Läänemaa PIK allkirjastas Haapsalu linnaga koostööprotokolli.

Viimastel aastatel on Läänemaa PIK, koos oma allorganisatsioonidega, korduvalt juhtinud Haapsalu Linnavalitsuse tähelepanu liikumisvabaduse probleemidele Haapsalu linnas. Oleme mõned aastad tagasi invakaardistanud kogu linna territooriumi, kokku 137 objekti (riigi-, omavalitsuse-, laste, teenindus- ja kaubandusasutused, tänavad-kõnniteed, vaatamisväärsused jne.) Aja jooksul on toimunud mõningaid edasiminekuid, kuid olukord on jätkuvalt problemaatiline. Eriti aktuaalseks muutus antud teema enne kohalike omavalitsuste valimisi, kus kõik erakonnad olid valmis tegelema selle valdkonnaga. Nüüd kui uus valitsus paigas, ei taganetudki oma lubadustest ning Haapsalu  Linnavalitsuse aselinnapead Peeter Vikman ja Kaja  Rootare pöördusid meie poole, et üheskoos, kasutades meie kompetentsi, välja selgitada suuremad probleemid meie linnas. Anname endale aru, et kõike korraga ei saa ja seepärast on väga tähtis, kuhu linn oma piiratud ressurssi kasutab.

Lisaks aselinnapeadele osalesid puuetega inimeste poolt; Tiiu Leidsalu Läänemaa Nägemisvaegurite Ühingust, Madis Ott Läänemaa Invaühingust ja Jaak Pihlakas Läänemaa PIK-st.

Koosoleku toimumise eesmärgiks oli välja selgitada esimeses järjekorras tähelepanu vajavad liikumistakistused Haapsalu
linna avalikus ruumis. Allpool veidi arutelust;

Jaak Pihlakas: Ratastoolide liikumiseks on minimaalne kõnnitee laius 1,2m. Koos saatjaga liikumiseks või vastutulijate möödumiseks vajalik  kõnnitee laius on 1,8 m. Samuti ei tohi olla panduste kalded üle 8%. Selline kõnnitee laius koos nõuetekohaste pandustega on olemas ainult Posti  ja Karja tänaval ja mõnes lõigus ka  muudel tänavatel. Seega ratastoolid liiguvad põhimõtteliselt sõiduteel.

Tiiu Leidsalu: Nägemispuudega inimeste liikumisteel ei tohi olla märgistamata takistusi ja  kaldeid. Kõnniteel olevad pandused peavad olema kareda pealispinnaga, mis märgudes ei muutuks libedaks ja värvitoonilt erinema tasapinnase kõnniteega. Karja ja Posti tänaval  olevad majade trepid ulatuvad kõnniteele, mis on märgistamata ja nägemispuudega inimestele ohtlikud. Trepiastme tõusul peab trepiastmete pind värvitoonilt erinema tasapinnast ja esimene ning viimane aste markeeritult 50-80 mm laiuste optiliselt kontrastsete vöötidega astme kogupikkuses. Ohtlikud on linna ülekäigurajad, kuna nägemispuudega inimene ei tunneta, millal on panduse lõpp, jõudes seega märkamatult sõiduteele. Ülekäiguraja algust peab märgistama kahe rea reljeefse märgukiviga kõnnitee servast mõnekümne sentimeetri kaugusel ja teekattest erinevat värvi.

Madis Ott:  Väga oluline on invaparkimiskohtade paralleelmärgistus kaupluste ja ametiasutuste juures. Näitena Maxima kaupluse ees puudub liiklusmärk. Kultuurikeskuse invatualett on tähistamata ja selle uksel puudub käepide millega oleks, ratastooliga inimesel, võimalik ust sulgeda. Väga oluline oleks ühingu esindajaga konsulteerimine, kõigi ühiskondlike objektide ehituse alguses, siis jääks paljud probleemid olemata.

Jaak Pihlakas: Suur probleem on invatualettide puudumine. Ettepanek on rajada ratastooli kasutajatele kaasaegne WC kaubamaja piirkonda ja vanalinna autoparkla lähedusse. Praegu on linnaruumis puudu ka viidad, mis osutaksid WC asukohale. Suurim puudus on kultuurikeskuse fuajees käepidemetest, samuti vajavad astmed märgistust. Tuleb lahendada ka invaparkimine Haapsalu Kultuurikeskuse juures. Samuti peab olema liikumistakistusteta läbitav Haapsalu Lossipark ja Promenaad kogu ulatuses.

Otsustati teha Haapsalu Linnavalitsusele ettepanek arvestada tegevuste ja investeeringute planeerimisel ülaltoodud seisukohtadega. Haapsalu linn nõustus ettepanekutega ning asub väljatoodud puudusi kõrvaldama, regulaarselt informeerides meid arengutest.