Autori Jaak postitused

Sidumisvahendite soodustus kroonilistele haigetele.

Nüüdsest on võimalik teatud näidustuste korral Eesti Haigekassa 50% toetusega, osta apteekidest haavaraviks vajalikke vahendeid (sidemed, antimikroobilised salvid jne.). Toetust antakse venoosse ja diabeetiliste jalahaavanditega , põletus haavadega ning lamatishaavanditega patsientidele.
Soodustuse saamiseks pöördu oma pere- või eriarsti poole. Täpsem info Eesti Haigekassa koduleheküljelt.

KOGEMUSNÕUSTAMINE PUUETEGA LASTE VANEMATELE

Igaüks meist võib vajada aeg- ajalt abi, toetust ja julgustamist
Puudega lapse sünd või tõsine haigus on valus ja enamasti ootamatu
kogemus igale perele. Puuetega laste vanematel esineb mitmeid raskusi
seoses teenuste, toetuste ja eeskätt info kättesaadavusega, mis on
seotud puudega lapse igapäevaelu korraldamisega. Sellises olukorras
vajame mitmekülgset abi ja toetust.

Üks võimalus on kohtuda sarnast olukorda kogenud vanemaga, kes on
esimese emotsionaalse perioodi üle elanud ja omab selgemat pilti
olukorrast.

Mis on kogemusnõustamine?

Kogemusnõustamine on nõustamise ja toetamise viis, kus inimesed, kellel
on ühine probleem või kogemus, jagavad oma teadmisi ja otsivad
lahendusi. Kogemusnõustamine on tugi, mida nad mujalt ei saa ja kus
igaüks saab olla asjatundja.

Kogemus ühendab inimesi ja loob kiire teineteisemõistmise. Sarnane
kogemus ning soov lahendada mingi konkreetne probleem või kriis seab nad
võrdsesse olukorda.

Nõustamine põhineb sõnumil, et igaüks kannab lahendust oma igapäevaelu
probleemidele endaga kaasas ja õige toetus toob lahenduse pinnale.

Kogemusnõustamine tugineb vastastikusele austusele ja usaldusele.

Kogemusnõustamise teenuse eesmärgiks on ennetada puuetega laste vanemate
sotsiaalsete ja vaimse tervise probleemide teket ning samas aidates
seeläbi parandada nende perede toimetulekut ja elukvaliteeti ning
soodustada laste kasvuks ja arenguks vajaliku keskkonna kujunemist.

Kes on kogemusnõustaja?

Kogemusnõustaja on puudega lapse vanem, kes on valmis ära kuulama,
vastama küsimustele, olema toeks ja julgustama teist erivajadusega lapse
või noore vanemat.

Kogemusnõustaja lähtub enda poolt kogetust, on endaga sina peal ja
soovib saatusekaaslasi toetada. Empaatiavõime, kuulamisoskus, oma
kogemuste jagamine ja ettepanekute tegemine võimaldavad nõustajatel
aidata teisi inimesi nagu iseennast.

Nõustaja ülesanne ei ole lahendada teise inimese probleeme, vaid pigem
aidata inimesel ise lahendust leida. Nõustajad ei ütle teistele, mida
nad „peavad” tegema ega anna otsest nõu, vaid aitavad inimestel leida
oma lahendused kuulamise, kogemuste jagamise, olemasolevate võimaluste
ja ressursside leidmise ning toe pakkumise läbi.

Kogemusnõustajad on läbinud nõustamiskoolituse, töötavad vabatahtlikkuse
alusel ja on seotud vaikimiskohustusega.

Kellele on kogemusnõustamise teenus mõeldud?

Teenust pakume Tallinnas ja lähivaldades elavatele eesti- ja
venekeelsetele puudega laste vanematele, kes vajavad nõustamisteenust
seoses puudega lapse sünni või muude elukaarest tulenevate muudatustega
toimetulekuks.

Kogemusnõustajast võib olla abi, kui…

• …perre on sündinud puudega laps või laps on tõsiselt haigestunud,
samuti kui lapsega on juhtunud trauma
• …laps läheb lasteaeda
• …laps läheb kooli
• …laps läheneb noorukieale
• …vajate hingelist tuge ja julgustust
• …vajate abi igapäevaelu korraldamisel

Kuidas kogemusnõustamist saada?

Tallinnas ja lähivaldades pakub teenust Tallinna Puuetega Inimeste Koda.

Nõustamine võib olla ühekordne, kuid vajadusel võib kohtuda ka mitu korda.

Nõustamist on võimalik saada nii eesti kui ka vene keeles.

Teenus on puudega lapse vanemale tasuta.

Nõustamine võib toimuda personaalse kohtumise teel, telefoni teel või
läbi elektrooniliste kanalite (e-post, Skype, Facebook, jne).

Teenuse osutamiseks leiab teenuse koordinaator vabatahtliku
kogemusnõustaja hulgast isiku, kelle kogemus vastab nõustatava probleemi
võimalikult paremaks lahendamiseks.

Nõustamine toimub nõustaja ja nõustatava omavahelisel kokkuleppel koha,
aja ja nõustamise vormi osas.

Soovi korral võta ühendust teenuse koordinaatoriga
1) e-posti aadressil: kogemus@tallinnakoda.ee
2) telefonil: 55 672 585

Olgu probleem väike või suur, kogemusnõustaja teadmistest ja
julgustusest võib olla abi.

Kogemusnõustamise teenuse infovoldik:
http://www.tallinnakoda.ee/site/data/tpik_puuetega_laste_vanemate_kogemusnoustamise_infovoldik.pdf

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Teenust pakutakse Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti
“Kogemusnõustamise teenus puuetega laste vanemale” raames. Projekti
elluviimist rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi VabaühendusteFond
ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Puuetega Inimeste Koda: töövõimere​formiga ei tohi võtta töömotivat​siooni

Kavandatava töövõimereformi üheks oluliseks probleemiks on töövõimetoetuse vähendamise piir, leiavad puuetega inimeste esindajad. Piirmäära liiga madalale toomine karistab neid puuetega inimesi, kes võiks enim tööturul panustada.

„Suurimaks murekohaks on jätkuvalt töötasu piirmäär, alates millest hakatakse töötava puudega inimese töövõimetoetust vähendama,” selgitas Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm. Reformiplaani kohaselt hakataks töövõimetoetust vähendama, kui osalise töövõimega inimene teenib kuus 641 eurot brutotöötasu ning toetusemaksmine lõpetatakse 1005 euro teenimisel. See ei arvesta, et puudega kaasnevad tihti olulised täiendavad kulutused ning piir seatakse aastaks 2016, mis ajaks on inflatsioon selle väärtust kahandanud, rõhutas ta.

“Kui puudega inimene on vaatamata oma tervislikule seisundile suutnud õppida, leida ja säilitada tasuv töökoht ning igapäevaselt kanda suuremaid kulusid seoses töölkäimisega, ei tohi riik võtta inimestelt motivatsiooni ennast pingutada ning tööga elujärge edendada,” lausus Haukanõmm. Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanek on siduda toetuse vähendamise piir keskmise palgaga, et puuetega inimestel jääks toetusest võimalus katta tööl käimisega kaasnevad suured lisakulud nagu näiteks invatransport, tugiisik, isiklik abistaja viipekeele tõlketeenus, mida ei suuda katta kohalikud omavalitsused.

Eesti Puuetega Inimeste Koda koos liikmesorganisatsioonide esindajatega rõhutasid 15. aprillil Sotsiaalministeeriumis reformi eestvedajatega kohtudes, et töövõimetoetuse seaduse eelnõu on tänu läbirääkimistele muutunud paremini rakendatavaks.

