Tule kohtuma Kuressaare linnapea ja maailmaränduri Hannes Hansoga, esmaspäeval, 5.mail kell 16.00 Haapsalu Sotsiaalmaja kohvikus (kohapeal ka kohv ja saiakesed). Üritus on tasuta.

Igaüks meist võib vajada aeg- ajalt abi, toetust ja julgustamist
Puudega lapse sünd või tõsine haigus on valus ja enamasti ootamatu
kogemus igale perele. Puuetega laste vanematel esineb mitmeid raskusi
seoses teenuste, toetuste ja eeskätt info kättesaadavusega, mis on
seotud puudega lapse igapäevaelu korraldamisega. Sellises olukorras
vajame mitmekülgset abi ja toetust.

Üks võimalus on kohtuda sarnast olukorda kogenud vanemaga, kes on
esimese emotsionaalse perioodi üle elanud ja omab selgemat pilti
olukorrast.

Mis on kogemusnõustamine?

Kogemusnõustamine on nõustamise ja toetamise viis, kus inimesed, kellel
on ühine probleem või kogemus, jagavad oma teadmisi ja otsivad
lahendusi. Kogemusnõustamine on tugi, mida nad mujalt ei saa ja kus
igaüks saab olla asjatundja.

Kogemus ühendab inimesi ja loob kiire teineteisemõistmise. Sarnane
kogemus ning soov lahendada mingi konkreetne probleem või kriis seab nad
võrdsesse olukorda.

Nõustamine põhineb sõnumil, et igaüks kannab lahendust oma igapäevaelu
probleemidele endaga kaasas ja õige toetus toob lahenduse pinnale.

Kogemusnõustamine tugineb vastastikusele austusele ja usaldusele.

Kogemusnõustamise teenuse eesmärgiks on ennetada puuetega laste vanemate
sotsiaalsete ja vaimse tervise probleemide teket ning samas aidates
seeläbi parandada nende perede toimetulekut ja elukvaliteeti ning
soodustada laste kasvuks ja arenguks vajaliku keskkonna kujunemist.

Kes on kogemusnõustaja?

Kogemusnõustaja on puudega lapse vanem, kes on valmis ära kuulama,
vastama küsimustele, olema toeks ja julgustama teist erivajadusega lapse
või noore vanemat.

Kogemusnõustaja lähtub enda poolt kogetust, on endaga sina peal ja
soovib saatusekaaslasi toetada. Empaatiavõime, kuulamisoskus, oma
kogemuste jagamine ja ettepanekute tegemine võimaldavad nõustajatel
aidata teisi inimesi nagu iseennast.

Nõustaja ülesanne ei ole lahendada teise inimese probleeme, vaid pigem
aidata inimesel ise lahendust leida. Nõustajad ei ütle teistele, mida
nad „peavad” tegema ega anna otsest nõu, vaid aitavad inimestel leida
oma lahendused kuulamise, kogemuste jagamise, olemasolevate võimaluste
ja ressursside leidmise ning toe pakkumise läbi.

Kogemusnõustajad on läbinud nõustamiskoolituse, töötavad vabatahtlikkuse
alusel ja on seotud vaikimiskohustusega.

Kellele on kogemusnõustamise teenus mõeldud?

Teenust pakume Tallinnas ja lähivaldades elavatele eesti- ja
venekeelsetele puudega laste vanematele, kes vajavad nõustamisteenust
seoses puudega lapse sünni või muude elukaarest tulenevate muudatustega
toimetulekuks.

Kogemusnõustajast võib olla abi, kui…

• …perre on sündinud puudega laps või laps on tõsiselt haigestunud,
samuti kui lapsega on juhtunud trauma
• …laps läheb lasteaeda
• …laps läheb kooli
• …laps läheneb noorukieale
• …vajate hingelist tuge ja julgustust
• …vajate abi igapäevaelu korraldamisel

Kuidas kogemusnõustamist saada?

Tallinnas ja lähivaldades pakub teenust Tallinna Puuetega Inimeste Koda.

Nõustamine võib olla ühekordne, kuid vajadusel võib kohtuda ka mitu korda.

