Et linnaeelarves olevat  ühingute raha kasutada võimalikult õiglaselt ja kõigi soove arvestades, palub Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaal-ja tervishoiuosakond kõikidel ühingutel läbi mõelda oma suvised tegevused ja plaanid.

Seejärel võiksid ühingud esitada sotsiaalosakonnale oma taotluse koos hinnapakkumiste ja osalejate nimekirjaga.

Taotlusi oodatakse hiljemalt 30.04.2014 a.

Eelnev on vajalik selleks, et linn saaks arvestada oma eelarveliste võimalustega ja et kõikidel ühingutel oleksid võrdsed võimalused toetuse saamiseks.

Täpsemat infot saab  Krista Levinalt – Sotsiaal-ja tervishoiuosakonna spetsialistilt, tel. 47 25 324.

Praxis koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega viivad Sotsiaalministeeriumi tellimusel ellu projekti, mille eesmärk on luua mehhanism, mis edendab ja kaitseb ÜRO puuetega inimeste konventsiooni põhimõtete rakendamist ning teostab tõhusat järelevalvet rakendamise üle. Seeläbi luuakse eeldused valitsussektorist sõltumatuks puuetega inimeste õiguste olukorra järjepidevaks monitoorimiseks, analüüsimiseks ning poliitikakujundajatele regulaarse ja süstemaatilise tagasiside andmiseks. Kellele teema huvi pakub ning soovib olla kursis komitee tööga, saate pikemalt lugeda esimesest infokirjast ning liituda infokirjaga siin.

Tutvustatakse kahte programmi, mis mõlemad on suunatud avaliku sektori ja kolmanda sektori koostöö arendamisele:

Šveitsi Vabaühenduste Fond – algamas on avalike teenuste  osutamise / äriplaanide elluviimise projektide toetamise taotlusvoor, mis on  suunatud avaliku sektori ja kolmanda sektori koostöö tugevdamisele ja avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmisele. Esitluse käigus  saadakse vastused järgmistele küsimustele: mida annab partnerlus kohalikele omavalitsustele, millistes valdkondades toimub peamiselt koostöö ja  milliseid häid näiteid on võimalik seniste taotlusvoorude raames välja tuua? Toetust saab küsida kuni 30 000 eurot projekti kohta (kuni 90% eelarve abikõlblikest kuludest), projekti abikõlblikkuse periood on 1. august 2014 – 31. august 2015.  Lisainfo:http://www.kysk.ee/taotlusvoorud-2/sp14

Kodanike Euroopa programm – suunatud kohalikele omavalitsustele ja mittetulundusühendustele, kes on huvitatud rahvusvahelisest koostööst ja oma koostöövõrgustiku arendamisest Euroopas ning kes soovivad koostöös teiste Euroopa omavalitsuste või MTÜ-dega leida ühiseid lahendusi sarnastele raskuskohtadele. Lisainfo:http://www.kysk.ee/tutvustus-4

 Päevakava:

11.00 – 11.15 Sissejuhatus ja KÜSK tutvustus

11.15 – 12.00 Šveitsi Vabaühenduste Fondi tutvustus – Kleiri Vest VÜF fondi juht

12.00 – 12.30 Paus

12.30 – 14.00 EL programmi Kodanike Euroopa võimalused – Maris Pajula, Kodanike Euroopa programmi koordinaator.

Infopäevale on oodatud nii kohalike omavalitsuste esindajad kui ka MTÜde esindajad. See kiri edastatakse ka kõigile Läänemaa omavalitsustele. Omavalitsuste ametnikele algab kell 9.00 investorveebi tutvustav üritus. Infopäevale registreerides märgi kindlasti ära, et osaled KÜSKi infopäeval.

