Arhiiv kuupäevade lõikes:

Kavandatav muudatus jätab töövõimetoetuse alles ka palgakasvu korral

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovsi esitles valitsusele kavandatavaid töövõimetoetuse seaduse muudatusi, mille kohaselt ei väheneks enam toetuse suurus, kui selle saaja sissetulek kasvab.
Sotsiaalministeerium on analüüsinud vajadust muuta töövõimetoetuse maksmise süsteemi ja sellest lähtuvalt tegi minister valitsuskabinetis kolm ettepanekut.
Esimene neist näeb ette, et töövõimetoetus ei peaks enam sissetuleku suurenemise tõttu vähenema. Praeguse korra järgi vähendatakse töövõimetoetust juhul, kui inimese sissetulek ületab 90-kordset töövõimetoetuse päevamäära, milleks on 1144,8 eurot.
Kui kuu sissetulek ületab 1580 eurot osalise töövõime ja 1908 eurot puuduva töövõime korral, siis töövõimetoetust enam ei maksta. Vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonide hinnangul ei motiveeri aga selline süsteem inimesi kõrgema palga poole püüdlema.
“Muudatus parandab vähenenud töövõimega inimeste motivatsiooni tööturul edasi pürgida ja teha tööd suurema tasu eest. Samuti vähendab muudatus nii töötajate kui ka tööandjate halduskoormust, kuna toetuse arvutamisel ei peaks enam tõendama sissetuleku ühekordse suurenemise põhjuseid, näiteks puhkusetasu,” selgitas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Oskar Lepik.
Teine ettepanek näeb ette töövõimetoetuse arvutamise korra muutmist seoses varasema töövõimetuspensioni suurusega. Nimelt kehtib neile inimestele, kellele varem oli töövõimekaotus määratud vähemalt kaheks aastaks, töövõimetoetuse määramisel erand: kui inimese varasem töövõimetuspension on kehtivast töövõimetoetuse määrast suurem, siis makstakse talle töövõimetoetust samas summas, mis oli tema töövõimetuspension.
“Sellise erandi eesmärk oli tagada sujuvam üleminek töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele. Erand seadis aga ebavõrdsesse olukorda inimesed, kelle püsiv töövõimetus tuvastati viimase ekspertiisiga ainult aastaks, kuid nad olid töövõimetud ka enne seda. Muudatusega kaotatakse ära kahe aasta nõue,” sõnas Lepik.
Ministri kolmanda ettepaneku kohaselt hakataks maksma alla 18-aastasele lapsele töövõimetoetust või töövõimetuspensioni sama ajal toitjakaotuspensioniga.
Töövõimetoetuse seaduse järgi ei maksta toetust inimesele, kellele makstakse pensionit, vaatamata pensioni liigile. Nii töövõimetoetuse kui ka pensioni puhul on tegemist asendussissetulekuga ning inimesele ei maksta korraga mitut asendussissetulekut.
Muudatusega tehakse erand olukorras, kus töövõimetoetust või töövõimetuspensionit saava alla 18-aastase inimese üks vanematest on lahkunud ning tal tekib õigus saada toitjakaotuspensioni. See seab ühe vanema kaotanud lapsed teistega võrdsemasse olukorda.

Vallad ja linnad saavad taotleda toetust erivajadusega inimeste kodu kohandamiseks

Vallad ja linnad saavad taotleda Euroopa Liidu toetust kokku ligikaudu 2000 erivajadustega inimese kodu kohandamiseks, et parandada nende iseseisvat toimetulekut.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rõhutas, et kohandamine ei ole piiratud ühegi kindla puudeliigiga. Kuulmispuudega inimene vajab tema erivajadust arvestavat signalisatsioonisüsteemi (nt suitsuandurit) või nägemispuudega inimene kortermaja fonoluku süsteemi kohandamist. „Soovime, et erivajadustega inimesed saaksid paremini ühiskonnas täisväärtuslikult toime tulla. Selleks ulatame oma abikäe, et nende elu lihtsamaks teha,” ütles minister Iva. „Oma kodus mugav toimetamine ja hästi liikuma pääsemine peaks olema iseenesest mõistetav. Mul on hea meel, et saame ligi kahe tuhande puudega inimese igapäevast elukvaliteeti parandada.”

Taotlusi kodu kohandamiseks hakkavad inimestelt vastu võtma elukoha omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste tegemisel. Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk – kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused, nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga. Rajada võib ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale.

Elanike taotluste alusel koostab omavalitsus taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle rahandusministeeriumile otsuse tegemiseks. Pärast toetusotsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ning rahandusministeerium kompenseerib linna või valla kulud kuni 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetusi antakse sotsiaalkaitseministri määruse alusel, nende väljamaksmist korraldab rahandusministeerium.

Toetust saavad kohalikud omavalitsused kokku ligi 10 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist. Aastaks 2023 on planeeritud kohandada üle Eesti 2000 erivajadusega inimese eluruumid.

Vaata ka:
· Täpsem info rahandusministeeriumi koduleheküljel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/valistoetused/meetmed#pie
· Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva määrus “Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine” (26.02.2018): https://www.riigiteataja.ee/akt/128

Haiglavõrgu haiglate loetellu lisatakse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks haiglavõrgu arengukava määruse muudatused, millega lisatakse haiglavõrgu haiglate loetellu sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Haigla lisamine loetellu parandab oluliselt taastusravi teenuste kättesaadavust riiklikus haiglavõrgus.

„Haapsalu taastusravihaiglas on tipptehnoloogilised võimalused väga heal tasemel taastusraviks. Lisaks ravitööle osaleb haigla aktiivselt taastusravi spetsialistide koolituses, on oluline praktikakoht ja residentuuri baasasutus,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Haigla lisamine riiklikku haiglavõrku annab riigile kindluse, et ka keerukamate neuroloogiliste probleemide puhuks on taastusraviteenused ka pikemas perspektiivis riigi poolt inimestele tagatud. Seega võime selle otsusega väga rahul olla.“

Haigla on spetsialiseerunud kolmele peamisele taastusravi suunale: lülisamba kahjustusega haigete taastusravi, muu neuroloogiline sh laste taastusravi ning lihasluukonna haigustega haigete taastusravi. Lisaks tavapärase taastusravi võimalustele on haiglal kliiniline liikumis- ja kõnnianalüüsi labor, tervise edenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse labor ja abivahendikeskus.

Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse lisamine aitab tagada taastusraviteenuste kättesaadavuse haiglavõrgus. Haapsalu taastusravihaigla pakub statsionaarse taastusravi teenust patsientidele kõigist Eesti piirkondadest.
Seni tähtajaliselt 15 aastaks kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelu kehtivus muutub tähtajatuks ning edaspidi tehakse muudatusi haiglate loetlus seadusest lähtuvalt ja vastavalt vajadusele.