Nõustamist on võimalik saada nii eesti kui ka vene keeles.

Teenus on puudega lapse vanemale tasuta.

Nõustamine võib toimuda personaalse kohtumise teel, telefoni teel või
läbi elektrooniliste kanalite (e-post, Skype, Facebook, jne).

Teenuse osutamiseks leiab teenuse koordinaator vabatahtliku
kogemusnõustaja hulgast isiku, kelle kogemus vastab nõustatava probleemi
võimalikult paremaks lahendamiseks.

Nõustamine toimub nõustaja ja nõustatava omavahelisel kokkuleppel koha,
aja ja nõustamise vormi osas.

Soovi korral võta ühendust teenuse koordinaatoriga
1) e-posti aadressil: kogemus@tallinnakoda.ee
2) telefonil: 55 672 585

Olgu probleem väike või suur, kogemusnõustaja teadmistest ja
julgustusest võib olla abi.

Kogemusnõustamise teenuse infovoldik:
http://www.tallinnakoda.ee/site/data/tpik_puuetega_laste_vanemate_kogemusnoustamise_infovoldik.pdf

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Teenust pakutakse Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti
“Kogemusnõustamise teenus puuetega laste vanemale” raames. Projekti
elluviimist rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi VabaühendusteFond
ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kavandatava töövõimereformi üheks oluliseks probleemiks on töövõimetoetuse vähendamise piir, leiavad puuetega inimeste esindajad. Piirmäära liiga madalale toomine karistab neid puuetega inimesi, kes võiks enim tööturul panustada.

„Suurimaks murekohaks on jätkuvalt töötasu piirmäär, alates millest hakatakse töötava puudega inimese töövõimetoetust vähendama,” selgitas Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm. Reformiplaani kohaselt hakataks töövõimetoetust vähendama, kui osalise töövõimega inimene teenib kuus 641 eurot brutotöötasu ning toetusemaksmine lõpetatakse 1005 euro teenimisel. See ei arvesta, et puudega kaasnevad tihti olulised täiendavad kulutused ning piir seatakse aastaks 2016, mis ajaks on inflatsioon selle väärtust kahandanud, rõhutas ta.

“Kui puudega inimene on vaatamata oma tervislikule seisundile suutnud õppida, leida ja säilitada tasuv töökoht ning igapäevaselt kanda suuremaid kulusid seoses töölkäimisega, ei tohi riik võtta inimestelt motivatsiooni ennast pingutada ning tööga elujärge edendada,” lausus Haukanõmm. Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanek on siduda toetuse vähendamise piir keskmise palgaga, et puuetega inimestel jääks toetusest võimalus katta tööl käimisega kaasnevad suured lisakulud nagu näiteks invatransport, tugiisik, isiklik abistaja viipekeele tõlketeenus, mida ei suuda katta kohalikud omavalitsused.

Eesti Puuetega Inimeste Koda koos liikmesorganisatsioonide esindajatega rõhutasid 15. aprillil Sotsiaalministeeriumis reformi eestvedajatega kohtudes, et töövõimetoetuse seaduse eelnõu on tänu läbirääkimistele muutunud paremini rakendatavaks.

„Oleme korduvalt teinud täiendava ettepaneku lisada Töötukassa poolt pakutavate meetmete hulka täiendav, töölkäimist toetava toetus/teenus. Praegu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstav töötamistoetus on alakasutatud. Meie ettepanek on viia nimetatud toetus Töötukassa alla, kust on võimalik abivajajal saada toetust või teenust tööl käimisega seotud kulude katmiseks,“ lisas Haukanõmm.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on 21. aastat tegutsenud katusorganisatsioon, mis ühendab ~ 220 puuetega inimeste organisatsiooni ligi 30 tuhande liikmega, esindades 144 tuhandet puudega inimest üle terve Eesti.

Lisainfo:

Monika Haukanõmm

Tel: 5242406

Eesti Puuetega Inimeste Koda

www.epikoda.ee

Proteesitööstus Gadox võtab kliente vastu 17.04 kell 10-12 Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7 Haapsalu).