Registreeri end infopäevale SIIN https://docs.google.com/forms/d/1SRWKIkqOj3LCeDDATdERqsYa1bTUWQ-zgoKPguzQcUw/viewform

Alates veebruari algusest töötab SA EPI Fondis arendusjuhina Ian Oja. Tema tööülesanneteks on välja töötada EPI Fondi arengusuunad ja arengukava, parandada liikmesühingute informeeritust täiendavatest rahastus allikatest, otsida Fondi tegevuseks uusi võimalusi, jm.

Esmalt soovis uus arendusjuht infot maakondlikelt Kodadelt ning üleriigilistelt Liitudelt, meie hetkeseisust ning võimekusest, et planeerida ühtset strateegiat.

Soovime Ianile jõudu uues ametis!

Viimastel aastatel on vabaühenduste roll poliitikakujundamise protsessides muutunud üha nähtavamaks. Selle taustal kerkib aga üles intrigeeriv küsimus: mis on vabaühenduste sisedemokraatia ja kuidas toimub osapoolte kaasamine tellimusel, vabaühenduste endi  sees poliitikakujundamisse sisendi andmiseks? Nendele küsimustele vastuse saamiseks korraldabki Poliitikauuringute Keskus Praxis, regionaalministri  vabariigi suuremate ja mõjukamate mittetulundusorganisatsioonide seas uuringu „Vabaühenduste sisedemokraatia: liikmete ja sihtrühmade kaasamine poliitikakujundamises osalemisel“.

Üheks valituks osutus ka Läänemaa PIK, kui puuetega inimeste ühenduste maakondlik katusorganisatsioon. Andsime ülevaate oma tegevuse põhimõtetest ja tulevikuvisioonist ning vastasime mahukale ankeetküsitlusele.

Analüüsi tulemused koos soovitustega avalikustatakse Praxise veebilehel märtsi alguses.

Proteesitööstus Gadox võtab kliente vastu 20.02 kell 10-12 Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7 Haapsalu).

AS Gadox tegeleb tehniliste ortopeediliste abivahendite valmistamise ja müügiga. Ettevõte omab üle 17-aastast kogemust, meie kauplused asuvad  Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Narvas.

Valmistame nii esmaproteese (amputeerimisjärgseid) kui ka põhiproteese. Tellimine on individuaalne, pakume ka konsultatsioone ning jälgime patsiendi edaspidist käekäiku.

Meie poolt pakutavate toodete hulka kuuluvad ka sääre- ja reieproteesid, käeproteesid, tugiaparaadid, tallatoed, ortoosid.

Jaemüügis on saadaval ortopeedilised jalanõud ja tallatoed, valmisortoosid, ravisukatooted, käimisabivahendid jpm.

Valmistame ja müüme abivahendeid soodustingimustel puuetega inimestele, lastele, vanuritele, kellele on ette nähtud soodustus Sotsiaalministri vastava määrusega.

Võrdõigusvoliniku kantselei koostöös Läänemaa PIK-ga korraldavad 21. veebruaril kell 11.00-16.00 Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7, Haapsalu) infopäeva.

Päevakava on järgmine:

11.00-13.00 võrdõigusvoliniku nõunik Hille Naaber kohtub esindusorganisatsioonidega

14.00-16.00 individuaalne õigusnõustamine võrdse kohtlemise küsimustes

      ¤  Kas sa ei ole saanud tööle, sest sul on väikesed lapsed?

• Kas sulle makstakse vähem palka kui samaväärset tööd tegevale kolleegile, sest sa oled naine?
• Kas sind ei ole kutsutud töövestlusele, sest oled üle 50-aastane või sul on puue?
• Kas sind ei ole edutatud, sest sa pole eestlane?

 Võrdõigusvoliniku nõunik annab nõu, mida sellistel juhtudel ette võtta ja kuidas kaitsta end diskrimineerimise korral.

Eestis on keelatud kohelda kedagi halvemini tema soo, lapsevanemaks olemise, rahvuse, rassi või nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude, ametiühingu liikmelisuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Palume nõustamisele eelnevalt registreeruda telefoni või e-kirja teel: 626 9259; info@svv.ee. Registreerumisel palume lühidalt kirjeldada oma küsimust.

