOj3LCeDDATdERqsYa1bTUWQ-zgoKPguzQcUw/viewform

Alates veebruari algusest töötab SA EPI Fondis arendusjuhina Ian Oja. Tema tööülesanneteks on välja töötada EPI Fondi arengusuunad ja arengukava, parandada liikmesühingute informeeritust täiendavatest rahastus allikatest, otsida Fondi tegevuseks uusi võimalusi, jm.

Esmalt soovis uus arendusjuht infot maakondlikelt Kodadelt ning üleriigilistelt Liitudelt, meie hetkeseisust ning võimekusest, et planeerida ühtset strateegiat.

Soovime Ianile jõudu uues ametis!

Viimastel aastatel on vabaühenduste roll poliitikakujundamise protsessides muutunud üha nähtavamaks. Selle taustal kerkib aga üles intrigeeriv küsimus: mis on vabaühenduste sisedemokraatia ja kuidas toimub osapoolte kaasamine tellimusel, vabaühenduste endi  sees poliitikakujundamisse sisendi andmiseks? Nendele küsimustele vastuse saamiseks korraldabki Poliitikauuringute Keskus Praxis, regionaalministri  vabariigi suuremate ja mõjukamate mittetulundusorganisatsioonide seas uuringu „Vabaühenduste sisedemokraatia: liikmete ja sihtrühmade kaasamine poliitikakujundamises osalemisel“.

Üheks valituks osutus ka Läänemaa PIK, kui puuetega inimeste ühenduste maakondlik katusorganisatsioon. Andsime ülevaate oma tegevuse põhimõtetest ja tulevikuvisioonist ning vastasime mahukale ankeetküsitlusele.

Analüüsi tulemused koos soovitustega avalikustatakse Praxise veebilehel märtsi alguses.

Proteesitööstus Gadox võtab kliente vastu 20.02 kell 10-12 Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7 Haapsalu).

AS Gadox tegeleb tehniliste ortopeediliste abivahendite valmistamise ja müügiga. Ettevõte omab üle 17-aastast kogemust, meie kauplused asuvad  Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Narvas.

Valmistame nii esmaproteese (amputeerimisjärgseid) kui ka põhiproteese. Tellimine on individuaalne, pakume ka konsultatsioone ning jälgime patsiendi edaspidist käekäiku.

Meie poolt pakutavate toodete hulka kuuluvad ka sääre- ja reieproteesid, käeproteesid, tugiaparaadid, tallatoed, ortoosid.

Jaemüügis on saadaval ortopeedilised jalanõud ja tallatoed, valmisortoosid, ravisukatooted, käimisabivahendid jpm.

Valmistame ja müüme abivahendeid soodustingimustel puuetega inimestele, lastele, vanuritele, kellele on ette nähtud soodustus Sotsiaalministri vastava määrusega.

Võrdõigusvoliniku kantselei koostöös Läänemaa PIK-ga korraldavad 21. veebruaril kell 11.00-16.00 Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7, Haapsalu) infopäeva.

Päevakava on järgmine:

11.00-13.00 võrdõigusvoliniku nõunik Hille Naaber kohtub esindusorganisatsioonidega

14.00-16.00 individuaalne õigusnõustamine võrdse kohtlemise küsimustes

      ¤  Kas sa ei ole saanud tööle, sest sul on väikesed lapsed?

• Kas sulle makstakse vähem palka kui samaväärset tööd tegevale kolleegile, sest sa oled naine?
• Kas sind ei ole kutsutud töövestlusele, sest oled üle 50-aastane või sul on puue?
• Kas sind ei ole edutatud, sest sa pole eestlane?

 Võrdõigusvoliniku nõunik annab nõu, mida sellistel juhtudel ette võtta ja kuidas kaitsta end diskrimineerimise korral.