AS Gadox tegeleb tehniliste ortopeediliste abivahendite valmistamise ja müügiga. Ettevõte omab üle 17-aastast kogemust, meie kauplused asuvad Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Narvas.

Valmistame nii esmaproteese (amputeerimisjärgseid) kui ka põhiproteese. Tellimine on individuaalne, pakume ka konsultatsioone ning jälgime patsiendi edaspidist käekäiku.

Meie poolt pakutavate toodete hulka kuuluvad ka sääre- ja reieproteesid, käeproteesid, tugiaparaadid, tallatoed, ortoosid.

Jaemüügis on saadaval ortopeedilised jalanõud ja tallatoed, valmisortoosid, ravisukatooted, käimisabivahendid jpm.

Valmistame ja müüme abivahendeid soodustingimustel puuetega inimestele, lastele, vanuritele, kellele on ette nähtud soodustus Sotsiaalministri vastava määrusega.

Alates 20. veebruarist 2014 palub Sotsiaalkindlustusamet saata taotluse erijuhtude sotsiaalmaksu maksmiseks läbi e-teenuse

https://www.eesti.ee/est/teenused/ettevotja/tookeskkond_ja_personal_1/taotlus_sotsiaalmaksu_maksmise ks_erijuhtudel

Teenuse kasutamiseks ettevõtte esindajana tuleb esmalt valida ekraani ülal paremal asuvast rippmenüüst Roll soovitud ettevõtte ametikoht. Ettevõtte B-kaardil olev ainuesindusõiguslik isik saab administraatorina riigiportaali ettevõtja teenuseid vaikimisi kasutada. Administraator saab anda ka teistele isikutele õiguseid ettevõtte nimel e-teenuste kasutamiseks (riigiportaalis Minu asjad – Seaded – Õigused teenuste kasutamiseks).

Tuletame meelde, et puudega inimestele ja nende lähedastele osutatakse tasuta õigusnõustamist EPIKojas.

Õigusnõustamine toimub käesoleva aasta lõpuni v.a. juulis Tallinnas, Eesti Puuetega Inimeste Kojas, asukohaga Toompuiestee 10.

Nõustamine toimub eelregistreerimise alusel tel 661 6629, 661 6614, e-post:epikoda@epikoda.ee .

Jurist Alar Salu annab juriidilist nõu alates 15. aprillist iga kuu kolmandal teisipäeval kella 9:00 – 17:00.

Tavapärane konsultatsiooni aeg on 30 min. Konsulteerida võib ka telefoni teel.

Kui te ei saa konsultatsioonile kokkulepitud ajal tulla, palume sellest kindlasti ette teatada.

Tervitades,
Kirke Kuld
EPIKoda

Vasta või Vasta kõigile

Eesti ratifitseeris 2012. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille kohaselt tuleb igas liikmesriigis luua raamistik, mis sisaldab vastavalt vajadusele ühte või mitut sõltumatut mehhanismi konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks. Käesolevalt on Eestis loomisel ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve, edendamise ja kaitse komitee. Infokirjas jagame infot komitee tegevusest.

Esimesed koosolekud
Komitee on tänaseks kogunenud kolmel korral.
Esimene komitee töökoosolek toimus 30. jaanuaril. Koosolekust võtsid osa puuetega inimeste esindusorganisatsioonina Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) ja eksperdid, kes panustavad kas järelevalve, edendamise või kaitse funktsiooni täitmisesse. Ühiselt leiti, et komitee valib oma liikmete hulgast esindaja, kelleks sai EPIKoda. Esindaja roteerub iga kolme aasta järel. Koosolekul tutvustati EPIKoja varasemaid ÜRO konventsioonialasid tegevusi ning käesolevat projekti. Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel toimus arutelu seoses puuetega inimeste õiguste analüüsi sisendiga. Analüüsi raames kaardistatakse Eesti õigusaktide vastavus konventsioonile, käsitletakse puudega inimese mõistet konventsioonis ja Eesti õiguses – milline mõju on erinevatel tõlgendustel; kajastatakse puudega inimest töövaldkonnas – Eesti õiguslik olukord ja praktika ning analüüsitakse järelevalvemehhanismi vastavust konventsioonile. Koosolekul vaadati üle komitee tööreglemendi kavand, mis sisaldab üldsätteid, liikmelisust ja komitee töökorraldust ning visiteeriti 2014. aasta tegevussuundade kavand.