Maakondlik nõustamine toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Lääne Maavalitsus ja Läänemaa Arenduskeskus kutsusid kokku maakonna suurimate vabaühenduste juhid, kutsutute seas olid ka Läänemaa Puuetega Inimeste Koda oma allorganisatsioonidega, et üheskoos arutada, millised on meie maakonna vabaühenduste suurimad väljakutsed ja kuidas saaks riik meie maakonna vabaühendusi toetada või aidata?

Veebruaris 2014 korraldab regionaalministri valitsemisala koos maakondlike arenduskeskustega igas maakonnas arutelu kodanikuühiskonna tulevikust. Arutelupäevadega kogutakse eri valdkondades tegutsevate vabaühenduste eestvedajatelt mõtteid ja ideid kodanikuühiskonna arendamiseks järgnevatel aastatel.

Kogutud ideed saavad olema aluseks uue kodanikuühiskonna valdkonna arengukava koostamisel. See on dokument, millega lepivad valitsusasutused ja vabaühendused kokku vabakonna arendamiseks olulised teemad kuni aastani 2020. Maakondlike aruteludega on võimalik leida üles piirkondlikud eripärad, millele 2015. aastast keskenduda oleks tarvis.

Arutelul käsitleti viit suuremat kodanikuühiskonna valdkonna teemat:

1. sotsiaalne      innovatsioon, sealhulgas avalike teenuste osutamine ja delegeerimine ning      sotsiaalne ettevõtlus
2. kodanikuharidus
3. kaasamine      ja osalus, sealhulgas osalemine poliitika kujundamises
4. vabaühenduste      tegutsemisvõimekus ja -keskkond
5. heategevus ja      filantroopia

Öeldakse, et maailm ilma sõprade ja sõpruseta poleks väärt midagi. Ka need inimesed, kes on meiega lihtsalt igapäevaselt sõbralikud moodustavad meie elus ja meie maailmas väärtuse. Tihti tundub see kõik nii enesestmõistetav, et ei märka neid selle eest hinnata ega tänada. Aga tänada ju võiks.

Võta kaasa inimene või kõik need inimesed, kes on toonud sinu ellu väärtust ja teinud sinu päeva või hetke soojaks. Tulge koos Haapsalu Sotsiaalmajja (Kastani 7, Haapsalu) sõbrapäeval, 14.veebruaril, tegema ühte päeva eriliseks.

Päeva jooksul toimub mitmeid üritusi.

Alates 10.00 pakuvad kohvikus pannkooke Sotsiaalmaja erivajadusega noored. Kohvikus on sõbrapäeva menüü, võimalus osta suupisteid. Kaasa võib võtta ka oma küpsetise ja seda kaaslastega kohvikus nautida.

Kell 10.00 saab osaleda sõbrapaela punumise töötoas, kus huvilisi juhendab Maie Kliss.

Kell 11.00-12.00 esinevad kohvikus muusikud Anne Kaare (akordion) ja Tõnu Teiman (vokaal).

Kell 12.00-12.45 esinevad muusikakooli saalis Eha Toomsaare juhendamisel seeniortantsu rühmad „Susanna“, „Margareeta“ ja „Rõõmus Ring“ ning  Sotsiaalmaja noored toolitantsuga „Äike“;  luuletusi loeb ja räägib sõprusest Viive Etverk.

Kell 12.45-13.30 ootame huvilisi kahte töötuppa ja näitusele:

• Meisterdamise      töötuba „Lapinukk ilma nõelata“ (võimalusel võta kaasa oma materjalid:      kangas, punane niit). Töötuba juhendab Rahvakultuurikeskus Bereginja.
• Töötuba      „Mäng värvidega“, juhendajaks Vaike Õlekõrs.
• Hundinuiavaipade      näitus apelsinitoas – vaipade saamisloost räägib Hilma Tervonen.