„Oleme korduvalt teinud täiendava ettepaneku lisada Töötukassa poolt pakutavate meetmete hulka täiendav, töölkäimist toetava toetus/teenus. Praegu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstav töötamistoetus on alakasutatud. Meie ettepanek on viia nimetatud toetus Töötukassa alla, kust on võimalik abivajajal saada toetust või teenust tööl käimisega seotud kulude katmiseks,“ lisas Haukanõmm.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on 21. aastat tegutsenud katusorganisatsioon, mis ühendab ~ 220 puuetega inimeste organisatsiooni ligi 30 tuhande liikmega, esindades 144 tuhandet puudega inimest üle terve Eesti.

Lisainfo:

Monika Haukanõmm

Tel: 5242406

Eesti Puuetega Inimeste Koda

www.epikoda.ee

Proteesitööstus Gadox Haapsalus

Proteesitööstus Gadox võtab kliente vastu 17.04 kell 10-12 Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7 Haapsalu).

AS Gadox tegeleb tehniliste ortopeediliste abivahendite valmistamise ja müügiga. Ettevõte omab üle 17-aastast kogemust, meie kauplused asuvad Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Narvas.

Valmistame nii esmaproteese (amputeerimisjärgseid) kui ka põhiproteese. Tellimine on individuaalne, pakume ka konsultatsioone ning jälgime patsiendi edaspidist käekäiku.

Meie poolt pakutavate toodete hulka kuuluvad ka sääre- ja reieproteesid, käeproteesid, tugiaparaadid, tallatoed, ortoosid.

Jaemüügis on saadaval ortopeedilised jalanõud ja tallatoed, valmisortoosid, ravisukatooted, käimisabivahendid jpm.

Valmistame ja müüme abivahendeid soodustingimustel puuetega inimestele, lastele, vanuritele, kellele on ette nähtud soodustus Sotsiaalministri vastava määrusega.

Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmisest

Alates 20. veebruarist 2014 palub Sotsiaalkindlustusamet saata taotluse erijuhtude sotsiaalmaksu maksmiseks läbi e-teenuse

https://www.eesti.ee/est/teenused/ettevotja/tookeskkond_ja_personal_1/taotlus_sotsiaalmaksu_maksmise ks_erijuhtudel

Teenuse kasutamiseks ettevõtte esindajana tuleb esmalt valida ekraani ülal paremal asuvast rippmenüüst Roll soovitud ettevõtte ametikoht. Ettevõtte B-kaardil olev ainuesindusõiguslik isik saab administraatorina riigiportaali ettevõtja teenuseid vaikimisi kasutada. Administraator saab anda ka teistele isikutele õiguseid ettevõtte nimel e-teenuste kasutamiseks (riigiportaalis Minu asjad – Seaded – Õigused teenuste kasutamiseks).

Tasuta juriidiline nõustamine

Tuletame meelde, et puudega inimestele ja nende lähedastele osutatakse tasuta õigusnõustamist EPIKojas.

Õigusnõustamine toimub käesoleva aasta lõpuni v.a. juulis Tallinnas, Eesti Puuetega Inimeste Kojas, asukohaga Toompuiestee 10.

Nõustamine toimub eelregistreerimise alusel tel 661 6629, 661 6614, e-post:epikoda@epikoda.ee .

Jurist Alar Salu annab juriidilist nõu alates 15. aprillist iga kuu kolmandal teisipäeval kella 9:00 – 17:00.

Tavapärane konsultatsiooni aeg on 30 min. Konsulteerida võib ka telefoni teel.

Kui te ei saa konsultatsioonile kokkulepitud ajal tulla, palume sellest kindlasti ette teatada.

Tervitades,
Kirke Kuld
EPIKoda

Vasta või Vasta kõigile

PI õiguste konventsiooni rakendumise hetkeseisust

Eesti ratifitseeris 2012. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille kohaselt tuleb igas liikmesriigis luua raamistik, mis sisaldab vastavalt vajadusele ühte või mitut sõltumatut mehhanismi konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks. Käesolevalt on Eestis loomisel ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve, edendamise ja kaitse komitee. Infokirjas jagame infot komitee tegevusest.

Esimesed koosolekud
Komitee on tänaseks kogunenud kolmel korral.
Esimene komitee töökoosolek toimus 30. jaanuaril. Koosolekust võtsid osa puuetega inimeste esindusorganisatsioonina Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) ja eksperdid, kes panustavad kas järelevalve, edendamise või kaitse funktsiooni täitmisesse. Ühiselt leiti, et komitee valib oma liikmete hulgast esindaja, kelleks sai EPIKoda. Esindaja roteerub iga kolme aasta järel. Koosolekul tutvustati EPIKoja varasemaid ÜRO konventsioonialasid tegevusi ning käesolevat projekti. Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel toimus arutelu seoses puuetega inimeste õiguste analüüsi sisendiga. Analüüsi raames kaardistatakse Eesti õigusaktide vastavus konventsioonile, käsitletakse puudega inimese mõistet konventsioonis ja Eesti õiguses – milline mõju on erinevatel tõlgendustel; kajastatakse puudega inimest töövaldkonnas – Eesti õiguslik olukord ja praktika ning analüüsitakse järelevalvemehhanismi vastavust konventsioonile. Koosolekul vaadati üle komitee tööreglemendi kavand, mis sisaldab üldsätteid, liikmelisust ja komitee töökorraldust ning visiteeriti 2014. aasta tegevussuundade kavand.

Teine komitee koosolek toimus 12. märtsil. Komitee liikmeskond laienes, osalejatena lisandusid puudega inimeste sihtgrupi otsesed esindajad. Päevakorras olid komitee töö põhimõtted ning arutati puudega inimeste olukorda kirjeldavate indikaatorite üle. Komitee planeerib 2014. aastal käivitada tegevused, mis võimaldavad fikseerida puudega inimeste olukorra Eestis.

Kolmas komitee koosolek leidis aset 1. aprillil ning sellel arutleti komitee tööreglemendi põhimõtteid. Lepiti kokku, et Komitee koosneb seitsmest kuni viieteistkümnest liikmest. Liikmed jagunevad hääleõigusega liikmeteks ja hääleõiguseta vaatlejaliikmeteks. Komitee hääleõigusega liikmetest peavad vähemalt pooled olema sihtrühma otseste esindajatena puudega inimesed või vajadusel nende pereliikmed. Koosolekust võtsid osa Monika Haukanõmm Eesti Puuetega Inimeste Kojast ja Kari Käsper Eesti Inimõiguste Keskusest ning eksperdid Tiia Sihver, Anita Kurvits, Janne Jerva, Marju Medar ja vaatlejaliikmetena Silver Drenkhan, Ülle Kruus ja Pille Ilves Eesti Patsientide Esindusühingu esindajana.

Komitee esindaja kommentaar

Komitee esindaja, Monika Haukanõmm on arvamusel, et konventsiooni põhimõtete tegelik ellurakendamine sõltub suuresti riigi poolt loodud eeldustest ja ühiskonna valmisolekust puudega inimeste täielikuks kaasamiseks ilma igasuguse diskrimineerimiseta. «Meie seadused on valdavas enamuses konventsioonis toodud põhimõtetega kooskõlas, kuid reaalsuses ei saa puudega inimesed oma õigusi mitte alati kasutada – olgu tegemist hariduse omandamisega, töötamisega või huvialadega tegelemisega. Seega on vaja oluliselt tõhustada järelevalvet seaduste täitmiste üle ning vajadusel teha konstruktiivseid ettepanekuid olukorra muutmiseks.» Esindaja sõnul peab komitee tulevikus muutuma tõsiseltvõetavaks ja arvestatavaks organiks, kelle tähelepanekute, märkuste ja ettepanekutega arvestatakse ning neid võetakse tõsiselt. «Tänast olukorda tuleb kiirelt ja radikaalselt muuta, et puudega inimestest saaks nn panustajad mitte pelgalt ühiskonna loodud hüvede tarbijad.»
Veebilehekülg
Valminud on ka puuetega inimeste õiguste komitee veebileht, millelt leiab teavet komitee loomise ja tegevuste kohta, samuti infomaterjalid, kontaktid ja muu aktuaalse. Veebilehe kaudu saab komiteele saata oma arvamusavaldusi, tagasiside.