Teine komitee koosolek toimus 12. märtsil. Komitee liikmeskond laienes, osalejatena lisandusid puudega inimeste sihtgrupi otsesed esindajad. Päevakorras olid komitee töö põhimõtted ning arutati puudega inimeste olukorda kirjeldavate indikaatorite üle. Komitee planeerib 2014. aastal käivitada tegevused, mis võimaldavad fikseerida puudega inimeste olukorra Eestis.

Kolmas komitee koosolek leidis aset 1. aprillil ning sellel arutleti komitee tööreglemendi põhimõtteid. Lepiti kokku, et Komitee koosneb seitsmest kuni viieteistkümnest liikmest. Liikmed jagunevad hääleõigusega liikmeteks ja hääleõiguseta vaatlejaliikmeteks. Komitee hääleõigusega liikmetest peavad vähemalt pooled olema sihtrühma otseste esindajatena puudega inimesed või vajadusel nende pereliikmed. Koosolekust võtsid osa Monika Haukanõmm Eesti Puuetega Inimeste Kojast ja Kari Käsper Eesti Inimõiguste Keskusest ning eksperdid Tiia Sihver, Anita Kurvits, Janne Jerva, Marju Medar ja vaatlejaliikmetena Silver Drenkhan, Ülle Kruus ja Pille Ilves Eesti Patsientide Esindusühingu esindajana.

Komitee esindaja kommentaar

Komitee esindaja, Monika Haukanõmm on arvamusel, et konventsiooni põhimõtete tegelik ellurakendamine sõltub suuresti riigi poolt loodud eeldustest ja ühiskonna valmisolekust puudega inimeste täielikuks kaasamiseks ilma igasuguse diskrimineerimiseta. «Meie seadused on valdavas enamuses konventsioonis toodud põhimõtetega kooskõlas, kuid reaalsuses ei saa puudega inimesed oma õigusi mitte alati kasutada – olgu tegemist hariduse omandamisega, töötamisega või huvialadega tegelemisega. Seega on vaja oluliselt tõhustada järelevalvet seaduste täitmiste üle ning vajadusel teha konstruktiivseid ettepanekuid olukorra muutmiseks.» Esindaja sõnul peab komitee tulevikus muutuma tõsiseltvõetavaks ja arvestatavaks organiks, kelle tähelepanekute, märkuste ja ettepanekutega arvestatakse ning neid võetakse tõsiselt. «Tänast olukorda tuleb kiirelt ja radikaalselt muuta, et puudega inimestest saaks nn panustajad mitte pelgalt ühiskonna loodud hüvede tarbijad.»
Veebilehekülg
Valminud on ka puuetega inimeste õiguste komitee veebileht, millelt leiab teavet komitee loomise ja tegevuste kohta, samuti infomaterjalid, kontaktid ja muu aktuaalse. Veebilehe kaudu saab komiteele saata oma arvamusavaldusi, tagasiside.

Kontakt
Tiina Ojakallas
Projektijuht

http://www.rmp.ee/maksud/maksud_yldiselt/16691

Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Samuti on pensionäridel lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2520 eurot aastas ehk 210 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4248 eurot aastas ehk 354 eurot kuus.

Kui pensionär täiendavalt tulumaksu juurde maksma ei pea, siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on näiteks juhul, kui maksuvaba tulu on arvestatud topelt. Soovitus on tuludeklaratsioon esitada juhul, kui maksuvaba tulu ei ole aasta kestel täies ulatuses arvesse võetud või kui maksuvaba tulu avaldust ei ole tehtud ning seetõttu on tulumaks kinni peetud.

Kui pensioni summa on:

kuni 2520 eurot aastas ehk 210 eurot kalendrikuus, siis:
•töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
•mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata.

rohkem kui 2520 eurot aastas ehk 210 eurot kalendrikuus kuni 4248 eurot aastas ehk 354 eurot kalendrikuus, siis:
•töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või Sotsiaalkindlustusametile. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
•mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse Sotsiaalkindlustusametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.