Kell 13.30-14.00 esineb Bõliina.

 Avatud on näitus „Hundinuiavaibad“ ja näitus „Meie hobid“.

Kõik toredad inimesed, kes te nõustute oma käsitööd või muud hobitegevusest valminud tööd näitama – palun tooge julgelt oma töid näitusele. Ootame teie töid hiljemalt 13.veebruari lõunaks. Tuua võib kõike, mida olete kodus ise teinud.

Kõik üritused ja pannkoogid on osalejatele TASUTA.

Võta kaasa sõber või mitu sõpra ja veetke päev meiega!

Sõbrapäeva eel, 12.veebruaril, kell 11.00-13.00 õpetab Haapsalu Kutsehariduskeskuse kokaõpetaja Marit Sillat koos kooli noortega Sotsiaalmajas meisterdama ja pakendama trühvleid. Oodatud on kõik huvilised. Palume registreerida oma osalemine eelnevalt sekretäri juures (tel 473 5060). Tule ja tee sõbrale kingitus!

Sotsiaalministeerium pani kooskõlastusringile (erinevad ministeeriumid ja organisatsioonid) Töövõimetoetuse seaduse eelnõu. Seda on piisavalt juba arutatud ning tehtud sinna hulgaliselt parandusi. Kuna tegemist on äärmiselt olulise eelnõuga, siis ootas EPIKoda kõikidelt oma allorganisatsioonidelt kommentaare ja ettepanekuid antud eelnõu kohta.  Saatsime omapoolsed märkused ja väikese ülevaate oma maakonna hetkeolukorrast. Samas levitasime ka eelnõud oma kontaktidele.
Eelnõu on leitav eelnõude infosüsteemis EIS:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff6a05e4-c2f1-428b-9650-8a1eea4237ee
Olulisim olgu siinkohal välja toodud, et muudetakse selle seadusega tõõvõimetuse süsteemi, minnes töövõimetus- pensionilt üle tõõvõime toetusele ning puudutab see ainult tööealisi töövõimekaoga inimesi. Selle eelnõuga ei muudeta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust ega süsteemi, see jääb praegu puutumata.
Eelnõust lühidalt:                                                                                           1) töövõimet hakkab määrama ja toetusi maksma Eesti Töötukassa (para.3), praegu teeb seda Sotsiaalkindlustusamet, kes tuvastab töövõimetuse %
2) tuleb 2 astmeline süsteem -inimesel on kas osaline töövõime või töövõime puudub (para5)                                                                   3) toetuse suurused on 180 eurot osalise töövõime puhul ja 320 eurot töövõime puudumise korral (para13), ja toetusi hakatakse igal aastal indekseerima, seega kasvavad need tulevikus nagu pensionid (para.14)
4) kõigil kellel on praegu töövõimetuspension suurem kui märgitud summad, säilitatakse toetus praegu määratud suuruses (ei vähendata) para.27).                                                           5) kui on tuvastatud osaline töövõime tuleb hakata täitma aktiivsusnõudeid, kui aga määratakse töövõime puudumine ei pea aktiivsusnõudeid täitma, kuid võib (para12)
6) kui teenitakse töist tulu hakatakse toetuse suurust vähendama. Vähendama hakatakse toetust kuus teenitav summa ületab 60-kordset päevamäära (para 12. lõige 3) 60 kordne päevamäär on 640 eurot.
7) uus süsteem jõustub uutele taotlejatele 01.07.2015 ja praegustele töövõimetuspensionäridele 01.01.2016. Uuele süsteemile minnakse üle järk-järgult 5 aasta jooksul, st iga praegune töövõimetuspensionär läheb uuele süsteemile üle siis kui on ümbervaatamise tähtaeg (para 27)
8) kui inimese seisund on üliraske siis määratakse toetus pensionieani, st ei pea töestama iga 5 aasta järel. (para 89)
Eelnõu on kooskõlastuse ringil, ning nüüd on meie kõigi asi vaadata veel kord üle, kus on kitsaskohad peidus.