Eestis on keelatud kohelda kedagi halvemini tema soo, lapsevanemaks olemise, rahvuse, rassi või nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude, ametiühingu liikmelisuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Palume nõustamisele eelnevalt registreeruda telefoni või e-kirja teel: 626 9259; info@svv.ee. Registreerumisel palume lühidalt kirjeldada oma küsimust.

Maakondlik nõustamine toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Lääne Maavalitsus ja Läänemaa Arenduskeskus kutsusid kokku maakonna suurimate vabaühenduste juhid, kutsutute seas olid ka Läänemaa Puuetega Inimeste Koda oma allorganisatsioonidega, et üheskoos arutada, millised on meie maakonna vabaühenduste suurimad väljakutsed ja kuidas saaks riik meie maakonna vabaühendusi toetada või aidata?

Veebruaris 2014 korraldab regionaalministri valitsemisala koos maakondlike arenduskeskustega igas maakonnas arutelu kodanikuühiskonna tulevikust. Arutelupäevadega kogutakse eri valdkondades tegutsevate vabaühenduste eestvedajatelt mõtteid ja ideid kodanikuühiskonna arendamiseks järgnevatel aastatel.

Kogutud ideed saavad olema aluseks uue kodanikuühiskonna valdkonna arengukava koostamisel. See on dokument, millega lepivad valitsusasutused ja vabaühendused kokku vabakonna arendamiseks olulised teemad kuni aastani 2020. Maakondlike aruteludega on võimalik leida üles piirkondlikud eripärad, millele 2015. aastast keskenduda oleks tarvis.

Arutelul käsitleti viit suuremat kodanikuühiskonna valdkonna teemat:

1. sotsiaalne      innovatsioon, sealhulgas avalike teenuste osutamine ja delegeerimine ning      sotsiaalne ettevõtlus
2. kodanikuharidus
3. kaasamine      ja osalus, sealhulgas osalemine poliitika kujundamises
4. vabaühenduste      tegutsemisvõimekus ja -keskkond
5. heategevus ja      filantroopia

Öeldakse, et maailm ilma sõprade ja sõpruseta poleks väärt midagi. Ka need inimesed, kes on meiega lihtsalt igapäevaselt sõbralikud moodustavad meie elus ja meie maailmas väärtuse. Tihti tundub see kõik nii enesestmõistetav, et ei märka neid selle eest hinnata ega tänada. Aga tänada ju võiks.

Võta kaasa inimene või kõik need inimesed, kes on toonud sinu ellu väärtust ja teinud sinu päeva või hetke soojaks. Tulge koos Haapsalu Sotsiaalmajja (Kastani 7, Haapsalu) sõbrapäeval, 14.veebruaril, tegema ühte päeva eriliseks.

Päeva jooksul toimub mitmeid üritusi.

Alates 10.00 pakuvad kohvikus pannkooke Sotsiaalmaja erivajadusega noored. Kohvikus on sõbrapäeva menüü, võimalus osta suupisteid. Kaasa võib võtta ka oma küpsetise ja seda kaaslastega kohvikus nautida.

Kell 10.00 saab osaleda sõbrapaela punumise töötoas, kus huvilisi juhendab Maie Kliss.

Kell 11.00-12.00 esinevad kohvikus muusikud Anne Kaare (akordion) ja Tõnu Teiman (vokaal).

Kell 12.00-12.45 esinevad muusikakooli saalis Eha Toomsaare juhendamisel seeniortantsu rühmad „Susanna“, „Margareeta“ ja „Rõõmus Ring“ ning  Sotsiaalmaja noored toolitantsuga „Äike“;  luuletusi loeb ja räägib sõprusest Viive Etverk.

Kell 12.45-13.30 ootame huvilisi kahte töötuppa ja näitusele:

• Meisterdamise      töötuba „Lapinukk ilma nõelata“ (võimalusel võta kaasa oma materjalid:      kangas, punane niit). Töötuba juhendab Rahvakultuurikeskus Bereginja.
• Töötuba      „Mäng värvidega“, juhendajaks Vaike Õlekõrs.
• Hundinuiavaipade      näitus apelsinitoas – vaipade saamisloost räägib Hilma Tervonen.