Kontakt
Tiina Ojakallas
Projektijuht

Pensionide maksustamisest

http://www.rmp.ee/maksud/maksud_yldiselt/16691

Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Samuti on pensionäridel lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2520 eurot aastas ehk 210 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4248 eurot aastas ehk 354 eurot kuus.

Kui pensionär täiendavalt tulumaksu juurde maksma ei pea, siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on näiteks juhul, kui maksuvaba tulu on arvestatud topelt. Soovitus on tuludeklaratsioon esitada juhul, kui maksuvaba tulu ei ole aasta kestel täies ulatuses arvesse võetud või kui maksuvaba tulu avaldust ei ole tehtud ning seetõttu on tulumaks kinni peetud.

Kui pensioni summa on:

kuni 2520 eurot aastas ehk 210 eurot kalendrikuus, siis:
•töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
•mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata.

rohkem kui 2520 eurot aastas ehk 210 eurot kalendrikuus kuni 4248 eurot aastas ehk 354 eurot kalendrikuus, siis:
•töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või Sotsiaalkindlustusametile. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
•mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse Sotsiaalkindlustusametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.

üle 4248 euro aastas ehk 354 eurot kalendrikuus, siis:
•töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või Sotsiaalkindlustusametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
•mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse Sotsiaalkindlustusametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.

Seda, kas avaldus on Sotsiaalkindlustusametile esitatud, palume täpsustada Sotsiaalkindlustusameti infotelefoni kaudu 16106. Lisainformatsiooni pensionite osas saab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Täiendavat infot tulude deklareerimise kohta saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt, infotelefonilt 1811 või e-posti aadressilt fyysisik@emta.ee.

Vasta või Vasta kõigile

Sotsiaalkindlustusameti pressiteade.

Erihoolekandeteenuste kättesaadavus paraneb.

31. märtsil 2014 jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega paraneb riigieelarvest finantseeritavate erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja osutamine täiskasvanud erivajadustega inimestele. Nüüd võib järjekorda võtta juba 16aastase noore, et tema täiskasvanuks saades kindlustada talle sobivaim teenus. Lihtsustub ka rehabilitatsiooniteenuse saamise protsess.
Mitmed muudatused käsitlevad erihoolekandeteenuste järjekordi. Seadusesse lisati oluline säte, mille kohaselt Sotsiaalkindlustusamet saab võtta erihoolekandeteenuste järjekorda 16aastase inimese, kellele seeläbi tagatakse tema täisealiseks saades võimalikult kiire jõudmine sobivale teenusele. Noortele osutatav õigeaegne ja sobiv teenus aitab neil säilitada olemasolevaid toimetulekuoskusi ja vältida suuremat sekkumist tulevikus.
Eelisjärjekorras võetakse teenusele asenduskodus täiskasvanuks saanud noored, kes oma turvalisuse, toimetuleku, hooldus- ja järelevalvevajaduse tõttu vajavad samal ajal ka erihoolekandeteenuseid. Nende inimeste edaspidine elu sõltub otseselt vajalike teenuste kättesaadavusest ja loob eeldused edaspidiseks paremaks toimetulekuks. Suure hooldusvajadusega inimestele tagatakse neile vajalik hooldus.
Alates seaduse jõustumisest on võimalus suunata erihoolekandeteenusele ka need inimesed, kes on juba järjekorda pandud, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg on teenuse saamise ajaks lõppenud. Sel juhul võib erihoolekandeteenust osutada eelnevalt koostatud rehabilitatsiooniplaani tegevuskava alusel, kuid inimesele tuleb koostada uus rehabilitatsiooniplaan hiljemalt ühe aasta jooksul pärast tema teenusele suunamist.
Sotsiaalkindlustusamet peab erihoolekandeteenuste järjekordi maakonnapõhiselt iga teenuse kohta eraldi, välja arvatud eelisjärjekorra ja kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldust saama suunatud inimeste kohta.
Inimese iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatava rehabilitatsiooniteenuse saamise protsess muutub lihtsamaks. Teenus tagatakse ka neile järjekorras olevatele inimestele, kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg on selleks ajaks lõppenud, kui avaneb võimalus teenust saada. Sel juhul osutatakse rehabilitatsiooniteenust eelnevalt koostatud plaani tegevuskava alusel ja vajadusel tehakse vahehindamine ning tegevuskava täiendatakse.
Rehabilitatsiooniteenusele registreerunu peab olema tähelepanelik ja arvestama, et juhul, kui ta jätab etteteatamata ja mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajal teenusele tulemata, siis ta kustutatakse järjekorrast.
Teenuse osutaja ei registreeri soovijat järjekorda, kui järjekord tema juures on pikem kui 3 aastat või isiku rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg. Sel juhul tuleb valida teine rehabilitatsiooniasutus, kus on lühem järjekord. See peaks aitama kiiremini abi saada ja vältima ülipikkade järjekordade teket.
Lisainfo:
Margit Laurson
erihoolekandeteenuste nõunik
margit.laurson@sotsiaalkindlustusamet.ee
tel 620 8340

Kuidas teenida oma ühendusele lisaraha?

Kui sa tahad sellele küsimusele vastust, siis tule juba sel neljapäeval, 27.märtsil algusega kell 10.00 Haapsalu Kultuurikeskuse seminariruumi.
Toimub koolitus. Ürituste korraldamine MTÜdes.
Koolituse päevakava:
10.00-11.30 Kellele, milleks ja millise raha eest? Millised on õiged või valed otsused,kes otsustab? Milline on edukas ja hästi töötav meeskond?
11.30-12.00 Kohvipaus
12.00-13.30 Kas uus idee on hea idee? Tubli tulemus või läbikukkumine? Mida õpid võidust ja mida kaotusest? Ärritav kommentaar või arvestatav tagasiside, kuidas edasi? Sündmuse kõikide etappide hindamine.
13.30-14.00 Lõuna
14.00-15.30 Kui ise ei tee, kes siis teeb ja vastutab?Hakkame otsast peale või “ma ütlesin kohe, et see ei tööta” olukord? Sündmuse mõjud.
15.30-17.00 Praktilised näited, ülesanded.
Analüüs-kokkuvõte.

Koolitaja Kai Tarmula.
Koolitus on mõeldud kodanikuühenduste esindajatele. Kodanikuühendustes korraldatakse tihti erinevaid üritusi ja sündmusi nii väiksematele kui ka suurematele rahvahulkadele.
Hästi korraldatud üritus on üks võimalus ühendustel teenida omatulu ja olla oma tegevustes jätkusuutlik.
Koolituse tulemusena oskavad ühenduse esindajad seada õiged eesmärgid, kokku kutsuda inimesed ja viia läbi edukas üritus.
Koolitus on osalejatele tasuta. Lisainfo ja koolitusele registreerimine tiina@lak.ee, tel.56352591 või
http://mty.arenduskeskused.ee/event/1283.html#signupforms

Ratastoolitennise kursus Haapsalus

Selgunud on ratastoolitennise kursuste (tasuta) ajakava, mis on järgmine:

30. märts 17.00-18.30

2. aprill 12.00-13.30

13. aprill 15.00-16.30

16. aprill 12.00-13.30

27. aprill 18.00-19.30

30. aprill 12.00-13.30

11. mai 15.00-16.30

14. mai 12.00-13.30

Trennid hakkavad toimuma Haapsalu Spordihoone tennisesaalis. Olgu siinkohal mainitud veel see, et kuigi kursused kestavad 8 nädalat, oleme kindlasti valmis aitama asjast huvitatutel leida võimalusi ratastoolitennisega edaspidigi tegeleda. Oleksime äärmiselt tänulikud, kui saaksite selle info edasi saata võimalikele huvilistele, küsimuste või murede tekkimisel palume kindlasti ühendust võtta telefonil 5083800 Margot Liidemann, WheelEsti grupp.

