Head võrgustiku liikmed
Töö käib täies hoos ja sügishooaeg algas kiiremas tempos, kui oodatud. Ma loodan, et te peate vastu ka meie kojast tulevale infohulgale ning me suudame üheskoos leida lahendused nii sisendi kokkupanemisel kui ka muude tegemiste osas, et puuetega inimeste vajadused oleksid esindatud, tagatud ja mõistetud üleriigiliselt.
Pöördun seoses 2023. aastal Riigikogu valimistega, kuna EPIKoda on kaasatud, et aidata Riigi valimisteenistusel tagada valimisjaoskondade ligipääsetavus, puuetega inimeste vajadustele vastav teenindus valimisjaoskondades ja e-hääletustel. Riigi valimisteenistuselt on tulnud meile ülevaatamiseks mitu dokumenti, mille kriteeriumide osas oodatakse meiepoolseid ettepanekuid. Kriteeriumid on:
- Hääletamisruumide asukohtade määramine
- Hääletajate ligipääsetavuse tagamine
- Kontroll-leht hääletamisruumide ligipääsetavuse hindamiseks
Saadan dokumendid teile tutvumiseks.
Samuti korraldab EPIKoda oktoobri teisel nädalal infoürituse, kus teeb meile ettekande Nelli Valder Valimisteenistusest ja räägib juba lähemalt 2023. aasta Riigikogu valimiste ligipääsetavusest, peale mida on võimalus osaleda küsimustega arutelul. Registreerimise lingi saadame esimesel võimalusel, viimati järgmise nädala alguseks.
Olete väga oodatud tutvuma dokumentidega.
Parimat
Mari Puuram
Hääletamisruumide asukohtade määramine
Hääletamisruumi mõiste
Hääletamisruum on Eesti avalikus ruumis ajutine nähtus, olles avatud vaid valimisnädala jooksul. Hääletamisruum on hoones selgelt eristatud ala, kus valija teostab hääletamisõigust. Hääletamisruumis on selleks hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ning hääletamiskast(id). Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon, kelle suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. Hääletamisruumis on keelatud agitatsioon ja hääletajal on keelatud hääletamisruumist välja viia hääletamissedelit. Hääletamisruumini liikumine hoones on viidastatud.
Asukohtade määramise põhimõtted
Hääletamisruumi asukoht on sobiv, kui ta vastab neljale tingimusele: ligipääsetavus, lähedus, harjumuspärasus ja eristatavus. Hääletamisruumi asukoha määramisel peab arvestama ka, et tuleb täita tehnilised tingimused, mis võimaldaksid hääletamist kasutades elektroonilist valijate nimekirja.
Ligipääsetavus
Hääletamisruum peab olema ligipääsetav kõigile hääletajatele, sealhulgas erivajadustega ja puuetega inimestele. See tähendab, et hoone juures peavad olema parkimisvõimalused, liikumisteed hääletamisruumini peavad olema takistusteta ja viidastatud. Hoonesse peab olema võimalik ratastooli või lapsevankriga siseneda. Hääletamisruum peab lifti puudumisel asuma samal korrusel kui hoone peasissepääs ja peab olema ratastooli või lapsevankriga liikumiseks piisavalt ruumikas. Tagatud peab olema liikumistee ja ruumi piisav valgustatus. Juhul, kui hoone sissepääsuuksed ei avane automaatselt, tuleb hääletajale muuta kättesaadavaks hääletamise korraldajate abi hoonesse sisenemisel.
Lähedus
Hääletamisruum peab asuma hääletajate elukohtadele piisavalt lähedal. Valdade ja linnade piires tuleb valida hääletamisruumi asukohaks hoone, mis on keskuses või tihedamalt asustatud alal. Asukoha valikul tuleb eelistada hääletamisruumi, mis jääb hääletajate liikumisteedele. Valimisnädala sees avatud hääletamisruumi puhul tuleks arvestada hääletajate liikumistrajektooriga: kodu-töö-kauplus-lasteaed või kool. Nädalavahetusel avatud hääletamisruumi puhul tuleks arvestada hääletajate liikumistrajektooriga: kodu-vaba aja veetmise koht–kultuuriasutus-kauplus. Hääletamisruumi asukoha määramisel tuleb arvestada, et hääletamisruumini oleks valijal võimalik liikuda kas ühistranspordi või autoga.
