https://sinuga.epikoda.ee/omastehoolduse-erinumber

1.aprillil kell 12.00 tuleb meile külla Linnateatri näitleja Egon Nuter. Kohtumine toimub Muusikakooli saalis, Kastani tn.7, Haapsalu.

https://arvamus.postimees.ee/8210589/jaak-pihlakas-kas-keegi-utleks-miks-gunekoloog-ja-lastearst-maaravad-inimestele-puudeid

Kas keegi ütleks, miks günekoloog ja lastearst määravad inimestele puudeid? 

Viimasel ajal on puuetega inimeste seas palju rahulolematust seoses puude määramisega. Delfis oli just usutlus antud teemal sotsiaalkaitseministri Signe Riisaloga, kes kinnitas, et kõik on hästi. Aga kas ka tegelikult on? Mul endal on puudelise staaži üle 40 aasta ja ma olen juhtinud puuetega inimeste katusorganisatsiooni 30 aastat, aga sellist katastroofilist olukorda pole enne olnud.

Ilmekaks faktiks on ka kurioosum, et mõne aastaga on puuetega inimeste arv vähenenud Eesti ca 40 tuhande inimese võrra. Suurt arengut meditsiinis pole toimunud, suremus on tavapärane, kuhu siis need inimesed on kadunud? Pigem peaks neid juurde tulema, kuna viimastel aastatel on olnud meie riigis märkimisväärne migratsioon, mis peaks kasvatama ka puuetega inimeste arvu.

Kuidas siis toimub praktikas töövõime hindamine ja puude määramine? Kui inimesel on terviseprobleemid, mis segavad töötamist või igapäevast toimetulekut, siis pöördub ta oma perearsti poole, kes hindab inimese tervislikku olukorda, vajadusel saadab erialaspetsialisti juurde. Kui kaebused on kinnitust leidnud ja ka e-tervise andmetes fikseeritud, siis on inimesel õigus esitada taotlus vastavatele ametkondadele. Tööealistel hindab töövõimet Töötukassa, kes selgitab välja kas inimesel on puuduv või osaline töövõime ning määrab selle olemasolul ka inimesele töövõimetoetuse, mis osalise töövõime korral on ca 350 eurot ja puuduva töövõime korral ca 615 eurot kuus.

Kui inimesel on terviseprobleemidest lähtuvalt on ka suurenenud kõrvalabi ja abivahendite vajadus, siis määratakse talle Sotsiaalkindlustusameti poolt ka puue. Ja sellega ongi probleem tekkinud. Puudeid määratakse viimasel ajal täiesti arusaamatult, reeglina kellel enne olnud puue, alandatakse seda kergemaks, pensionäridelt võetakse see hoopis ja senist puuet nimetatakse nüüd ealisteks iseärasusteks.

Informatsiooniks, et eksisteerib 3 puudeastet; sügav, raske ja kerge. Puude suurus on tööealisel sügava puudega inimesel 53,70 eurot, raske puudega 49,09 ja keskmise puude puhul 28,64 eurot, pensioniealistel on need poole väiksemad.

Töövõime hindamise ja puude määramise aluseks on ekspertarsti arvamus.

Kes on siis need saladuslikud ekspertarstid, kes määravad inimeste saatust. On ilmnenud, et nii mõnigi pole neist tervishoiutöötajate registris, ega oma pädevust inimese tervislikku olukorda hindama. Mina pole kusagilt leidnud avalikku nimekirja, kus oleks kirjas nende nimed, meditsiiniline taust ja kontaktandmed. Saame neid nimesid vaid lugeda oma puude määramise otsustest ja nüüd saime teada ka ministri jutust 2 nime – Aare Raudsepp ja Heli Penu.

Minister kommenteeris amputeeritud jalaga härra juhtumit kui ekspertarst Aare Raudsepp ei leidnud, et inimene vääriks mingit puuet. Siis kui ühejalgne kodanik esitas vaide selle otsuse peale tehti korduvekespertiis ja teine ekspertarst Heli Penu hinnalgul määrati mehele raske puue. Mõlemad arstid peaksid ju samade kriteeriumite põhjal inimest hindama, aga kuidas saadi nii erinevad tulemused?

Uurisin siis pisut nende 2 arsti tausta. Heli Penu on tervishoiutöötajate registris ja töötab Pärnu haiglas igapäevaselt neuroloogina. Aare Raudsepa nime tervishoiutöötajate registris ei ole, internetist otsides leidsin, et mingi aeg on ta tegutsenud günekoloogina ning olnud Eesti Gayliidu asutaja ja pärast selle likvideerija – siis selline värvikas, õigemini mitmevärviline tegelane.