üle 4248 euro aastas ehk 354 eurot kalendrikuus, siis:
•töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või Sotsiaalkindlustusametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
•mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse Sotsiaalkindlustusametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.

Seda, kas avaldus on Sotsiaalkindlustusametile esitatud, palume täpsustada Sotsiaalkindlustusameti infotelefoni kaudu 16106. Lisainformatsiooni pensionite osas saab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Täiendavat infot tulude deklareerimise kohta saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt, infotelefonilt 1811 või e-posti aadressilt fyysisik@emta.ee.

Vasta või Vasta kõigile

Erihoolekandeteenuste kättesaadavus paraneb.

31. märtsil 2014 jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega paraneb riigieelarvest finantseeritavate erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja osutamine täiskasvanud erivajadustega inimestele. Nüüd võib järjekorda võtta juba 16aastase noore, et tema täiskasvanuks saades kindlustada talle sobivaim teenus. Lihtsustub ka rehabilitatsiooniteenuse saamise protsess.
Mitmed muudatused käsitlevad erihoolekandeteenuste järjekordi. Seadusesse lisati oluline säte, mille kohaselt Sotsiaalkindlustusamet saab võtta erihoolekandeteenuste järjekorda 16aastase inimese, kellele seeläbi tagatakse tema täisealiseks saades võimalikult kiire jõudmine sobivale teenusele. Noortele osutatav õigeaegne ja sobiv teenus aitab neil säilitada olemasolevaid toimetulekuoskusi ja vältida suuremat sekkumist tulevikus.
Eelisjärjekorras võetakse teenusele asenduskodus täiskasvanuks saanud noored, kes oma turvalisuse, toimetuleku, hooldus- ja järelevalvevajaduse tõttu vajavad samal ajal ka erihoolekandeteenuseid. Nende inimeste edaspidine elu sõltub otseselt vajalike teenuste kättesaadavusest ja loob eeldused edaspidiseks paremaks toimetulekuks. Suure hooldusvajadusega inimestele tagatakse neile vajalik hooldus.
Alates seaduse jõustumisest on võimalus suunata erihoolekandeteenusele ka need inimesed, kes on juba järjekorda pandud, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg on teenuse saamise ajaks lõppenud. Sel juhul võib erihoolekandeteenust osutada eelnevalt koostatud rehabilitatsiooniplaani tegevuskava alusel, kuid inimesele tuleb koostada uus rehabilitatsiooniplaan hiljemalt ühe aasta jooksul pärast tema teenusele suunamist.
Sotsiaalkindlustusamet peab erihoolekandeteenuste järjekordi maakonnapõhiselt iga teenuse kohta eraldi, välja arvatud eelisjärjekorra ja kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldust saama suunatud inimeste kohta.
Inimese iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatava rehabilitatsiooniteenuse saamise protsess muutub lihtsamaks. Teenus tagatakse ka neile järjekorras olevatele inimestele, kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg on selleks ajaks lõppenud, kui avaneb võimalus teenust saada. Sel juhul osutatakse rehabilitatsiooniteenust eelnevalt koostatud plaani tegevuskava alusel ja vajadusel tehakse vahehindamine ning tegevuskava täiendatakse.
Rehabilitatsiooniteenusele registreerunu peab olema tähelepanelik ja arvestama, et juhul, kui ta jätab etteteatamata ja mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajal teenusele tulemata, siis ta kustutatakse järjekorrast.
Teenuse osutaja ei registreeri soovijat järjekorda, kui järjekord tema juures on pikem kui 3 aastat või isiku rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg. Sel juhul tuleb valida teine rehabilitatsiooniasutus, kus on lühem järjekord. See peaks aitama kiiremini abi saada ja vältima ülipikkade järjekordade teket.
Lisainfo:
Margit Laurson
erihoolekandeteenuste nõunik
margit.laurson@sotsiaalkindlustusamet.ee
tel 620 8340