Harjumuspärasus
Hääletamisruum peab asuma sellises hoones, mis on hääletajale tuttav. Hääletamisruumi asukoha määramisel tuleb arvestada seda, kus hääletaja on valla või linna piires harjunud kasutama avalikke teenuseid või kogunema vaba aja veetmiseks. Varem valimistel kasutatud hääletamisruumide asukohad on ennast õigustanud, kui nende reaalne teeninduskoormus on olnud vähemalt üle 400 hääletaja hääletamisruumi kohta terve valimisnädala vältel. Valijad on harjunud hääletamisruumidega, mis asuvad kultuurikeskustes, vallavalitsuste hoonetes, koolimajades, raamatukogudes ning seltsi- või rahvamajades. Tallinnas, Tartus ja Pärnus ollakse harjunud ka hääletamisruumidega, mis asuvad suurtes kaubanduskeskustes.
Eristatavus
Hääletamisruum peab hoones asuma kohas, kus on tagatud hääletajate õigus hääletada salaja. See tähendab, et hääletamiskabiinid peab saama hääletamisruumis paigaldada nii, et hääletamissedeli täitmine ei ole väliskeskkonnast jälgitav. Hääletamisruumis peab valitsema valimisrahu. See tähendab, et poliitiline reklaam ei tohi hääletamisruumi paista ega kosta. Valimisrahu on kõige paremini tagatud, kui hääletamisruumiks on hoone teistest osadest ustega eraldatud ruum. Kui see pole võimalik, siis peab hääletamisruum olema piisava kõrgusega vaheseintega ülejäänud hoone aladest eraldatud. Hääletamisruumi piiride kohta peab olema täpne info. See aitab ka erakondadel ning kodanikuühendustel orienteeruda, kus neil ei ole lubatud jagada kampaaniamaterjale või veenda hääletajaid nende eelistustes.
Tehnilised tingimused
Elektroonilise valijate nimekirja kasutamiseks peab hääletamisruumiks olema piisavalt suur ala ja tehnilised võimalused arvutitega töökohtade sisustamiseks s.t tehnilist infrastruktuuri ja töötavat internetiühendust.
Rahvatervis
Hääletamisruumiks peab olema piisavalt suur ala, et võimaldada valijatel liikuda hajutatult. Hajutatuse nõue eeldab, et võimalusel paigutatakse hääletamiskabiinid, hääletamissedeli väljaandmise ja hääletamiskasti(de) asukohad selliselt, et nende vahel on vähemalt 2 meetrit.
Lisa 1. Hääletajate ligipääsetavuse tagamine
Hääletamisruumid peavad olema ligipääsetavad kõigile valijatele. Ligipääsetavus peab olema tagatud nii füüsilise kui ka inforuumi mõttes. Mitmekorruselises hoones tuleb hääletamisruumi asukohana eelistada esimest korrust ja ruume, mis asuvad võimalikult hoone sissepääsu lähedal. Valla- või linnasekretäri ülesanne on toetada jaoskonnakomisjone ligipääsetavuseks vajalike kohanduste tegemisel. Jaoskonnakomisjoni ülesanne on tagada, et kõik valijad saaksid hääletamisruumis oma hääletamisõigust teostada.
Selleks tuleb jaoskonnakomisjonil enne hääletamisruumi avamist teha kindlaks, kas:
- puuetega inimesed saavad hoone läheduses parkida;
- parklast hooneni viiv tee on ratastooli või muu abivahendi kasutajale takistusteta läbitav;
- hoonesse pääseb kaldteed kasutades;
- hoone välisuks avaneb automaatselt või on lihtsalt avatav;
- välisuksest hääletamisruumini viiv tee on piisava laiusega (minimaalselt 1,5 m);
- välisuksest hääletamisruumini viiv tee on ratastooli või muu abivahendi kasutajale takistusteta läbitav;
- hääletamisruumis on loodud hääletamisvõimalus ratastoolis või istudes hääletamiseks;
- hoone siseruumid on valgustatud;
- hääletamisruumis on piisavalt ruumi ratastooli või muu abivahendiga liikumiseks;
- hääletamisruumis on istekohad, kus puhkust vajavad valijad saavad istuda (mõned toolid ka ilma käetugedeta).