Kell 13.30-14.00 esineb Bõliina.

 Avatud on näitus „Hundinuiavaibad“ ja näitus „Meie hobid“.

Kõik toredad inimesed, kes te nõustute oma käsitööd või muud hobitegevusest valminud tööd näitama – palun tooge julgelt oma töid näitusele. Ootame teie töid hiljemalt 13.veebruari lõunaks. Tuua võib kõike, mida olete kodus ise teinud.

Kõik üritused ja pannkoogid on osalejatele TASUTA.

Võta kaasa sõber või mitu sõpra ja veetke päev meiega!

Sõbrapäeva eel, 12.veebruaril, kell 11.00-13.00 õpetab Haapsalu Kutsehariduskeskuse kokaõpetaja Marit Sillat koos kooli noortega Sotsiaalmajas meisterdama ja pakendama trühvleid. Oodatud on kõik huvilised. Palume registreerida oma osalemine eelnevalt sekretäri juures (tel 473 5060). Tule ja tee sõbrale kingitus!

Sotsiaalministeerium pani kooskõlastusringile (erinevad ministeeriumid ja organisatsioonid) Töövõimetoetuse seaduse eelnõu. Seda on piisavalt juba arutatud ning tehtud sinna hulgaliselt parandusi. Kuna tegemist on äärmiselt olulise eelnõuga, siis ootas EPIKoda kõikidelt oma allorganisatsioonidelt kommentaare ja ettepanekuid antud eelnõu kohta.  Saatsime omapoolsed märkused ja väikese ülevaate oma maakonna hetkeolukorrast. Samas levitasime ka eelnõud oma kontaktidele.
Eelnõu on leitav eelnõude infosüsteemis EIS:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff6a05e4-c2f1-428b-9650-8a1eea4237ee
Olulisim olgu siinkohal välja toodud, et muudetakse selle seadusega tõõvõimetuse süsteemi, minnes töövõimetus- pensionilt üle tõõvõime toetusele ning puudutab see ainult tööealisi töövõimekaoga inimesi. Selle eelnõuga ei muudeta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust ega süsteemi, see jääb praegu puutumata.
Eelnõust lühidalt:                                                                                           1) töövõimet hakkab määrama ja toetusi maksma Eesti Töötukassa (para.3), praegu teeb seda Sotsiaalkindlustusamet, kes tuvastab töövõimetuse %
2) tuleb 2 astmeline süsteem -inimesel on kas osaline töövõime või töövõime puudub (para5)                                                                   3) toetuse suurused on 180 eurot osalise töövõime puhul ja 320 eurot töövõime puudumise korral (para13), ja toetusi hakatakse igal aastal indekseerima, seega kasvavad need tulevikus nagu pensionid (para.14)
4) kõigil kellel on praegu töövõimetuspension suurem kui märgitud summad, säilitatakse toetus praegu määratud suuruses (ei vähendata) para.27).                                                           5) kui on tuvastatud osaline töövõime tuleb hakata täitma aktiivsusnõudeid, kui aga määratakse töövõime puudumine ei pea aktiivsusnõudeid täitma, kuid võib (para12)
6) kui teenitakse töist tulu hakatakse toetuse suurust vähendama. Vähendama hakatakse toetust kuus teenitav summa ületab 60-kordset päevamäära (para 12. lõige 3) 60 kordne päevamäär on 640 eurot.
7) uus süsteem jõustub uutele taotlejatele 01.07.2015 ja praegustele töövõimetuspensionäridele 01.01.2016. Uuele süsteemile minnakse üle järk-järgult 5 aasta jooksul, st iga praegune töövõimetuspensionär läheb uuele süsteemile üle siis kui on ümbervaatamise tähtaeg (para 27)
8) kui inimese seisund on üliraske siis määratakse toetus pensionieani, st ei pea töestama iga 5 aasta järel. (para 89)
Eelnõu on kooskõlastuse ringil, ning nüüd on meie kõigi asi vaadata veel kord üle, kus on kitsaskohad peidus.