Tasuta tantsupeo piletid

2014.a. 4.-6.juulil toimub Tallinnas XXVI laulupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ ning XIX tantsupidu „Puudutus“.

Seoses sellega on võimalik organisatsioonidele ja üksikisikutele pakkuda priipääsmeid reedel, 4.07.2014 kell 14.00 toimuvale tantsupeo peaproov-etendusele.

Selleks palume teid 1.aprilliks 2014 saata nimekiri, kus on kirjas organisatsiooni nimi, ning ka inimeste nimekiri piletisoovidega. Nimekiri saata kas Läänemaa PIK-le või otse EPIKotta.

Tähelepanu kurdid ja vaegkuuljad

20. märtsil 2014 kell 11.00 toimub Haapsalu
Sotsiaalmajas (Kastani tn 7) vaegkuuljatele ja kurtidele abivahendite kasutamise osas koolitus ja nõustamine. Osavõtt on tasuta. Osaleda soovitame kõigil kuulmislangusega inimestel. Nõustamist viib läbi tehniline ekspert hr. Kaarel Saluste. Abivahendid on kohapeal ka müüa soodushinnaga.Abivahendite maaletooja on Kadrimardi OÜ
> www.kadrimardi.ee.
> Täpsem info Kaarel Saluste 5115340 või Silvi
> Kallemets 5240325, silvikallemets@hot.ee

Tule tasuta kinno – Haapsalu Sotsiaalmajja!!!

Reedel, 21. märtsil linastub Haapsalu Sotsiaalmajas film “MEIE TOIDAME MAAILMA“
Algus 11:00 ja lõpp 14:00. Osavõtutasu puudub.
Film räägib toidust globaliseerumise kontekstis, kalameestest, talunikest, kaugsõidu veoautojuhtidest ja võimukatest korporatsioonijuhtidest, kauba- ja rahavoogudest – puudusest külluse keskel. Unustamatute kaadrite kaudu avab film meie toidu tootmise tagamaad ning vastab küsimusele, kuidas on mitmes maailma piirkonnas valitsev näljahäda meiega seotud. Film on kunstiliselt väga kaunis ja meeldejääv
Peale filmi vaatamist arutlusring neile, kes soovivad kuuldu-nähtu osas mõtteid vahetada.
Palume eelregistreerida
telefon 473 5060
Haapsalu Sotsiaalmaja aadress
Kastani 7, Haapsalu, 90508

Läänemaa kohaliku omaalgatuse programmi infopäev toimub 11. märtsil

Koostöös Lääne Maavalitsuse ja Läänemaa Arenduskeskusega toimub teisipäeval
11. märtsil kell 14 – 17 Haapsalus (Posti 1, I korruse saal) kohaliku
omaalgatuse programmi kevadvooru infopäev.
Kohaliku omaalgatuse programm (KOP) on Eesti riigi regionaalprogramm, mille
eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine
kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu ning
kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu.
KOP programmi kaudu toetatakse kogukonna liikmete aktiivset osalemist
kohalikus arengus ja ühiskonnas kaasarääkimisel, kogukonnapärandi
säilitamist tulevaste põlvede jaoks ning kogukonnale oluliste
kogukonnateenuste arendamist.

Infopäeval käsitletavad teemad:
* Eesti riigi regionaaltoetus „Kohaliku omaalgatuse programm“
programmdokumendi tutvustamine – Saima Mänd
* Kohaliku omaalgatuse programmi taotluste koostamine ja
juhendamaterjalide tutvustamine – Saima Mänd

Infopäeva viivad läbi Mati Kallemets ja Ülle Jaansalu Lääne Maavalitsusest
ning Tiina Ojamäe Läänemaa Arenduskeskusest.

Registreerimine ja lisainfo: Läänemaa Arenduskeskus – Tel – 4731394, mob –
56 352 591; e-post – tiina@lak.ee

KOP materjalid on saadaval www.kysk.ee

Eelmise aasta kevadvoorus toetati Läänemaal 25 projekti. Toetust said
erinevad valdkonnad, alates külade päevade korraldamisest kuni mänguväljaku
rajamiseni.

Tähistame üheskoos naistepäeva Haapsalu Sotsiaalmajas

10.MÄRTSIL KELL 10.00-13.00 Haapsalu Sotsiaalmajas
(Muusikakooli saalis)

10.00 HISPAANIA HOMMIK

· Hispaanlane Yeray Segura Sanchez räägib oma kodukoha kultuurist ja elust.

· Esineb Black Coffee tantsurühm.

· Europe Direct teabekeskus – Läänemaa korraldab Hispaania teemalise bingo (auhindadega).

12.00 NAISTEPÄEVA KONTSERT

· Laulab Netty koor.

· Oma luuleraamatute luulet esitab Toivo Tomingas.

· Toolitantsuga esinevad erivajadusega noored Sotsiaalmajast.

ÜRITUS ON TASUTA

Külasta kindlasti meie kohvikut, kus pakume Hispaania toite!

Pärnu Viiking SPA tervisepaketid soodushinnaga.

Läänemaa Kutsehaigete Ühingu vahendusel on regulaarselt võimalik hankida soodushinnaga Pärnu Viiking SPA tervisepakette.
Järgmine pakkumine on 11.-13 märts. Paketti kuulub 2 ööd kahekohalises hotellis, 6 söögikorda, 5 vabalt valitud raviprotseduuri, lisaks piiramatu sauna ja veekeskuse külastamine, lisaks ühel õhtul ka sisustatud puhkeõhtu, teisel õhtul tavaline elava muusikaga pidu restoranis.

Paketi hind 65 EUR/in.

Haapsalust lähevad ka meie kutsehaigete ühingu inimesed, võimalik saada väikse raha eest ka transporditeenust sinna ja tagasi.

Huvi korral info Rein Mikult tel. 50 51 752

Muutused tööturuteenuste osutamisel ja ‑toetuste maksmisel: http://www.rmp.ee/toooigus/tls/16459

Aasta algusest jõustus valitsuse tööhõiveprogramm aastateks              2014-2015, millega jätkatakse eelmise programmiga            sarnaste tööturuteenuste osutamist ja -toetuste maksmist. 

Võrreldes tööhõiveprogrammiga 2012-2013 on uues programmis          järgmised muutused:

