Erihoolekandeteenuste kättesaadavus paraneb.

31. märtsil 2014 jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega paraneb riigieelarvest finantseeritavate erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja osutamine täiskasvanud erivajadustega inimestele. Nüüd võib järjekorda võtta juba 16aastase noore, et tema täiskasvanuks saades kindlustada talle sobivaim teenus. Lihtsustub ka rehabilitatsiooniteenuse saamise protsess.
Mitmed muudatused käsitlevad erihoolekandeteenuste järjekordi. Seadusesse lisati oluline säte, mille kohaselt Sotsiaalkindlustusamet saab võtta erihoolekandeteenuste järjekorda 16aastase inimese, kellele seeläbi tagatakse tema täisealiseks saades võimalikult kiire jõudmine sobivale teenusele. Noortele osutatav õigeaegne ja sobiv teenus aitab neil säilitada olemasolevaid toimetulekuoskusi ja vältida suuremat sekkumist tulevikus.
Eelisjärjekorras võetakse teenusele asenduskodus täiskasvanuks saanud noored, kes oma turvalisuse, toimetuleku, hooldus- ja järelevalvevajaduse tõttu vajavad samal ajal ka erihoolekandeteenuseid. Nende inimeste edaspidine elu sõltub otseselt vajalike teenuste kättesaadavusest ja loob eeldused edaspidiseks paremaks toimetulekuks. Suure hooldusvajadusega inimestele tagatakse neile vajalik hooldus.
Alates seaduse jõustumisest on võimalus suunata erihoolekandeteenusele ka need inimesed, kes on juba järjekorda pandud, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg on teenuse saamise ajaks lõppenud. Sel juhul võib erihoolekandeteenust osutada eelnevalt koostatud rehabilitatsiooniplaani tegevuskava alusel, kuid inimesele tuleb koostada uus rehabilitatsiooniplaan hiljemalt ühe aasta jooksul pärast tema teenusele suunamist.
Sotsiaalkindlustusamet peab erihoolekandeteenuste järjekordi maakonnapõhiselt iga teenuse kohta eraldi, välja arvatud eelisjärjekorra ja kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldust saama suunatud inimeste kohta.
Inimese iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatava rehabilitatsiooniteenuse saamise protsess muutub lihtsamaks. Teenus tagatakse ka neile järjekorras olevatele inimestele, kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg on selleks ajaks lõppenud, kui avaneb võimalus teenust saada. Sel juhul osutatakse rehabilitatsiooniteenust eelnevalt koostatud plaani tegevuskava alusel ja vajadusel tehakse vahehindamine ning tegevuskava täiendatakse.
Rehabilitatsiooniteenusele registreerunu peab olema tähelepanelik ja arvestama, et juhul, kui ta jätab etteteatamata ja mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajal teenusele tulemata, siis ta kustutatakse järjekorrast.
Teenuse osutaja ei registreeri soovijat järjekorda, kui järjekord tema juures on pikem kui 3 aastat või isiku rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg. Sel juhul tuleb valida teine rehabilitatsiooniasutus, kus on lühem järjekord. See peaks aitama kiiremini abi saada ja vältima ülipikkade järjekordade teket.
Lisainfo:
Margit Laurson
erihoolekandeteenuste nõunik
margit.laurson@sotsiaalkindlustusamet.ee
tel 620 8340