Puuetega inimeste organisatsioonid läbi EPIKOja on teinud eelnõusse ka eelnevalt täiendusi ja mõningaid neist on ka arvestatud;

1. Toimub praeguse pensioni suuruse säilitamine nii osalise töövõime puhul kui ka töövõime puudumise korral.

2. Osalise töövõime puhul suurendati toetust 160-lt 180-le eurole.

3. Lubatakse õppimine ka üle 31. eluaasta (kuigi päris vanuse piirangut ei kaotatud ära)

EPIKoda on teinud ka ettepaneku, et 640 eurot on liiga madal summa, millest hakatakse toetust vähendama ning oleme soovinud siduda selle keskmise palgaga. Kuid summade suuruste  osas tuleb ilmselt veel vaidlusi kui seaduse eelnõu jõuab parlamenti. Ministeeriumi viimase info kohaselt soovitakse parlamenti saata eelnõu juba aprillis.

Vastavalt sotsiaalministri määrusele 17.01.2014 nr. 12, eraldati Lääne maakonnale, tehnilistele abivahenditele 2014. aastal riigieelarvelisi vahendeid 87 184 eurot (2013.a. – 99 000 eurot).

Igas maakonnas on moodustatud vastav tehniliste abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste ekspertkomisjon, kes  reaalsetest vajadustest lähtuvalt jaotab antud summa abivahendeid pakkuvate firmade vahel. Maavanema poolt moodustatud komisjoni kuuluvad;

Lääne Maavalitsuse esindaja – Kersti Lõhmus,  haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja (komisjoni esimees).

Omavalitsuste esindaja – Krista Levina, Haapsalu linna puuetega isikute kaitse spetsialist.

Meditsiinitöötajate esindaja – Ülle Kruus – Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse taastusarst

Rehabilitoloog – Krete Ledis, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse füsioterapeut

Puuetega inimeste esindaja – Jaak Pihlakas, Läänemaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht.

Kokku oli komisjonile laekunud taotlusi 23-lt firmalt kogusummas 189 000 eurot (umbes samas suurusjärgus on ka tegelik vajadus abivahenditele ja rehabilitatsiooniteenustele), paraku oli komisjonil jagada vaid 87 184 eurot.

Suuremad lepingumahud said OÜ Invaru, Tervise Abi OÜ, AS Gadox, Haapsalu Neuroloogine Rehabilitatsioonikeskus, Ida- Tallinna Keskhaigla Kõrvakliinik, MTÜ Silmalaegas, teised ettevõtted said väiksemad summad , osadega sõlmiti koostöölepingud ilma rahalise mahu eraldamiseta.

Kuna Läänemaale eraldatud summa ei kata pooltki reaalsetest vajadustest, siis teeb komisjon kõik endast oleneva, et hankida teisel poolaastal riigilt vahendeid juurde.

Viimastel aastatel on Läänemaa PIK, koos oma allorganisatsioonidega, korduvalt juhtinud Haapsalu Linnavalitsuse tähelepanu liikumisvabaduse probleemidele Haapsalu linnas. Oleme mõned aastad tagasi invakaardistanud kogu linna territooriumi, kokku 137 objekti (riigi-, omavalitsuse-, laste, teenindus- ja kaubandusasutused, tänavad-kõnniteed, vaatamisväärsused jne.) Aja jooksul on toimunud mõningaid edasiminekuid, kuid olukord on jätkuvalt problemaatiline. Eriti aktuaalseks muutus antud teema enne kohalike omavalitsuste valimisi, kus kõik erakonnad olid valmis tegelema selle valdkonnaga. Nüüd kui uus valitsus paigas, ei taganetudki oma lubadustest ning Haapsalu  Linnavalitsuse aselinnapead Peeter Vikman ja Kaja  Rootare pöördusid meie poole, et üheskoos, kasutades meie kompetentsi, välja selgitada suuremad probleemid meie linnas. Anname endale aru, et kõike korraga ei saa ja seepärast on väga tähtis, kuhu linn oma piiratud ressurssi kasutab.