  • Laieneb inimeste ring, kellel on õigus jätkata            tööturuteenusel osalemist ka pärast töötuna arveloleku            lõppu. Nüüd saavad tööturukoolitusel, tööotsingunõustamisel,            nõustamisteenustel või kvalifikatsiooni toetamise teenusel            edasi osaleda ka need inimesed, kelle töötuna arvelolek            lõpetati vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse            vanaduspensioni määramise tõttu.
  • Laieneb töötajate ring, kelle koolituskulu tööandjale            hüvitatakse ning suureneb tööandjale hüvitatav summa. Kui            varem hüvitati koolituskulud tööandjale 25% ulatuses juhul,            kui ta koolitas töötajat, kes ei saanud tervise tõttu oma            seniseid tööülesandeid täita, siis nüüdsest hüvitatakse            tööandjale koolituskulud 50% ulatuses (kuid mitte rohkem kui            1250 eurot) ning lisaks terviseprobleemidega töötaja            koolitamisele ka juhul, kui koolitatakse esimesel tööaastal            töötajat, kes on olnud enne tööle asumist pikaajaline töötu.
  • Koolituskaardiga koolituse  teenuse osutamisel tasub            töötukassa inimese eest koolituskulu kuni 2500 eurot kahe            aasta jooksul (varem ühe töötuna arveloleku perioodi            vältel).
  • Tööandjale tööruumide ja -vahendite              kohandamise hüvitamise määr suureneb 50%-lt 75%-ni tehtud              kulutustest. Samuti hüvitatakse kohandamise kulu nüüdsest              ka füüsilisest isikust ettevõtjale, kellel on puue või              pikaajaline tervisehäire.
  • Pikemal, kuni 6-kuulisel              tööharjutusel saavad lisaks pikaajalistele ja sotsiaalsete              erivajadustega töötutele osaleda ka puudega või              pikaajalise tervisehäirega inimesed.
  • Lisaks puudega inimestele saavad tugiisikuga töötamise            teenust ka pikaajalised, sõltuvusprobleemidega või            pikaajalise tervisehäirega töötud. Samuti suurenes            tugiisikuga töötamise teenuse maht – varasema 700 tunni            asemel saab nüüdsest tugiisikuga töötada kuni 1000 tundi            ning tundide jaotus on tööaja kestel paindlik, vastavalt            vajadusele.
  •  Alustavatele ettevõtjatele, kes on              saanud töötukassast ettevõtluse alustamise toetust,              võimaldatakse lisaks mentorklubis osalemisele ka              individuaalset mentorlust, mille kulu hüvitatakse.
  • Laieneb teenuste ring, mille puhul töötukassal on õigus            kasutada eksperdi abi. Lisaks puude või pikaajalise            tervisehäirega inimestele võib eksperdi edaspidi kaasata ka            pikaajalisele, sotsiaalsete erivajaduste,            sõltuvusprobleemide või muude eriliste takistuste tõttu            tööle rakendumisel abi vajavale töötule tööturuteenuste            osutamisel.

Haapsalu linn jagab ühingutele suviste ühistegevuste tarbeks toetusi.

Et linnaeelarves olevat  ühingute raha kasutada võimalikult õiglaselt ja kõigi soove arvestades, palub Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaal-ja tervishoiuosakond kõikidel ühingutel läbi mõelda oma suvised tegevused ja plaanid.

Seejärel võiksid ühingud esitada sotsiaalosakonnale oma taotluse koos hinnapakkumiste ja osalejate nimekirjaga.

Taotlusi oodatakse hiljemalt 30.04.2014 a.

Eelnev on vajalik selleks, et linn saaks arvestada oma eelarveliste võimalustega ja et kõikidel ühingutel oleksid võrdsed võimalused toetuse saamiseks.

Täpsemat infot saab  Krista Levinalt – Sotsiaal-ja tervishoiuosakonna spetsialistilt, tel. 47 25 324.

Eestis luuakse puuetega inimeste õiguste komitee

Praxis koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega viivad Sotsiaalministeeriumi tellimusel ellu projekti, mille eesmärk on luua mehhanism, mis edendab ja kaitseb ÜRO puuetega inimeste konventsiooni põhimõtete rakendamist ning teostab tõhusat järelevalvet rakendamise üle. Seeläbi luuakse eeldused valitsussektorist sõltumatuks puuetega inimeste õiguste olukorra järjepidevaks monitoorimiseks, analüüsimiseks ning poliitikakujundajatele regulaarse ja süstemaatilise tagasiside andmiseks. Kellele teema huvi pakub ning soovib olla kursis komitee tööga, saate pikemalt lugeda esimesest infokirjast ning liituda infokirjaga siin.

5.märtsil kell 11.00-14.00 toimub Haapsalu Linnavalitsuse saalis, Posti 34 KÜSKi INFOPÄEV

Tutvustatakse kahte programmi, mis mõlemad on suunatud avaliku sektori ja kolmanda sektori koostöö arendamisele:

Šveitsi Vabaühenduste Fond – algamas on avalike teenuste  osutamise / äriplaanide elluviimise projektide toetamise taotlusvoor, mis on  suunatud avaliku sektori ja kolmanda sektori koostöö tugevdamisele ja avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmisele. Esitluse käigus  saadakse vastused järgmistele küsimustele: mida annab partnerlus kohalikele omavalitsustele, millistes valdkondades toimub peamiselt koostöö ja  milliseid häid näiteid on võimalik seniste taotlusvoorude raames välja tuua? Toetust saab küsida kuni 30 000 eurot projekti kohta (kuni 90% eelarve abikõlblikest kuludest), projekti abikõlblikkuse periood on 1. august 2014 – 31. august 2015.  Lisainfo:http://www.kysk.ee/taotlusvoorud-2/sp14

 

Kodanike Euroopa programm – suunatud kohalikele omavalitsustele ja mittetulundusühendustele, kes on huvitatud rahvusvahelisest koostööst ja oma koostöövõrgustiku arendamisest Euroopas ning kes soovivad koostöös teiste Euroopa omavalitsuste või MTÜ-dega leida ühiseid lahendusi sarnastele raskuskohtadele. Lisainfo:http://www.kysk.ee/tutvustus-4

 

 Päevakava:

11.00 – 11.15 Sissejuhatus ja KÜSK tutvustus

11.15 – 12.00 Šveitsi Vabaühenduste Fondi tutvustus – Kleiri Vest VÜF fondi juht

12.00 – 12.30 Paus

12.30 – 14.00 EL programmi Kodanike Euroopa võimalused – Maris Pajula, Kodanike Euroopa programmi koordinaator.

 

Infopäevale on oodatud nii kohalike omavalitsuste esindajad kui ka MTÜde esindajad. See kiri edastatakse ka kõigile Läänemaa omavalitsustele. Omavalitsuste ametnikele algab kell 9.00 investorveebi tutvustav üritus. Infopäevale registreerides märgi kindlasti ära, et osaled KÜSKi infopäeval.

 

Registreeri end infopäevale SIIN https://docs.google.com/forms/d/1SRWKIkqOj3LCeDDATdERqsYa1bTUWQ-zgoKPguzQcUw/viewform

SA EPI Fond võttis tööle arendusjuhi.

Alates veebruari algusest töötab SA EPI Fondis arendusjuhina Ian Oja. Tema tööülesanneteks on välja töötada EPI Fondi arengusuunad ja arengukava, parandada liikmesühingute informeeritust täiendavatest rahastus allikatest, otsida Fondi tegevuseks uusi võimalusi, jm.

Esmalt soovis uus arendusjuht infot maakondlikelt Kodadelt ning üleriigilistelt Liitudelt, meie hetkeseisust ning võimekusest, et planeerida ühtset strateegiat.

Soovime Ianile jõudu uues ametis!

Läänemaa PIK osaleb Eesti huvikaitse- ja katusorganisatsioonide sisedemokraatia kaardistamises.

Viimastel aastatel on vabaühenduste roll poliitikakujundamise protsessides muutunud üha nähtavamaks. Selle taustal kerkib aga üles intrigeeriv küsimus: mis on vabaühenduste sisedemokraatia ja kuidas toimub osapoolte kaasamine tellimusel, vabaühenduste endi  sees poliitikakujundamisse sisendi andmiseks? Nendele küsimustele vastuse saamiseks korraldabki Poliitikauuringute Keskus Praxis, regionaalministri  vabariigi suuremate ja mõjukamate mittetulundusorganisatsioonide seas uuringu „Vabaühenduste sisedemokraatia: liikmete ja sihtrühmade kaasamine poliitikakujundamises osalemisel“.

Üheks valituks osutus ka Läänemaa PIK, kui puuetega inimeste ühenduste maakondlik katusorganisatsioon. Andsime ülevaate oma tegevuse põhimõtetest ja tulevikuvisioonist ning vastasime mahukale ankeetküsitlusele.

Analüüsi tulemused koos soovitustega avalikustatakse Praxise veebilehel märtsi alguses.