Puuetega inimeste organisatsioonid läbi EPIKOja on teinud eelnõusse ka eelnevalt täiendusi ja mõningaid neist on ka arvestatud;

1. Toimub praeguse pensioni suuruse säilitamine nii osalise töövõime puhul kui ka töövõime puudumise korral.

2. Osalise töövõime puhul suurendati toetust 160-lt 180-le eurole.

3. Lubatakse õppimine ka üle 31. eluaasta (kuigi päris vanuse piirangut ei kaotatud ära)

EPIKoda on teinud ka ettepaneku, et 640 eurot on liiga madal summa, millest hakatakse toetust vähendama ning oleme soovinud siduda selle keskmise palgaga. Kuid summade suuruste  osas tuleb ilmselt veel vaidlusi kui seaduse eelnõu jõuab parlamenti. Ministeeriumi viimase info kohaselt soovitakse parlamenti saata eelnõu juba aprillis.

Vastavalt sotsiaalministri määrusele 17.01.2014 nr. 12, eraldati Lääne maakonnale, tehnilistele abivahenditele 2014. aastal riigieelarvelisi vahendeid 87 184 eurot (2013.a. – 99 000 eurot).

Igas maakonnas on moodustatud vastav tehniliste abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste ekspertkomisjon, kes  reaalsetest vajadustest lähtuvalt jaotab antud summa abivahendeid pakkuvate firmade vahel. Maavanema poolt moodustatud komisjoni kuuluvad;

Lääne Maavalitsuse esindaja – Kersti Lõhmus,  haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja (komisjoni esimees).

Omavalitsuste esindaja – Krista Levina, Haapsalu linna puuetega isikute kaitse spetsialist.

Meditsiinitöötajate esindaja – Ülle Kruus – Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse taastusarst

Rehabilitoloog – Krete Ledis, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse füsioterapeut

Puuetega inimeste esindaja – Jaak Pihlakas, Läänemaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht.

Kokku oli komisjonile laekunud taotlusi 23-lt firmalt kogusummas 189 000 eurot (umbes samas suurusjärgus on ka tegelik vajadus abivahenditele ja rehabilitatsiooniteenustele), paraku oli komisjonil jagada vaid 87 184 eurot.

Suuremad lepingumahud said OÜ Invaru, Tervise Abi OÜ, AS Gadox, Haapsalu Neuroloogine Rehabilitatsioonikeskus, Ida- Tallinna Keskhaigla Kõrvakliinik, MTÜ Silmalaegas, teised ettevõtted said väiksemad summad , osadega sõlmiti koostöölepingud ilma rahalise mahu eraldamiseta.

Kuna Läänemaale eraldatud summa ei kata pooltki reaalsetest vajadustest, siis teeb komisjon kõik endast oleneva, et hankida teisel poolaastal riigilt vahendeid juurde.

Viimastel aastatel on Läänemaa PIK, koos oma allorganisatsioonidega, korduvalt juhtinud Haapsalu Linnavalitsuse tähelepanu liikumisvabaduse probleemidele Haapsalu linnas. Oleme mõned aastad tagasi invakaardistanud kogu linna territooriumi, kokku 137 objekti (riigi-, omavalitsuse-, laste, teenindus- ja kaubandusasutused, tänavad-kõnniteed, vaatamisväärsused jne.) Aja jooksul on toimunud mõningaid edasiminekuid, kuid olukord on jätkuvalt problemaatiline. Eriti aktuaalseks muutus antud teema enne kohalike omavalitsuste valimisi, kus kõik erakonnad olid valmis tegelema selle valdkonnaga. Nüüd kui uus valitsus paigas, ei taganetudki oma lubadustest ning Haapsalu  Linnavalitsuse aselinnapead Peeter Vikman ja Kaja  Rootare pöördusid meie poole, et üheskoos, kasutades meie kompetentsi, välja selgitada suuremad probleemid meie linnas. Anname endale aru, et kõike korraga ei saa ja seepärast on väga tähtis, kuhu linn oma piiratud ressurssi kasutab.