Lisaks aselinnapeadele osalesid puuetega inimeste poolt; Tiiu Leidsalu Läänemaa Nägemisvaegurite Ühingust, Madis Ott Läänemaa Invaühingust ja Jaak Pihlakas Läänemaa PIK-st.

Koosoleku toimumise eesmärgiks oli välja selgitada esimeses järjekorras tähelepanu vajavad liikumistakistused Haapsalu
linna avalikus ruumis. Allpool veidi arutelust;

Jaak Pihlakas: Ratastoolide liikumiseks on minimaalne kõnnitee laius 1,2m. Koos saatjaga liikumiseks või vastutulijate möödumiseks vajalik  kõnnitee laius on 1,8 m. Samuti ei tohi olla panduste kalded üle 8%. Selline kõnnitee laius koos nõuetekohaste pandustega on olemas ainult Posti  ja Karja tänaval ja mõnes lõigus ka  muudel tänavatel. Seega ratastoolid liiguvad põhimõtteliselt sõiduteel.

Tiiu Leidsalu: Nägemispuudega inimeste liikumisteel ei tohi olla märgistamata takistusi ja  kaldeid. Kõnniteel olevad pandused peavad olema kareda pealispinnaga, mis märgudes ei muutuks libedaks ja värvitoonilt erinema tasapinnase kõnniteega. Karja ja Posti tänaval  olevad majade trepid ulatuvad kõnniteele, mis on märgistamata ja nägemispuudega inimestele ohtlikud. Trepiastme tõusul peab trepiastmete pind värvitoonilt erinema tasapinnast ja esimene ning viimane aste markeeritult 50-80 mm laiuste optiliselt kontrastsete vöötidega astme kogupikkuses. Ohtlikud on linna ülekäigurajad, kuna nägemispuudega inimene ei tunneta, millal on panduse lõpp, jõudes seega märkamatult sõiduteele. Ülekäiguraja algust peab märgistama kahe rea reljeefse märgukiviga kõnnitee servast mõnekümne sentimeetri kaugusel ja teekattest erinevat värvi.

Madis Ott:  Väga oluline on invaparkimiskohtade paralleelmärgistus kaupluste ja ametiasutuste juures. Näitena Maxima kaupluse ees puudub liiklusmärk. Kultuurikeskuse invatualett on tähistamata ja selle uksel puudub käepide millega oleks, ratastooliga inimesel, võimalik ust sulgeda. Väga oluline oleks ühingu esindajaga konsulteerimine, kõigi ühiskondlike objektide ehituse alguses, siis jääks paljud probleemid olemata.

Jaak Pihlakas: Suur probleem on invatualettide puudumine. Ettepanek on rajada ratastooli kasutajatele kaasaegne WC kaubamaja piirkonda ja vanalinna autoparkla lähedusse. Praegu on linnaruumis puudu ka viidad, mis osutaksid WC asukohale. Suurim puudus on kultuurikeskuse fuajees käepidemetest, samuti vajavad astmed märgistust. Tuleb lahendada ka invaparkimine Haapsalu Kultuurikeskuse juures. Samuti peab olema liikumistakistusteta läbitav Haapsalu Lossipark ja Promenaad kogu ulatuses.

Otsustati teha Haapsalu Linnavalitsusele ettepanek arvestada tegevuste ja investeeringute planeerimisel ülaltoodud seisukohtadega. Haapsalu linn nõustus ettepanekutega ning asub väljatoodud puudusi kõrvaldama, regulaarselt informeerides meid arengutest.