Liikumispuudega inimestel on võimalik autokoolis õppida!

http://www.autosoit.ee/liikumispuudega-inimesele/

Alates eelmise aasta aprillist saavad Autosõit OÜ        autokoolis õppida ka liikumispuudega inimesed. Nimelt on        Autosõit OÜ endale muretsenud käsijuhtimisseadmega        sõiduki (pidurdamine ja gaasi andmine toimub käe abil).Huvi korral pöördu Autosõit OÜ kvaliteedijuhi           Kristina Kalinina (tel 648 8080, e-post           kristina.kalinina@autosoit.ee) või Põhja piirkonnajuhi           Riho Terepingi (tel 5301 1713, e-post           riho.tereping@autosoit.ee) poole.

Klõpsa lingil ja loe täpsemalt! Kui huvilisi on Läänemaalt rohkem, asume läbirääkimistesse, et koolitus oma maakonda tuua.

AS Gadox Haapsalus 20. veebruaril

Proteesitööstus Gadox võtab kliente vastu 20.02 kell 10-12 Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7 Haapsalu).

AS Gadox tegeleb tehniliste ortopeediliste abivahendite valmistamise ja müügiga. Ettevõte omab üle 17-aastast kogemust, meie kauplused asuvad  Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Narvas.

Valmistame nii esmaproteese (amputeerimisjärgseid) kui ka põhiproteese. Tellimine on individuaalne, pakume ka konsultatsioone ning jälgime patsiendi edaspidist käekäiku.

Meie poolt pakutavate toodete hulka kuuluvad ka sääre- ja reieproteesid, käeproteesid, tugiaparaadid, tallatoed, ortoosid.

Jaemüügis on saadaval ortopeedilised jalanõud ja tallatoed, valmisortoosid, ravisukatooted, käimisabivahendid jpm.

Valmistame ja müüme abivahendeid soodustingimustel puuetega inimestele, lastele, vanuritele, kellele on ette nähtud soodustus Sotsiaalministri vastava määrusega.

Võrdõigusvoliniku kantselei nõustamine Haapsalu Sotsiaalmajas.

Võrdõigusvoliniku kantselei koostöös Läänemaa PIK-ga korraldavad 21. veebruaril kell 11.00-16.00 Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7, Haapsalu) infopäeva.

Päevakava on järgmine:

11.00-13.00 võrdõigusvoliniku nõunik Hille Naaber kohtub esindusorganisatsioonidega

14.00-16.00 individuaalne õigusnõustamine võrdse kohtlemise küsimustes

      ¤  Kas sa ei ole saanud tööle, sest sul on väikesed lapsed?

  • Kas sulle makstakse vähem palka kui samaväärset tööd tegevale kolleegile, sest sa oled naine?
  • Kas sind ei ole kutsutud töövestlusele, sest oled üle 50-aastane või sul on puue?
  • Kas sind ei ole edutatud, sest sa pole eestlane?

 Võrdõigusvoliniku nõunik annab nõu, mida sellistel juhtudel ette võtta ja kuidas kaitsta end diskrimineerimise korral.

Eestis on keelatud kohelda kedagi halvemini tema soo, lapsevanemaks olemise, rahvuse, rassi või nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude, ametiühingu liikmelisuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Palume nõustamisele eelnevalt registreeruda telefoni või e-kirja teel: 626 9259; info@svv.ee. Registreerumisel palume lühidalt kirjeldada oma küsimust.

Maakondlik nõustamine toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

 

Läänemaa vabaühenduste juhid pidasid nõu.

Lääne Maavalitsus ja Läänemaa Arenduskeskus kutsusid kokku maakonna suurimate vabaühenduste juhid, kutsutute seas olid ka Läänemaa Puuetega Inimeste Koda oma allorganisatsioonidega, et üheskoos arutada, millised on meie maakonna vabaühenduste suurimad väljakutsed ja kuidas saaks riik meie maakonna vabaühendusi toetada või aidata?

Veebruaris 2014 korraldab regionaalministri valitsemisala koos maakondlike arenduskeskustega igas maakonnas arutelu kodanikuühiskonna tulevikust. Arutelupäevadega kogutakse eri valdkondades tegutsevate vabaühenduste eestvedajatelt mõtteid ja ideid kodanikuühiskonna arendamiseks järgnevatel aastatel.

Kogutud ideed saavad olema aluseks uue kodanikuühiskonna valdkonna arengukava koostamisel. See on dokument, millega lepivad valitsusasutused ja vabaühendused kokku vabakonna arendamiseks olulised teemad kuni aastani 2020. Maakondlike aruteludega on võimalik leida üles piirkondlikud eripärad, millele 2015. aastast keskenduda oleks tarvis.

Arutelul käsitleti viit suuremat kodanikuühiskonna valdkonna teemat:

  1. sotsiaalne      innovatsioon, sealhulgas avalike teenuste osutamine ja delegeerimine ning      sotsiaalne ettevõtlus
  2. kodanikuharidus
  3. kaasamine      ja osalus, sealhulgas osalemine poliitika kujundamises
  4. vabaühenduste      tegutsemisvõimekus ja -keskkond
  5. heategevus ja      filantroopia

 

Tähistame üheskoos sõbrapäeva!

Öeldakse, et maailm ilma sõprade ja sõpruseta poleks väärt midagi. Ka need inimesed, kes on meiega lihtsalt igapäevaselt sõbralikud moodustavad meie elus ja meie maailmas väärtuse. Tihti tundub see kõik nii enesestmõistetav, et ei märka neid selle eest hinnata ega tänada. Aga tänada ju võiks.

Võta kaasa inimene või kõik need inimesed, kes on toonud sinu ellu väärtust ja teinud sinu päeva või hetke soojaks. Tulge koos Haapsalu Sotsiaalmajja (Kastani 7, Haapsalu) sõbrapäeval, 14.veebruaril, tegema ühte päeva eriliseks.

Päeva jooksul toimub mitmeid üritusi.

Alates 10.00 pakuvad kohvikus pannkooke Sotsiaalmaja erivajadusega noored. Kohvikus on sõbrapäeva menüü, võimalus osta suupisteid. Kaasa võib võtta ka oma küpsetise ja seda kaaslastega kohvikus nautida.

Kell 10.00 saab osaleda sõbrapaela punumise töötoas, kus huvilisi juhendab Maie Kliss.

Kell 11.00-12.00 esinevad kohvikus muusikud Anne Kaare (akordion) ja Tõnu Teiman (vokaal).

Kell 12.00-12.45 esinevad muusikakooli saalis Eha Toomsaare juhendamisel seeniortantsu rühmad „Susanna“, „Margareeta“ ja „Rõõmus Ring“ ning  Sotsiaalmaja noored toolitantsuga „Äike“;  luuletusi loeb ja räägib sõprusest Viive Etverk.

Kell 12.45-13.30 ootame huvilisi kahte töötuppa ja näitusele:

  • Meisterdamise      töötuba „Lapinukk ilma nõelata“ (võimalusel võta kaasa oma materjalid:      kangas, punane niit). Töötuba juhendab Rahvakultuurikeskus Bereginja.
  • Töötuba      „Mäng värvidega“, juhendajaks Vaike Õlekõrs.
  • Hundinuiavaipade      näitus apelsinitoas – vaipade saamisloost räägib Hilma Tervonen.

Kell 13.30-14.00 esineb Bõliina.

 Avatud on näitus „Hundinuiavaibad“ ja näitus „Meie hobid“.

Kõik toredad inimesed, kes te nõustute oma käsitööd või muud hobitegevusest valminud tööd näitama – palun tooge julgelt oma töid näitusele. Ootame teie töid hiljemalt 13.veebruari lõunaks. Tuua võib kõike, mida olete kodus ise teinud.

Kõik üritused ja pannkoogid on osalejatele TASUTA.

Võta kaasa sõber või mitu sõpra ja veetke päev meiega!

 

Sõbrapäeva eel, 12.veebruaril, kell 11.00-13.00 õpetab Haapsalu Kutsehariduskeskuse kokaõpetaja Marit Sillat koos kooli noortega Sotsiaalmajas meisterdama ja pakendama trühvleid. Oodatud on kõik huvilised. Palume registreerida oma osalemine eelnevalt sekretäri juures (tel 473 5060). Tule ja tee sõbrale kingitus!