Kirjeldatud tingimused peavad olema tagatud kogu hääletamisruumi lahtioleku aja jooksul.
Valijate abistamine
Hääletamisruumi valikul tuleb eelistada ligipääsetavaid hooneid ja ruume. Kui seda ei ole võimalik täielikult tagada, peab jaoskonnakomisjon mõtlema läbi, kuidas tagada puuetega inimeste maksimaalne iseseisev liikumine. Takistuste korral peab jaoskonnakomisjon olema valmis abistama puuetega valijaid hääletamisruumi sisenemisel ja väljumisel ning hääletamistoimingute tegemisel.
Kui puuetega valijatel on takistused hoonesse sisenemisel või hoones liikumisel, peab olema tagatud selge informatsioon abi andmise kohta. Jaoskonnakomisjoni kontakttelefon peab olema kergesti märgatav, leitav veebist ja hoonesse sisenemisel. Jaoskonnakomisjon peab hoidma telefoni avatud (kõne, SMS) ja olema valmis valijaid hoonesse sisenemisel juhendama või abistama. Jaoskonnakomisjoni ülesanne on tagada valija turvaline ja takistusteta liikumine hoones. Hääletamisruumi leidmiseks tuleb hoone koridoridesse paigaldada suunaviidad. Valla- või linnasekretärilt saate universaalsed suunaviidad, millele tuleb kleepida noolega kleebis, mis näitab kus suunas asub hääletamisruum.
Erandkorras, kui valijal ei ole võimalik hääletamisruumini liikuda, võib jaoskonnakomisjon viia hääletamiskasti, hääletamissedeli ja allkirjalehe valijani hoonest välja. Selleks tuleb esmalt valijate nimekirjas isikut tõendava dokumendi alusel kontrollida valija hääletamisõigust. Vastava hääletamistoimingu teostamise juures peab olema vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Tagatud peab olema hääletamise salajasus.
Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha ka jaoskonnakomisjoni liige. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha ka jaoskonnakomisjoni liige. Valija võib sedeli täitmisel ja kasti laskmisel abi paluda ka teiselt valijalt, kuid mitte elukohajärgse valimisringkonna kandidaadilt.
Nägemispuudega valijad
Nägemispuudega valijad (vaegnägijad ja pimedad) võivad liikuda juhtkoeraga, saatjaga või valget keppi kasutades. Vaegnägijatele on hääletamisruumis luubid, mis võimaldavad lihtsamalt kandidaatide nimekirju lugeda. Luubid peavad olema kättesaadavad kogu hääletamisruumi lahtioleku aja jooksul. Hääletamisruumis peab olema vähemalt üks kandidaatide nimekiri, mis ei ole seinale kinnitatud ja mida saab tänu sellele luubiga lihtsamalt lugeda. Soovitatav on nägemispuudega valija liikumistee hoone välisuksest kuni hääletamisruumini märgistada.
Nägemispuudega valijatega suhtlemisel tuleb arvestada järgmist:
- Ole valmis valijat liikumisel abistama vastavalt tema enda antud juhistele.
- Ole valmis valija palvel lugema ette kandidaatide nimekirja.
- Anna juhiseid võimalikult selgelt ja lihtsalt.
- Pimedate juhtkoera ei tohi segada.
Kuulmispuudega valijad
Kuulmispuudega valijad (vaegkuuljad ja kurdid) kasutavad suhtlemisel väga erinevaid viise, sealhulgas viipekeelt. Viipekeelt emakeelena kõnelevate kurtide jaoks on avatud ka viipekeele tõlketeenus, mida saab kurdi algatusel vajaduse korral kasutada suhtlemisel hääletamisruumis. See teenus võimaldab suhelda kurdiga telefoniühenduse kaudu. Tagatud peab olema hääletamise salajasus ja teenust hääletamiskabiinis kasutada ei tohi.
Kuulmispuudega valijatega suhtlemisel tuleb arvestada järgmist:
- Enne suhtlemist tuleb tõmmata endale tähelepanu – puudutada õrnalt valija õlga või talle lehvitada.
- Suhtlemisel ole näoga valija poole ja hoia silmsidet.