Ka minul hinnati mõni aeg tagasi puuet. Mul on olnud viimased 10 aastat sügav puue (traumajärgselt murdunud 2 selgroolüli, alakeha halvatud, liigun ratastoolis, käsi on 8 korda opereeritud ja veel hulgaliselt muid tüsistusi ja piiranguid jne)., Minu perearsti ja eriarstide arvamuse kohaselt puue veelgi süvenenud ja e-tervises kanne, et vajab ööpäevaringselt kõrvalabi. Aga ekspertarsti hinnangu alusel määrati mulle kergem, ehk raske puue.

Minu tervislikku olukorda hindas eksperdina lastearst Gerda Ainoo. Tema arvamuse kohaselt liigun ma rõõmsalt raskusteta ratastooliga treppidel, tõstan oma haigete kätega raskusi vaatamata sellele, et kõõlused on rebenenud, küünarnärv vigastatud ja näpud liikumispiiratusega ja tundetud.

Muidugi ei olnud ma sellega nõus ja esitasin Sotsiaalkindlustusametile vaide. Kiirelt tuli ebameeldivas toonis vastus, neljal lehel igasugused paragrahvid ja lõppotsus, et vaie rahuldamata jätta. Kaasatud oli teine ekspert, meile juba tuttav Aare Raudsepp,  kes kinnitas, et nii on ja ei mingit kobinat. Põhjus oli, et nemad annavad sügava puude vaid voodihaigele, keda on vaja keerata-joota-sööta-kasida. Minule on aga väljastatud mootorsõiduki juhtimiseks tervisetõend!!! Kus seaduses on  kirjas, et sügava puudega inimene ei tohi autot juhtida kui ta saab sellega hakkama? Minu perearsti arvamust, et vajan ööpäevaringselt abi, ei arvestatud. Küll aga arvestati, et perearst on tervisetõendi väljastanud.

Kui inimene taotleb puuet, siis peab ta täitma 65 leheküljelise küsimustiku enda hakkamasaamise  kohta. Küsitakse küll liikumise kohta treppide, kas suudad tõsta patja või tühja pappkasti, aga mitte üks küsimus kas pöörad end voodis ise? Ja kui ei küsita, siis ei oska ka vastata ning ekspert tõdeb rõõmuga, et inimest pole vaja keerata ja sügavast puudest võib vaid unistada.

Tegelikult peaks seadusejärgselt hindama igat küsimust-vastust 4 palli süsteemis, kerge-mõõdukas-raske-täielik. Praegu annavad ekspertarstid neid hinnanguid oma suva järgi, kuigi sul on täielik võimetus, siis nemad panevad raske. On see nende suvaline tõlgendus või siiski mõjutatakse neid kõrgemalt poolt? Pole ju saladuseks, et puude määramine on üsna kallis protseduur ja kes tahaks oma osast loobuda ja seetõttu määratakse neid puudeid nagu riigile kasulik?  Ühe puude määramiseks käivad inimese paberid läbi mitme ametniku käes ja ütleb vanasõnagi, et kui pekitükke jagad, siis jäävad ka endal näpud rasvaseks. Siit ka vastus küsimusele, et miks määratakse inimesel puue iga mõne aasta tagant. Kõik saavad ju aru, et amputeeritud jalg ei kasva kunagi tagasi, aga sa pead seda pidevalt tõestama, kuna see annab leiva ametnike lauale.

Miks need puuded siis inimestele nii tähtsad on? Rahaliselt pole praegu vahet, saad mõne euro lisaks või mitte, aga paljude riiklike ja kohalike omavalitsuste teenuste ja soodustuste saamiseks on vaja kehtivat puuderaskusastet.  Puude olemasolul saad kasutada tasuta või soodustingimustel ühistransporti, Invatransporti, igapäevaelu toetamise teenust, rehabilitatsiooniteenust, hooldajad saavad lisapuhkusepäevi jne.

Töövõime hindamisega on aastatega saadud lõppuks hakkama. Aastaid hinnati inimesel töövõimekaotuse protsenti, tegemist oli keeruka ja segase süsteemiga, kus keegi ei osanud vastata, kas näiteks 70% töövõimekaotusega inimene on töövõimeline või ei ole ja kes peab temaga tegelema või mis tööd ta võib teha jne. Praegu hinnatakse inimest konkreetselt, et kas ta on töövõimeline, osalise töövõimega või töövõimetu.

Ehk peaks tegema ka nii puude määramistega. Kolme suhteliselt segase määranguga raskusastet tuleks muuta 2 astmeliseks. Kergem puue neile, kes kasutavad vaid abivahendeid ja vajavad puuet teenuste ja soodustuste saamiseks ning raske puue, kes vajavad lisaks pidevat kõrvalabi. Hindamiskriteeriumid olgu selged ja üheselt tõlgendavad, nii puudelisele, tema perearstile, ekspertarstile ja Sotsiaalkindlustusametile.

Lõpetuseks veel üks mõte ministri usutlusest – tulevikus peab puude määramine täiskasvanutel lõppema igaveseks. Nii, et oodake, varsti on õnn meie õuel ….