Uus töövõimetoetuse seadus tulekul.

Sotsiaalministeerium pani kooskõlastusringile (erinevad ministeeriumid ja organisatsioonid) Töövõimetoetuse seaduse eelnõu. Seda on piisavalt juba arutatud ning tehtud sinna hulgaliselt parandusi. Kuna tegemist on äärmiselt olulise eelnõuga, siis ootas EPIKoda kõikidelt oma allorganisatsioonidelt kommentaare ja ettepanekuid antud eelnõu kohta.  Saatsime omapoolsed märkused ja väikese ülevaate oma maakonna hetkeolukorrast. Samas levitasime ka eelnõud oma kontaktidele.
Eelnõu on leitav eelnõude infosüsteemis EIS:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff6a05e4-c2f1-428b-9650-8a1eea4237ee
Olulisim olgu siinkohal välja toodud, et muudetakse selle seadusega tõõvõimetuse süsteemi, minnes töövõimetus- pensionilt üle tõõvõime toetusele ning puudutab see ainult tööealisi töövõimekaoga inimesi. Selle eelnõuga ei muudeta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust ega süsteemi, see jääb praegu puutumata.
Eelnõust lühidalt:                                                                                           1) töövõimet hakkab määrama ja toetusi maksma Eesti Töötukassa (para.3), praegu teeb seda Sotsiaalkindlustusamet, kes tuvastab töövõimetuse %
2) tuleb 2 astmeline süsteem -inimesel on kas osaline töövõime või töövõime puudub (para5)                                                                   3) toetuse suurused on 180 eurot osalise töövõime puhul ja 320 eurot töövõime puudumise korral (para13), ja toetusi hakatakse igal aastal indekseerima, seega kasvavad need tulevikus nagu pensionid (para.14)
4) kõigil kellel on praegu töövõimetuspension suurem kui märgitud summad, säilitatakse toetus praegu määratud suuruses (ei vähendata) para.27).                                                           5) kui on tuvastatud osaline töövõime tuleb hakata täitma aktiivsusnõudeid, kui aga määratakse töövõime puudumine ei pea aktiivsusnõudeid täitma, kuid võib (para12)
6) kui teenitakse töist tulu hakatakse toetuse suurust vähendama. Vähendama hakatakse toetust kuus teenitav summa ületab 60-kordset päevamäära (para 12. lõige 3) 60 kordne päevamäär on 640 eurot.
7) uus süsteem jõustub uutele taotlejatele 01.07.2015 ja praegustele töövõimetuspensionäridele 01.01.2016. Uuele süsteemile minnakse üle järk-järgult 5 aasta jooksul, st iga praegune töövõimetuspensionär läheb uuele süsteemile üle siis kui on ümbervaatamise tähtaeg (para 27)
8) kui inimese seisund on üliraske siis määratakse toetus pensionieani, st ei pea töestama iga 5 aasta järel. (para 89)
Eelnõu on kooskõlastuse ringil, ning nüüd on meie kõigi asi vaadata veel kord üle, kus on kitsaskohad peidus.

Puuetega inimeste organisatsioonid läbi EPIKOja on teinud eelnõusse ka eelnevalt täiendusi ja mõningaid neist on ka arvestatud;

1. Toimub praeguse pensioni suuruse säilitamine nii osalise töövõime puhul kui ka töövõime puudumise korral.

2. Osalise töövõime puhul suurendati toetust 160-lt 180-le eurole.

3. Lubatakse õppimine ka üle 31. eluaasta (kuigi päris vanuse piirangut ei kaotatud ära)

EPIKoda on teinud ka ettepaneku, et 640 eurot on liiga madal summa, millest hakatakse toetust vähendama ning oleme soovinud siduda selle keskmise palgaga. Kuid summade suuruste  osas tuleb ilmselt veel vaidlusi kui seaduse eelnõu jõuab parlamenti. Ministeeriumi viimase info kohaselt soovitakse parlamenti saata eelnõu juba aprillis.

Riik eraldas Läänemaale abivahendite hankimiseks 87 184 eurot.

Vastavalt sotsiaalministri määrusele 17.01.2014 nr. 12, eraldati Lääne maakonnale, tehnilistele abivahenditele 2014. aastal riigieelarvelisi vahendeid 87 184 eurot (2013.a. – 99 000 eurot).

Igas maakonnas on moodustatud vastav tehniliste abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste ekspertkomisjon, kes  reaalsetest vajadustest lähtuvalt jaotab antud summa abivahendeid pakkuvate firmade vahel. Maavanema poolt moodustatud komisjoni kuuluvad;

Lääne Maavalitsuse esindaja – Kersti Lõhmus,  haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja (komisjoni esimees).

Omavalitsuste esindaja – Krista Levina, Haapsalu linna puuetega isikute kaitse spetsialist.

Meditsiinitöötajate esindaja – Ülle Kruus – Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse taastusarst

Rehabilitoloog – Krete Ledis, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse füsioterapeut

Puuetega inimeste esindaja – Jaak Pihlakas, Läänemaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht.

Kokku oli komisjonile laekunud taotlusi 23-lt firmalt kogusummas 189 000 eurot (umbes samas suurusjärgus on ka tegelik vajadus abivahenditele ja rehabilitatsiooniteenustele), paraku oli komisjonil jagada vaid 87 184 eurot.

Suuremad lepingumahud said OÜ Invaru, Tervise Abi OÜ, AS Gadox, Haapsalu Neuroloogine Rehabilitatsioonikeskus, Ida- Tallinna Keskhaigla Kõrvakliinik, MTÜ Silmalaegas, teised ettevõtted said väiksemad summad , osadega sõlmiti koostöölepingud ilma rahalise mahu eraldamiseta.

Kuna Läänemaale eraldatud summa ei kata pooltki reaalsetest vajadustest, siis teeb komisjon kõik endast oleneva, et hankida teisel poolaastal riigilt vahendeid juurde.

Läänemaa PIK allkirjastas Haapsalu linnaga koostööprotokolli.

Viimastel aastatel on Läänemaa PIK, koos oma allorganisatsioonidega, korduvalt juhtinud Haapsalu Linnavalitsuse tähelepanu liikumisvabaduse probleemidele Haapsalu linnas. Oleme mõned aastad tagasi invakaardistanud kogu linna territooriumi, kokku 137 objekti (riigi-, omavalitsuse-, laste, teenindus- ja kaubandusasutused, tänavad-kõnniteed, vaatamisväärsused jne.) Aja jooksul on toimunud mõningaid edasiminekuid, kuid olukord on jätkuvalt problemaatiline. Eriti aktuaalseks muutus antud teema enne kohalike omavalitsuste valimisi, kus kõik erakonnad olid valmis tegelema selle valdkonnaga. Nüüd kui uus valitsus paigas, ei taganetudki oma lubadustest ning Haapsalu  Linnavalitsuse aselinnapead Peeter Vikman ja Kaja  Rootare pöördusid meie poole, et üheskoos, kasutades meie kompetentsi, välja selgitada suuremad probleemid meie linnas. Anname endale aru, et kõike korraga ei saa ja seepärast on väga tähtis, kuhu linn oma piiratud ressurssi kasutab.

Lisaks aselinnapeadele osalesid puuetega inimeste poolt; Tiiu Leidsalu Läänemaa Nägemisvaegurite Ühingust, Madis Ott Läänemaa Invaühingust ja Jaak Pihlakas Läänemaa PIK-st.