- Räägi selgelt ja normaalses tempos ning kasuta tavalisi näoilmeid.
- Jää rahulikuks ja vajaduse korral korda enda öeldut. Ära tõsta häält ega karju.
- Kui sinust ei saada aru, ole valmis selgitusi andma teiste sõnadega.
- Ole valmis teksti esitama kirjalikult.
- Vajaduse korral esita lisaküsimusi, et kontrollida, kas inimene sai aru.
Liikumispuudega valijad
Liikumispuudega valijad võivad liikuda erinevaid abivahendeid kasutades, näiteks ratastooli, käimisraami, karkude või kepi abil. Liikumispuudega valijatele on hääletamisruumis hääletamiseks valmis pandud sirmiga varustatud laud. Oluline on jälgida, et ratastooliga pääseks laua äärde hääletamissedelit täitma. Sirm tagab valijale hääletamise salajasuse. Valimisringkonna kandidaatide nimekiri on kinnitatud sirmi sisekülgedele valijale sobivale kõrgusele või asetatud väljatrükitult lauale.
Liikumispuudega valijatega suhtlemisel tuleb inimeselt küsida, kuidas saab teda aidata, ja käituda saadud juhtnööride järgi.
Lisa 3. Kontroll-leht hääletamisruumide ligipääsetavuse hindamiseks
Hääletamisruumid peavad olema ligipääsetavad kõigile hääletajatele, sealhulgas erivajadustega ja puuetega inimestele. Ligipääsetavus peab olema tagatud nii füüsilise kui ka inforuumi mõttes. Kontroll-leht on abivahendiks valla- ja linnavalitsustele, et hinnata hääletamisruumide asukoha sobivust. Samas annab kontroll-leht ka ülevaate kohandustest, mida tuleb Riigikogu valimiste ajaks teha, kui hääletamisruumi ei ole võimalik täielikult ligipääsetavasse hoonesse paigutada.
Puuetega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele on sätestatud määruses, kust leiate vajadusel kontroll-lehes esitatud nõuete numbrilised väärtused[1].
| Hinnatav kriteerium | Jah | Ei |
| Ühistransport ja parkla | ||
| Hooneni, kus asub hääletamisruum on võimalik liikuda ühistranspordiga | ||
| Hoone juures on parkimisvõimalused puuetega inimestele | ||
| Parklast on tagatud takistustevaba ligipääs hoone peasissepääsuni | ||
| Liikumistee hooneni ja sisenemine | ||
| Hooneni viiv tee ja peasissepääs on suunaviitadega märgistatud | ||
| Hoonesse sisenemisel on võimalik kasutada kaldteed | ||
| Kaldtee on käsipuudega ja tasase ning mittelibiseva pinnakattega | ||
| Kaldtee on piisava laiusega (vähemalt 1,1 m) | ||
| Hoone lävepakku on võimalik ratastooli kasutajal iseseisvalt ületada | ||
| Hoone välisuks avaneb automaatselt või seda on lihtne avada | ||
| Välisuksest sisenemine on vaba ehk uks ei ole lukus või avatav ainult fonoluku abil | ||
| Liikumistee hoones hääletamisruumini | ||
| Hääletamisruum on samal korrusel kui hoone peasissepääs | ||
| Hääletamisruumini (kui see ei ole samal korrusel peasissepääsuga) viib lift või kaldtee | ||
| Peasissepääsust hääletamisruumini viiv tee on piisava laiusega (vähemalt 1,5 m) | ||
| Hääletamisruumini viiv liikumistee on vaba igasugustest takistavatest objektidest, sealhulgas lävepakkudest, mida ratastooliga ei saa ületada | ||
| Hoone sisemised uksed avanevad automaatselt või neid on lihtne avada | ||
| Hääletamisruumini viiv tee on suunaviitadega märgistatud | ||
| Hoone siseruumid on piisavalt valgustatud | ||
| Liikumine hääletamisruumis | ||
| Hääletamisruumis on piisavalt ruumi liikumiseks ka ratastoolis või muude abivahenditega | ||
| Hääletamisruumi mahub istekohti, kus valijad, kes vajavad puhkust saavad istuda | ||
| Hääletamisruum on piisavalt valgustatud |
[1] Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele.- RT I, 31.05.2018. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055