Haapsalu linn toetas oma territooriumil tegutsevaid mittetulundusorganisatsioone. Teiste hulgas sai rahalist toetust ka Läänemaa PIK (Haapsalu Kojateater) 3211 eurot oma kultuurialaste tegevuste teostamiseks. Plaanis on Kojateatril igakuiselt jätkata traditsiooniliste avalike salongiõhtutega Kuke Galeriis, lisaks kasutatakse toetust osaliselt 2 uue lavastuse väljatoomiseks, milles osaleb kokku üle 20 Kojateatri harrastusnäitleja.

Lisaks toetab linn Koda ja puuetega inimeste ühendusi,  läbi Haapsalu Sotsiaalmaja eelarve, aidates kontoriruumide ülalpidamisel.

Teistest puuetega inimeste organisatsioonidest said toetust veel Läänemaa Invaühing 450 eurot ja SK Läänemaa Invasport 100 eurot.

Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid koos Haapsalu Linnavalitsusega kutsus kokku Haapsalu linna territooriumil tegutsevad MTÜ-d. Haapsalus on registreeritud 187 mittetulunduslikku organisatsiooni, kohale oli tulnud 45 ühingu esindajat. Umbes samas suurusjärgus on ka neid organisatsioone, kes saavad Haapsalu linnalt toetust. 2014. aastal on linn planeerinud taoliste kodanikualgatuste toetamiseks jaotada 120 tuh. eurot, see on samas suurusjärgus kui jaotab kohalik Kultuurkapitali ekspertrühm.

Kogunemise eesmärgiks oli ühiselt arutada, kuidas Haapsalu linn saaks paremini toetada mittetulunduslikku sektorit ja kuidas kõigi  tegevusest sünniks suuremat kasu kogukonnale.

Otsustati moodustada ühine infolist, mille kaudu saab operatiivselt infot vahetada nii Haapsalu linnaga kui ka omavahel enda tegemistest teisi informeerida ning kutsuda koostööle. Samuti peeti tähtsaks analoogsete kokkusaamiste tähtsust ja planeeriti koguneda vähemalt kord poolaastas.

Puuetega inimesi ja nende organisatsioone esindasid Koja tegevjuht Jaak Pihlakas ja Läänemaa Vähiühingu esinaine Tiia Treiimann-Differt.

Riigikogi majanduskomisjon arutab praegu Ühistranspordi-seadust ja seal tehtavaid soodustusi, st. nii tasuta sõidu õigust riigisisestel liinidel kui ka 50% soodustust avalikul liiniveol ja kommertsliinidel.
On algatatud arutelu, kas pragune regulatsioon, kus tasuta sõit on tagatud kuni 8 aastastele lastele, kuni 16.a puudega lastele ja täisealistele sügava puudega inimestele on õigustatud. Lisaks on tasuta sõit ette nähtud nägemispuudega isiku saatjale või juhtkoerale.

Seoses sellega palus Eesti Puuetega Inimeste Koda anda meil ülevaate ühistranspordi (ka invatranspordi) olukorrast meie maakonnas, et teha kõikide maakondade baasil koondi, mida tutvustatakse Riigikogu majanduskomisjonile enne kui nad hakkavad otsuseid tegema.

Lisaks tegime ettepaneku säilitada seni kehtivad soodustused,  lisaks peaks olema tasuta sõit puudega lapse ja sügava puudega isiku saatjale.

Ülevaates tunnustasime ka bussifirmasid, kes pakuvad puuetega inimestele sõidusoodustusi, Haapsalu linna kus saavad puudega inimesed tasuta kasutada ühistransporti ning Saaremaa Laevakompaniid, kelle Tuule laevadel lisaks sügava puudega isikule on ka tema transpordivahendi ülevedu tasuta.