Koosoleku toimumise eesmärgiks oli välja selgitada esimeses järjekorras tähelepanu vajavad liikumistakistused Haapsalu
linna avalikus ruumis. Allpool veidi arutelust;

Jaak Pihlakas: Ratastoolide liikumiseks on minimaalne kõnnitee laius 1,2m. Koos saatjaga liikumiseks või vastutulijate möödumiseks vajalik  kõnnitee laius on 1,8 m. Samuti ei tohi olla panduste kalded üle 8%. Selline kõnnitee laius koos nõuetekohaste pandustega on olemas ainult Posti  ja Karja tänaval ja mõnes lõigus ka  muudel tänavatel. Seega ratastoolid liiguvad põhimõtteliselt sõiduteel.

Tiiu Leidsalu: Nägemispuudega inimeste liikumisteel ei tohi olla märgistamata takistusi ja  kaldeid. Kõnniteel olevad pandused peavad olema kareda pealispinnaga, mis märgudes ei muutuks libedaks ja värvitoonilt erinema tasapinnase kõnniteega. Karja ja Posti tänaval  olevad majade trepid ulatuvad kõnniteele, mis on märgistamata ja nägemispuudega inimestele ohtlikud. Trepiastme tõusul peab trepiastmete pind värvitoonilt erinema tasapinnast ja esimene ning viimane aste markeeritult 50-80 mm laiuste optiliselt kontrastsete vöötidega astme kogupikkuses. Ohtlikud on linna ülekäigurajad, kuna nägemispuudega inimene ei tunneta, millal on panduse lõpp, jõudes seega märkamatult sõiduteele. Ülekäiguraja algust peab märgistama kahe rea reljeefse märgukiviga kõnnitee servast mõnekümne sentimeetri kaugusel ja teekattest erinevat värvi.

Madis Ott:  Väga oluline on invaparkimiskohtade paralleelmärgistus kaupluste ja ametiasutuste juures. Näitena Maxima kaupluse ees puudub liiklusmärk. Kultuurikeskuse invatualett on tähistamata ja selle uksel puudub käepide millega oleks, ratastooliga inimesel, võimalik ust sulgeda. Väga oluline oleks ühingu esindajaga konsulteerimine, kõigi ühiskondlike objektide ehituse alguses, siis jääks paljud probleemid olemata.

Jaak Pihlakas: Suur probleem on invatualettide puudumine. Ettepanek on rajada ratastooli kasutajatele kaasaegne WC kaubamaja piirkonda ja vanalinna autoparkla lähedusse. Praegu on linnaruumis puudu ka viidad, mis osutaksid WC asukohale. Suurim puudus on kultuurikeskuse fuajees käepidemetest, samuti vajavad astmed märgistust. Tuleb lahendada ka invaparkimine Haapsalu Kultuurikeskuse juures. Samuti peab olema liikumistakistusteta läbitav Haapsalu Lossipark ja Promenaad kogu ulatuses.

Otsustati teha Haapsalu Linnavalitsusele ettepanek arvestada tegevuste ja investeeringute planeerimisel ülaltoodud seisukohtadega. Haapsalu linn nõustus ettepanekutega ning asub väljatoodud puudusi kõrvaldama, regulaarselt informeerides meid arengutest.

 

Haapsalu linn eraldas Läänemaa PIK-le 3211 eurot

Haapsalu linn toetas oma territooriumil tegutsevaid mittetulundusorganisatsioone. Teiste hulgas sai rahalist toetust ka Läänemaa PIK (Haapsalu Kojateater) 3211 eurot oma kultuurialaste tegevuste teostamiseks. Plaanis on Kojateatril igakuiselt jätkata traditsiooniliste avalike salongiõhtutega Kuke Galeriis, lisaks kasutatakse toetust osaliselt 2 uue lavastuse väljatoomiseks, milles osaleb kokku üle 20 Kojateatri harrastusnäitleja.

Lisaks toetab linn Koda ja puuetega inimeste ühendusi,  läbi Haapsalu Sotsiaalmaja eelarve, aidates kontoriruumide ülalpidamisel.

Teistest puuetega inimeste organisatsioonidest said toetust veel Läänemaa Invaühing 450 eurot ja SK Läänemaa Invasport 100 eurot.

Haapsalu linn kutsus oma MTÜ-d kokku

Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid koos Haapsalu Linnavalitsusega kutsus kokku Haapsalu linna territooriumil tegutsevad MTÜ-d. Haapsalus on registreeritud 187 mittetulunduslikku organisatsiooni, kohale oli tulnud 45 ühingu esindajat. Umbes samas suurusjärgus on ka neid organisatsioone, kes saavad Haapsalu linnalt toetust. 2014. aastal on linn planeerinud taoliste kodanikualgatuste toetamiseks jaotada 120 tuh. eurot, see on samas suurusjärgus kui jaotab kohalik Kultuurkapitali ekspertrühm.

Kogunemise eesmärgiks oli ühiselt arutada, kuidas Haapsalu linn saaks paremini toetada mittetulunduslikku sektorit ja kuidas kõigi  tegevusest sünniks suuremat kasu kogukonnale.

Otsustati moodustada ühine infolist, mille kaudu saab operatiivselt infot vahetada nii Haapsalu linnaga kui ka omavahel enda tegemistest teisi informeerida ning kutsuda koostööle. Samuti peeti tähtsaks analoogsete kokkusaamiste tähtsust ja planeeriti koguneda vähemalt kord poolaastas.

Puuetega inimesi ja nende organisatsioone esindasid Koja tegevjuht Jaak Pihlakas ja Läänemaa Vähiühingu esinaine Tiia Treiimann-Differt.

Ühistranspordiseaduse muutmisest

Riigikogi majanduskomisjon arutab praegu Ühistranspordi-seadust ja seal tehtavaid soodustusi, st. nii tasuta sõidu õigust riigisisestel liinidel kui ka 50% soodustust avalikul liiniveol ja kommertsliinidel.
On algatatud arutelu, kas pragune regulatsioon, kus tasuta sõit on tagatud kuni 8 aastastele lastele, kuni 16.a puudega lastele ja täisealistele sügava puudega inimestele on õigustatud. Lisaks on tasuta sõit ette nähtud nägemispuudega isiku saatjale või juhtkoerale.

Seoses sellega palus Eesti Puuetega Inimeste Koda anda meil ülevaate ühistranspordi (ka invatranspordi) olukorrast meie maakonnas, et teha kõikide maakondade baasil koondi, mida tutvustatakse Riigikogu majanduskomisjonile enne kui nad hakkavad otsuseid tegema.

Lisaks tegime ettepaneku säilitada seni kehtivad soodustused,  lisaks peaks olema tasuta sõit puudega lapse ja sügava puudega isiku saatjale.

Ülevaates tunnustasime ka bussifirmasid, kes pakuvad puuetega inimestele sõidusoodustusi, Haapsalu linna kus saavad puudega inimesed tasuta kasutada ühistransporti ning Saaremaa Laevakompaniid, kelle Tuule laevadel lisaks sügava puudega isikule on ka tema transpordivahendi ülevedu tasuta.

Eesti Puuetega Inimeste Fond eraldas Läänemaa PIK-le 2014.aastaks tegevustoetuseks 17 722 eurot

Seega riigipoolne toetus läbi HMN on 17 722 eurot, seda on pisut enam kui 2013.aastal, kuid on tunduvalt vähem kui kriisieelsel perioodil.

HMN toetus jaotati Koja üldkoosolekul 29.12.2013 alljärgnevalt;

Läänemaa PIK arendustoetuseks ning ühisprojektideks 13 000 €

Puuetega inimeste ühingutele – 3500 €

Reservfondi – 1222 €

Peale Koja ja allorganisatsioonide tegevusprogrammide ja eelarvete esitamist kujunes Läänemaa PIK ja allorganisatsioonide eelarveks kokku 44 607 eurot. Sellest moodustab HMN poolne toetus 39,7% meie eelarvest. Ülejäänud summa hangime erinevate fondide, omavalitsuste eraldiste, sponsorite ja projektis osalejate kaasabil.