Lisaks aselinnapeadele osalesid puuetega inimeste poolt; Tiiu Leidsalu Läänemaa Nägemisvaegurite Ühingust, Madis Ott Läänemaa Invaühingust ja Jaak Pihlakas Läänemaa PIK-st.

Koosoleku toimumise eesmärgiks oli välja selgitada esimeses järjekorras tähelepanu vajavad liikumistakistused Haapsalu
linna avalikus ruumis. Allpool veidi arutelust;

Jaak Pihlakas: Ratastoolide liikumiseks on minimaalne kõnnitee laius 1,2m. Koos saatjaga liikumiseks või vastutulijate möödumiseks vajalik  kõnnitee laius on 1,8 m. Samuti ei tohi olla panduste kalded üle 8%. Selline kõnnitee laius koos nõuetekohaste pandustega on olemas ainult Posti  ja Karja tänaval ja mõnes lõigus ka  muudel tänavatel. Seega ratastoolid liiguvad põhimõtteliselt sõiduteel.

Tiiu Leidsalu: Nägemispuudega inimeste liikumisteel ei tohi olla märgistamata takistusi ja  kaldeid. Kõnniteel olevad pandused peavad olema kareda pealispinnaga, mis märgudes ei muutuks libedaks ja värvitoonilt erinema tasapinnase kõnniteega. Karja ja Posti tänaval  olevad majade trepid ulatuvad kõnniteele, mis on märgistamata ja nägemispuudega inimestele ohtlikud. Trepiastme tõusul peab trepiastmete pind värvitoonilt erinema tasapinnast ja esimene ning viimane aste markeeritult 50-80 mm laiuste optiliselt kontrastsete vöötidega astme kogupikkuses. Ohtlikud on linna ülekäigurajad, kuna nägemispuudega inimene ei tunneta, millal on panduse lõpp, jõudes seega märkamatult sõiduteele. Ülekäiguraja algust peab märgistama kahe rea reljeefse märgukiviga kõnnitee servast mõnekümne sentimeetri kaugusel ja teekattest erinevat värvi.

Madis Ott:  Väga oluline on invaparkimiskohtade paralleelmärgistus kaupluste ja ametiasutuste juures. Näitena Maxima kaupluse ees puudub liiklusmärk. Kultuurikeskuse invatualett on tähistamata ja selle uksel puudub käepide millega oleks, ratastooliga inimesel, võimalik ust sulgeda. Väga oluline oleks ühingu esindajaga konsulteerimine, kõigi ühiskondlike objektide ehituse alguses, siis jääks paljud probleemid olemata.

Jaak Pihlakas: Suur probleem on invatualettide puudumine. Ettepanek on rajada ratastooli kasutajatele kaasaegne WC kaubamaja piirkonda ja vanalinna autoparkla lähedusse. Praegu on linnaruumis puudu ka viidad, mis osutaksid WC asukohale. Suurim puudus on kultuurikeskuse fuajees käepidemetest, samuti vajavad astmed märgistust. Tuleb lahendada ka invaparkimine Haapsalu Kultuurikeskuse juures. Samuti peab olema liikumistakistusteta läbitav Haapsalu Lossipark ja Promenaad kogu ulatuses.

Otsustati teha Haapsalu Linnavalitsusele ettepanek arvestada tegevuste ja investeeringute planeerimisel ülaltoodud seisukohtadega. Haapsalu linn nõustus ettepanekutega ning asub väljatoodud puudusi kõrvaldama, regulaarselt informeerides meid arengutest.